1-14-10210/34 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. august 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-10210

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 7. juuli 2015. a

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata

jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu J.R-i

kaitsja Monica

Meristo-Dmitrijev, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 7. juuli 2015. a määrus muutmata ning J.R-i kaitsja Monica Meristo-Dmitrijevi määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J.R tunnistati Viru Maakohtu 2. detsembri 2014. a otsusega süüdi KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 8. augusti 2014. a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud 4 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud ja 4 päeva vangistust. Karistuse kandmine algas 22. jaanuar 2015. a ja lõpeb 26. märts 2016. a. 2. Viru Maakohtu 7. juuli 2015. a määrusega jäeti J.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised.

2.1 Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 82%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul aga 65%. J.R on kriminaalkorras karistatud viiel korral, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Varasemad kuriteod - toime pandud alaealisena - on varavastased, avaliku korra raske rikkumine ning kehaline väärkohtlemine. Viimane karistus mõisteti kehalise väärkohtlemise eest, mille ta pani toime ühe kuu möödudes peale viimast kohtuotsust. Süüdimõistetut on varem karistatud üldkasuliku tööga koos allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata varasematele karistustele J.R paranemise teele ei asunud, pannes katseajal toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

2.2 Süüdimõistetu käitumine vanglas ning võimalused vabanemisel (tööja elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ja uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust oli kinnipeetaval elukoht ning lähedaste toetus, kuid see ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema edaspidise resotsialiseerimise võimalusi. 3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse J.R-i kaitsja, taotledes määruse tühistamist ja J.R-i vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

3.1

Kohus on täielikult jätnud tähelepanuta vangla iseloomustuse positiivse osa ja kaitsja argumendid ning lähtunud mittevabastamisel ainult toimepandud kuritegudest ja karistatusest enne antud vangistust. Kohus pole arvestanud asjaoluga, et J.R on käitunud vanglas eeskujulikult, osaleb tööhõives ja et varem pole tema suhtes kasutatud elektroonilist järelevalvet, Ta läbis just ka programmi „Eluviisitreening”. Samuti pole kohus arvestanud, et J.R puuduvad distsiplinaarkaristused. Eraldi rõhutab kaitsja, et kinnipeetav omab motivatsiooni varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Uue kuriteo riske on võimalik vähendada J.R-i allutamisega kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ja elukvaliteeti, ning lisakohustuste panemisega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et J.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Apellatsioonikohus nõustub maakohtu motiveeringuga, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus vaid järgnevat.

5. Kaitsja heidab maakohtule peaasjalikult ette seda, et kohus ei võtnud määruse tegemisel piisavalt arvesse süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu ning leiab, et ehkki J.R-i puhul esineb mitmeid vabastamist toetavaid asjaolusid (kindel eluja töökoht, lähedaste toetus, tööhõive vanglas ja sotsiaalprogrammi läbimine), ei ole need piisavad, kummutamaks maakohtu määruses esitatud seisukohti. Ei saa mööda vaadata asjaolust, et vaatamata oma noorele eale on J.R silmatorkav kriminaalne minevik: nimelt on ta viiel korral kriminaalkorras karistatud (muuhulgas ka kehalise väärkohtlemise eest).

Ka reaalses vangistuses ei viibi süüdimõistetu mitte esimest, vaid teist korda. Peale selle on teda korduvalt karistatud väärteokorras. Kaalukas on tõik, et süüdimõistetu on varem allutatud katseajale, kuid see osutus edutuks uue kuriteo toimepanemise tõttu. Olukorras, kus varasemad karistused ei ole süüdimõistetule piisavat eripreventiivset mõju avaldanud, puudub kohtul alus arvata, et praegusel ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanedes oleks ta valmis alustama uut, seaduskuulekat elu. Õigustatult on esimene kohtuaste osutanud ka asjaolule, et kinnipeetaval oli enne vangistust kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid need ei ole suutnud ära hoida kuritegude toimepanemist.

Nende J.R iseloomustavate andmete põhjal puudus maakohtul põhjendatult veendumus, et ta suudaks praegusel ajal katseaja edukalt läbida ning edaspidi õiguskuulekalt elada. Sellise veendumuse puudumisel ei saa kohus isikut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

6. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid J.R-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus