3-15-1913/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht

14. august 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1913 Haldusasi A-E.K.u esialgse õiguskaitse taotlus RESOLUTSIOON

1. Jätta A-E.K.u taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

2. Jätta A-E.K.u esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Sekretäril saata käesolev kohtumäärus taotluste esitajale. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktile 1 on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse resolutsiooni punktile 2 on õigus esitada määruskaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

MENETLUSE KÄIK

1. 30.07.2015 esitas A-E.K. Tallinna Halduskohtule avalduse, milles palub peatada tema väärtegude menetlus, kuna Tallinna Vangla ametnikud on korduvalt rikkunud moraalinorme ja seaduseid.

2. 31.07.2015 määrusega jättis Tallinna Halduskohus A-E.K.u avalduse käiguta ja andis avalduse esitajale puuduste kõrvaldamiseks, sh riigilõivu 15 euro tasumiseks ning avalduse täpsustamiseks aega 7 päeva alates kohtumääruse kättetoimetamisest ning hoiatas, et puuduste kõrvaldamata jätmisel võib kohus jätta avalduse sisuliselt läbi vaatamata. Kohus käsitles halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 alusel A-E.K.u esitatud avaldust selle sisust lähtuvalt esialgse õiguskaitse taotlusena ning leidis, et see ei vasta HKMS § 250 ja 251 nõuetele. Kohus märkis, et A-E.K. esitas kohtule üksnes avalduse Tallinna Vangla poolt tema suhtes algatatud menetluste peatamiseks, millele ei lisatud ühtegi täiendavat dokumenti. Ka ei märkinud A-E.K. avalduses, et soovib tühistada mõnda konkreetset Tallinna Vangla haldusakti või tuvastada konkreetse Tallinna Vangla haldusakti või toimingu õigusvastasust või esitada muud HKMS §-is 37 märgitud nõuet. Samuti ei nähtunud taotlusest, kas A-E.K.

3-15-1913 2(4) esitas Tallinna Vanglale vaideid või muid taotlusi ning kas vangla on neid lahendanud. Kohus selgitas, et kui A-E.K. soovib, et kohus kohaldaks mõnes tema vaidluses esialgset õiguskaitset, tuleb tal konkreetselt välja tuua vaidluse asjaolud ja ese (st millise Tallinna Vangla haldusakti või toiminguga seoses ta esialgset õiguskaitset soovib). Samuti peab A- E.K. märkima soovitava esialgse õiguskaitse abinõu (kohus täpsustas, et menetluse peatamist HKMS § 251 esialgse õiguskaitse abinõuna ei võimalda ning seega tuleb taotluses märkida, millist HKMS §-s 251 sätestatud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist A-E.K. soovib). Lisaks tuleb A-E.K.ul taotluses välja tuua esialgse õiguskaitse põhistus – st kas ja kuidas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine muudab kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohus lisas, et kui A-E.K. ei soovi esialgse õiguskaitse taotlust esitada ning soovib kohtule esitada kaebuse, siis tuleb tal seda taotluse puuduste kõrvaldamisel märkida ning esitada konkreetne nõue vastavalt HKMS §-le 37. Kohus selgitas seejuures, et kaebus peab vastama HKMS § 38 nõuetele. Ühtlasi märkis kohus, et A-E.K. ei ole esialgse õiguskaitse taotlusele lisanud riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ega ka märkinud andmeid riigilõivu tasumise elektrooniliseks kontrollimiseks. Seetõttu andis kohus A-E.K.ule tähtaja esialgse õiguskaitse taotluselt 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Riigilõivu tasumise info (kontonumbrid ja viitenumber) lisati eraldi dokumendina määrusele. Kohtule saabunud väljastusteatest nähtuvalt sai A-E.K. 31.07.2015 kohtumääruse ühes makseinfo lehega kätte 04.08.2015.

