1-08-8086/55 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 18.08.2015, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-08-8086 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Prokurör Enn Pustak Kohtuasi Viru Vangla materjalid Eno Tuiv vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

ENO TUIV, isikukood 36601072222, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht puudub. Karistuse kandmise algus 10.11.2009 ja lõpp 15.12.2018

Kohtuasja läbivaatamise aeg 11.08.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta ENO TUIV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Viru Vangla esitas 15.06.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Eno Tuiv vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vanglas kinnipeetav Eno Tuiv on süüdi tunnistatud Soome Vabariigi Helsingi Apellatsioonikohtu 05.11.2009.a otsusega ning karistatud vangistusega 10 aastat ja 6 kuud. Mõistetud karistusest on maha arvestatud vangistuses viibitud aeg (16.06.2008 – 09.11.2009), s.o 1 aasta 4 kuud ja 25 päeva. Lõplik ärakandmisele kuuluv karistus on 9 aastat 1 kuu 5 päeva vangistust. Karistusaja alguseks on 10.11.2009.

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskiprotsenti, toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kohtuistung Kinnipeetav taotles enda ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et ta on vangis juba pikalt olnud. Tal on väike poeg ja ta tahaks ikka vabaneda. Tervis on tal halb, magu on haige, samuti kesknärvisüsteem ei ole terve. Kinnipeetav avaldas, et on raske öelda, mida ta vabaduses tegema hakkab. Ta on 7 aastat juba vangis olnud ja ta peaks kõigepealt keskkonnaga kohanema. Tal on kaks distsiplinaarkaristust, kuid need tekitati vangla poolt kunstlikul viisil, kuna ta ei soovinud vanglas enam majandustöödel tööd teha.

Tööle ta vabanedes kindlasti ei lähe, ta peab ennast kõigepealt ravima. Kinnipeetav avaldas, et ta pole kunagi ise narkootikume tarvitanud. Kinnipeetav kahetseb oma tegu ja ei ole siiani endale seda andestanud. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kinnipeetav on toime pannud rahvatervisevastase kuriteo eest. Teda karistati mitme erineva narkootikumi käitlemise ja üle riigipiiri vedamise eest. Eesti Vabariik on ühinenud rahvusvaheliste konventsioonidega, mis reguleerivad võitlust narkokuritegevuse vastu. Olukorras, kus kogu maailmas on narkootikumide vastu võitlemine seatud riikide prioriteediks number üks, ei täida piiriülese narkokuritegude puhul süüdimõistetute ennetähtaegne vangistusest vabastamine üldjuhul oma eesmärki.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Kinnipeetaval on kanda veel enam kui 3 aastat ja 7 kuud vangistust. Tulenevalt kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo raskusest ja ärakandmata karistusaja pikkusest, oleks kinnipeetava vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kinnipeetaval on seitse kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetaval puudub alaline elukoht, mis välistab kriminaalhoolduse teostamise võimalikkuse.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neljal korral, vanglas viibib esimest korda.

Vaatamata korduvatele karistustele ei ole kinnipeetava teinud varasematest karistustest mingeid järeldusi. Käesoleval hetkel on kinnipeetav süüdi tunnistatud Soome Vabariigi Helsingi Apellatsioonikohtu 05.11.2009 otsusega suures kohuses amfetamiini vahendamise, raamatupidamiskohustuse rikkumise ja suures hulgas maksude maksmisest kõrvale hoidumise eest. Süüdimõistetu ohustas oma tegevusega paljude inimeste tervist ja elu. Tähelepanu väärib asjaolu, et kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, mis annab veel kord tunnistust sellest, et varasemad karistused pole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud.

Vangla on iseloomustanud kinnipeetavat kui kõrge enesehinnanguga isikut, mis koos riskiva eluviisi ja pealiskaudsusega võivad viia raskete tagajärgedeni. Ametnikega suheldes on isik näidanud üles agressiivsust, ei ole soovinud teha koostööd ja ähvardab ründamisega, mis on viinud selleni, et kinnipeetav viibib lukustatud kambris ja tema suhtes on kohaldatud VangS §

69 sätteid. Vangla arvamuse kohaselt on kinnipeetav ohtlik kaasvangidele ja ametnikele. Vangla hinnangul isik lahendab oma probleeme sihipäratult, kuna eitab probleemide olemasolu. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav vabaduses oleks kaaskodanikele ohutu, sest kinnipeetav on olnud ohuks isegi rangete järelevalve tingimustega vanglas oma kaasvangidele ja ametnikele. Kohtu hinnangul kujutab kinnipeetav, tulenevalt oma hoiakutest ja käitumismustritest, ohtu ühiskonnale. Kinnipeetaval on kandmata enam kui 3 aasta ja 7 kuu vangistust. Seega oleks tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Samuti tuleb märkida, et kuna KarS §

76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Eeltoodust tulenevalt kujuneks kinnipeetava katseaeg käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval seitse kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud.

Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema ennetähtaegse vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Toimikust tuleneb, et kinnipeetaval puudub vabaduses kindel alaline elukoht. Õigus pöörduda Tallinna Linnavalitsuse poole ja taotleda sotsiaalpinda, ei ole samastatav kindla alalise elukoha olemasoluga.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 p 1- 6 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja KarS § 75 lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel neli kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3, 4, 5, 6). Kohus nõustub prokuröriga, et kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Peab märkima, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava vabastamist õigustavad asjaolud.

Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Seetõtu kinnipeetava tuleb jätkata karistuse kandmist ning oma edasise käitumisega näidata, et positiivsed muutused tema käitumises ja mõtlemises ei ole ajutised ning ta on suuteline jätkama vabaduses seaduskuulekat elu. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Vedro kohtunik