4-15-5018/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-5018

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.augustil 2015, Tallinn Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-5018 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi

D.I kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna 05.06.2015

kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2316,15,007699 (10220142749426) Kvalifikatsioon: LS § 221 lg 1 Toimepanemise aeg ja koht:05.06.2015 kell 16:00 Tallinnas, Sõle tn 16 juures Kaebuse esitaja D.I (isikukood XXX, elukohtXXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökohtXXX OÜ) Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuur Kesklinna Politseijaoskond RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, V™S § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna

Politseijaoskonna 05.06.2015 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2316,15,007699 (10220142749426).

2. Mõista D.I-le LS § 221 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 (nelikümmend) eurot.

3. Võimaldada D.I tasuda mõistetud rahatrahv 40 (nelikümmend) eurot osade kaupa 4 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 10 (kümme) eurot igakuiselt viietestkümnendaks (15) kuupäevaks Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna 05.06.2015 kiirmenetluse otsuses väärteoasjas nr 2316,15,007699 (10220142749426) märgitud

Rahandusministeeriumi arvele: EE891010220034796011 SEB pangas,

EE93221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Nordea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220142749426 ja selgitus rahatrahv, väärteoasi nr 4-15-5018 D.I .

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik 18.06.2015 laekus Harju Maakohtule D.I kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna 05.06.2015 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr

2316,15,007699 (10220142749426). D.I palub oma kaebuses kergendada talle määratud karistust. Kaebuse esitaja tunnistab oma eksimust.

Kohtuväline menetleja on esitanud Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et väärtegu on kaebaja poolt toimepandud ning tõendatud. Riigikohus on oma varasemas otsuses öelnud, et juht sõidukiiruse valikul peab arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Seega paneb seadus juhile kohustuse kohandada oma sõiduki kiirus selliseks, et tal oleks võimalik peatuda teel oleva etteaimatava takistuse, sh liiklust reguleeritava foori ees. Arvestades asjaolu, et antud rikkumine toimus

Tallinna linnas, kus peamiselt ongi fooridega reguleeritud ristmikud, oleks kaebajal olnud piisava hoolsuse tõttu võimalik peatuda varem, kuid selle asemel otsustas ta eirata liiklusseadust alustades ristmiku ületamist foori keelava punase tulega, kuigi peatumine ettenähtud kohas oleks olnud võimalik ilma liiklusohtlikku olukorda tekitamata. Kiirmenetluse otsusega on kaebajale määratud rahatrahv 15 trahviühikut ehk 60 eurot, mis on vähem kui 1/3 maksimaalsest rahatrahvist. Võttes arvesse eeltoodut ning lähtudes VTMS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Samas võttes arvesse isiku põhjendusi on kohtuväline menetleja nõus rahatrahvi ajatamisega ning ositi tasumisega. Kohtuväline menetleja ning kaebuse esitaja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud D.I kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast, leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku

(V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 05.06.2015 koostatud kiirmenetluse ostuse kohaselt (VT tl 1-2) 05.06.2015 kell 16:00 juhtis D.I mootorsõidukit Honda Jazz reg märk XXX ja alustas reguleeritud ülekäiguraja ületamist foori keelava punase tule põledes. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 58 lg 3 ning pani toime LS § 221 lg 1 kvalifitseeritava rikkumise. Kiirmenetluse otsusel on D.I allkiri V™S § 19 ja § 55 sätestatud õiguste ja kohustustega tutvumise kohta. Menetlusalune isik märkis oma ütlustes (VT tl 2), et 05.06.2015 juhtis sõidukit Honda Jazz reg nr XXX, ületas ristmiku punase tulega, kuna vaatas hetkeks kõrvale. LS § 58 lg 3 kohaselt foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. LS § 221 lg 1 kohaselt juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

Kiirmenetluse otsusega nr 2316,15,007699 (10220142749426) tunnistati D.I süüdi LS § 221 lg 1 järgi ja karistati KarS § 56 lg 1 juhindudes rahatrahviga 60 (kuuskümmend) eurot.

Kohus on seisukohal, et D.I käitumine LS § 221 lg 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1- 99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välis

tada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Karistusregistri teatisest (VT tl 4) D.I kohta nähtub, et isikul puuduvad karistused.

Kaebusest selgub, et D.I mõistab oma rikkumist ning kahetseb puhtsüdamlikult, nendel asjaoludel peab kohus võimalikuks määratud karistuse vähendamist. V™S § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja D.I-le LS § 221 lg 1 järgi määratud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse. Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine

10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 (nelikümmend) eurot. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumine ositi. D.I kasvatab üksi 6-aastast tütart seega on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 4 kuu jooksul, s.o

10 (kümme) eurot kuus.

Leo Kunman Kohtunik