3. Kohtu määratud tähtajal esitas A-E.K. täienduse haldusasjale 3-15-1913, millele oli lisatud 11.08.2015 allkirjastatud taotlus riigi õigusabi saamiseks. A-E.K. on taotluses riigi õigusabi saamiseks märkinud, et ta soovib saada riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses, haldusmenetluses ja isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

4. Tulenevalt HKMS § 2 lg 4 ls-st 2 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades kohtule 30.07.2015 esitatud avalduse sõnastust (s.o „peatada minu väärtegude menetlus“) ja avalduse 11.08.2015 täiendusele lisatud ja enne A-E.K.u poolt Tallinna Halduskohtule 30.07.2015 avalduse esitamist alustatud menetluste osas vastu võetud Tallinna Vangla haldusakte A-E.K.ule erinevate distsiplinaarkaristuste määramise kohta (s.o 06.07.2015 käskkiri nr 5-2/922, 10.07.2015 käskkiri nr 5-2/942, 10.07.2015 käskkiri nr 5-2/941, 03.08.2015 käskkiri nr 5-2/1020, 03.08.2015 käskkiri nr 5-2/1021 ja 05.08.2015 käskkiri nr 5-2/1034) tuleb A-E.K.u 30.07.2015 avaldust käsitleda selliselt, et ta soovib esialgse õiguskaitse korras nimetatud haldusaktide kehtivuse või täitmise peatamist (HKMS § 251 lg 1 p-s 1 sätestatud esialgse õiguskaitse abinõu). Taotlus riigi õigusabi saamiseks

5. HKMS § 110 lg 1 p-st 3 tulenevalt on üheks menetlusabi liigiks riigi õigusabi. Riigi poolt tagatava õigusabi liigid ja sellise õigusabi saamise tingimused ja korra sätestab riigi õigusabi seadus (RÕS). RÕS § 10 lg-test 1 ja 2 tulenevalt saab halduskohus otsustada riigi õigusabi andmise juhul, kui seda taotletakse kas halduskohtule esitatava kaebuse koostamiseks või halduskohtumenetluses esindamiseks. RÕS § 12 lg 1 p-de 2 ja 5 kohaselt märgitakse riigi õigusabi saamiseks esitatavas taotluses probleemi kirjeldus, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse ja milline on asjast taotlejale võimalik tulenev kasu. Probleemi kirjeldusest ning taotluse p-st 8 nähtuvalt soovib A-E.K. Tallinna Vangla kohustamist viima kord nädalas kinnipeetavat sooja veega pesema ning kord kuus kindlustama raamatukoguteenusega, ühtlasi kompensatsiooni ebaõiglaselt istutud kartseri päevadest ning kaotatud lühiajalisest

3-15-1913 3(4) kokkusaamisest ning ilmselt ka teisest (13.08.2015) kokkusaamisest A-E.K.ule tekitatud varalise ja mittevaralise kahjuga seoses. Kohus selgitab siinkohal taotluse esitajale, et kuna A- E.K. lisas taotluse riigi õigusabi saamiseks käesoleva haldusasja nr 3-15-1913 (A-E.K.u esialgse õiguskaitse taotlus määruse p-s 4 nimetatud haldusaktide kehtivuse või täitmise peatamiseks) raames, siis lahendab kohus praegusel juhul taotluse A-E.K.u esindamiseks nimetatud esialgse õiguskaitse menetluses, taotluse esitaja muud selgitused (Tallinna Vangla kohustamise ja tekitatud kahju hüvitamisega seoses) jätab kohus tähelepanuta, kuna need ei ole seotud käesoleva haldusasjaga.

