1-15-5744/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

17. august 2015, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-5744 (15230200679) Kohtukoosseis Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 14. juuli 2015 kohtuotsus lühimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav U.J (isikukood XXX

),

apellatsioon ja taotlus apellatsiooni tähtaja ennistamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta tähtaja U.J-i apellatsioon ja taotlus apellatsiooni ennistamiseks Harju

Maakohtu 14. juuli 2015 kohtuotsuse peale kriminaalasjas nr 1-15-5744 läbi vaatamata ja tagastada apellandile.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 14. juuli 2015 kohtuotsusega tunnistati U.J lühimenetluses süüdi KarS §

1 järgi mõisteti KrMS § 238 lg vähendati ja karistuseks 2 kuud vangistust.

2 kohaselt

U.J-ile

mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 kuu 10 päeva. KarS § 65 lg 2 mõistetud karistust alusel suurendati Tartu Maakohtu 12.08.201 andmata osa -

4 otsusega mõistetud karistuse ärak

1 aasta 4 kuud 15 päeva vangistust - v vangistus 1 aasta 5 kuud 25 . Vastavalt KarS õrra ning liitkaristuseks mõisteti päeva

§ 68 lg 1 arvat päeva, i karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.-14.07.2014, s.o 2 ärakandmisele kuulub 1 aasta 5 kuud 23 päeva vangistust.

Vastavalt KarS § 69 asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 538 tundi ja määrati ü u töö tegemise tähtajaks määrati ldkasulik

2 aastat. U.J-ile kriminaalhooldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel ja teda kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas

Xxxx xx, xxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö

või õppimiskoha vahetamiseks ning saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti

territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tõkendina kohaldati

U.J-i suhtes ku elukohast lahkumise keeldu. ni kohtuotsuse jõustumiseni U.J-ilt mõisteti välja riigituludesse sundraha 292,50 eurot ja menetluskuludena 144 eurot, mis tuleb tasuda

KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

2. Harju Maakohus kuulutas 14. juulil 2015 kohtuotsuse resolutiivosa (kd I tl 45-46). Süüdistatav kinnitas 14. juulil 2015 eraldi lehel enda allkirjaga, et ei soovi kasutada apellatsiooniõigust, on kohtuotsuse ja maksegraafiku kätte saanud. Samas on ka süüdistatava kaitsja adv R. Lumiste allkirjaga kinnitanud, et ei soovi apellatsiooniõigust Kohtuotsus jõustus kasutada (kd I tl 47). 15. juulil 2015 (kd I tl 48-49).

3. Harju Maakohtu 14. juulil 2015 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav 23. juulil 2015 (pealkirjastatud määruskaebus) tähtaja ennistamiseks. ja 10. augustil 2015 taotluse apellatsiooni

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et U.J-i apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.

KrMS

319 lg 1 § sätestab, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kir

jalikult seitsme päeva jooksu, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. KrMS §

319 lg 4 kohaselt jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

KrMS § 326 lg 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise p-de 1 ja 2 määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile esitatud pärast KrMS § , kui apellatsioon on -s 319

sätestatud apellatsioonitähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kui kohus on jätnud tähtaja ennistamata ning kui apellant ei ole KrMS § 319 lõikes 1 ett nähtud tähtaja e

jooksul teatanud otsuse teinud kohtule kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kui sellest teatamine oli kohustuslik. Toimiku materjalidest nähtuvalt kuulutas Harju Maakohus 14. juulil 2015 otsuse resolutiivosa ning selle kuulutamisel kohus selgitas edasikaebamise korda, tähtaega ja küsis, kas U.J sai kohtuotsusest aru ning kas (kd I tl 43-44).

kaebekord on süüdimõistetule arusaadav Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et otsus on arusaadav, selgitust ei vaja. Apellatsiooni esitada ei soovi ja annab selle kohta allkirja eraldi lehele. Seega k protokollist, äesoleval juhul ei nähtu kohtuistungi

et

süüdistatav või tema kaitsja oleksid suuliselt avaldanud soovi kasutada apellatsiooniõigust koheselt kohtuistungil peale resolutiivosa kuulutamist.

Kohtuotsus jõustus 15. juulil 2015. Kohus leiab, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamine on kohtumenetluse pooltel kohustuslik, kuiv

õrd teate esitamine kujutab endast apellatsiooni esitamise vältimatut eeldust.

Riigikohus on lahendites 3-1-1-135-04 p-s 6 ja 3-1-1-35-05 p-s 8 märkinud üheselt, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule seitsme päeva jooksul teatamise kohustuse näol on tegemist on absoluutse nõudega ning kui nimetatud nõuet on rikutud, tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatav tema kaitsja apellatsiooniõiguse kasutamise soovist on ja loobunud kirjalikult.

Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-144-03 asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnne tus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. U.J niisuguste takistuste esinemist ringkonnakohus ei tuvastanud. Eelnevast tulenevalt tuleb taotlus apellatsiooni tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata ja tähtaeg ennistamata.

5. Lähtudes eeltoodust juhindudes KrMS § 319 lg § 326 lg jätab ning -test 1 ja 4 ja

2 p-st 1,

ringkonnakohus U.J-i apellatsiooni läbi vaatamata, tähtaja ennistamata ja tagastab apellatsiooni apellandile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola Kohtunik