6. Vastavalt RÕS § 6 lg-le 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi andmise üheks tingimuseks taotleja majanduslik olukord, mis ei võimalda taotlejal endale asjatundliku õigusteenuse eest tasuda. Samas sätestab RÕS § 7 lg 1 juhtumid, mil riigi õigusabi ei anta taotleja majanduslikku seisundit arvestamata. Kohus leiab, et esitatud riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt ei anta õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Arvestades A-E.K.u poolt kohtule esitatud avalduste sisu ja lisatud haldusakte, ei saa kohtu arvates distsiplinaarmenetluste pinnalt tekkinud esialgse õiguskaitse menetlus olla praegusel juhul oma olemuselt keerukas. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Seega on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid ka õigusalased teadmised. Kohus on selgitanud 31.07.2015 määruses avalduse esitajale üksikasjalikult, milliseid andmeid peab HKMS § 250 lg-test 1 ja 2 tulenevalt sisaldama esialgse õiguskaitse taotlus. Kohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotluse põhistamiseks vajalik teave (s.o kuidas ja millised pöördumatud või raskesti kõrvaldatavad tagajärjed toob temale kaasa esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine) saab olemas olla avalduse esitajal endal ja selle esitamiseks kohtule ei ole vaja A-E.K.ule määrata õigusabi korras esindajat. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

7. Kohus lisab, et A-E.K. on taotluses riigi õigusabi saamiseks märkinud, et ta soovib riigi õigusabi ka isiku esindamiseks haldusmenetluses. Taotluses puudub teave, miks vajab A-E.K. riigi õigusabi haldusmenetluses. Juhul, kui A-E.K. soovib nt esitada Tallinna Vanglale vaideid distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjade kehtetuks tunnistamiseks, siis sellise taotluse (s.o riigi õigusabi saamiseks nendes vaidemenetlustes A-E.K.u esindamiseks) lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, vaid RÕS § 10 lg 3 kohaselt tuleb selline avaldus esitada maakohtule. Esialgse õiguskaitse taotlus

8. Kohtule saabunud väljastusteatest nähtuvalt sai A-E.K. 31.07.2015 kohtumääruse ühes makseinfo lehega kätte 04.08.2015, seega oleks ta pidanud esialgse õiguskaitse taotluses esinevad puudused kõrvaldama ja tasuma taotluselt riigilõivu hiljemalt 11.08.2015. Avalduse esitaja küll vastas kohtule 11.08.2015, ent avalduse 11.08.2015 täienduses ei põhista ta jätkuvalt esialgse õiguskaitse taotlust, s.o puuduvad konkreetsed ja veenvad selgitused esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega avalduse esitajale pöördumatute tagajärgede kaasnemise kohta. Kohus selgitab avalduse esitajale, et halduskohus saab hinnata vaid konkreetsetele faktilistele asjaoludele tuginedes, kas esineb vajadus haldusaktide kehtivuse või täitmise peatamiseks või mitte, sh hinnata kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust ning arvestada haldusaktide adressaadi olukorda, näiteks tema tervislikku seisundit või nt

3-15-1913 4(4) ümberpaigutamise riski ja sellega kaasnevaid tagajärgi vms. Praegusel juhul ei ole küsitud põhistuseta kohtu jaoks äratuntav, miks on esialgse õiguskaitse kohaldamine avalduse esitaja õiguste kaitseks vajalik. Kontrollides 13.08.2015 seisuga esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumist, seda ei nähtunud. Samuti ei ole avalduse esitaja edastanud kohtule riigilõivu tasumist tõendavat maksekorraldust.

9. HKMS § 55 lg 2 sätestab, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. Kuna A-E.K. ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks esialgse õiguskaitse taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud, siis leiab kohus, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb A- E.K.ule tagastada läbivaatamatult. 10. HKMS § 252 lg 7 ls 1 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule. Ehkki see säte ei näe otsesõnu ette, et esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule, tuleneb see siiski kohtupraktikast (Tallinna Halduskohtu 22.06.2012 määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 18.07.2012 määrus haldusasjas nr 3-12-1229; Tartu Halduskohtu 30.10.2012 määrus haldusasjas nr 3-12-2258; Tartu Halduskohtu 23.01.2014 määrus ja Tartu Ringkonnakohtu 05.03.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-59; Tallinna Halduskohtu 03.04.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-50412). HKMS § 204 lg-st 2 tulenevalt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

(allkirjastatud digitaalselt) Lea Kuuse kohtunik