3-15-405/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-15-405 Otsuse tegemise aeg ja koht

14. august 2015, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX FIE kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 20.11.2014 otsuse nr 12-6/849 ja 27.10.2014 otsuse nr 12-6/583 osaliseks tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX FIE, esindaja vandeadvokaat Katrina Juhkami; Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Resolutsioon 1. Jätta XXX FIE kaebus rahuldamata. 2. Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 14.09.2015 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXX FIE esitas 13.05.2013. a PRIAle pindalatoetuste taotluse nr 11013111170 (tl 31-36), milles taotles muuhulgas ühtset pindalatoetust 672,17 ha-le ning poolloodusliku koosluse hooldamise toetust 396,62 ha-le.

2. 16.10.2013 viis Keskkonnaamet kaebaja majandusüksuses läbi poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohapealse kontrolli, mille tulemused on vormistatud kontrollaruandel nr 130449-57-0001 ning mille käigus tuvastati, et kaebaja majandusüksuses olev poolloodusliku koosluse nr 47654052442 ala nr 4 (63,52 ha) ja ala nr 9 (123,00 ha) oli nõuetekohaselt hooldamata.

3. Kaevatava PRIA 27.10.2014. a otsusega nr 12-6/583 määrati ühtset pindalatoetust osaliselt, vähendades taotletud toetust 3% ehk 2149,47 euro ulatuses nõuetele vastavuse nõuete tingimuste

rikkumise tõttu. Kaevatava PRIA 20.11.2014. a otsusega nr 12-6/849 määrati poolloodusliku koosluse hooldamise toetust osaliselt, vähendades taotletud toetust 35,5% ehk 26038,48 euro ulatuses, kuna poollooduslik kooslus oli 1. oktoobriks niitmata või piisava loomkoormusega karjatamata või niide koristamata või hekseldamata, ning 3% ehk 1431,75 euro ulatuses nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu.

4. Kaebaja esitas 19.12.2014. a PRIA 27.10.2014. a otsuse nr 12-6/583 ja 23.12.2014. a PRIA 20.11.2014. a otsuse nr 12-6/849 peale vaided. PRIA 15.01.2015. a vaideotsusega nr 12- 4/14/426-1 jäeti kaebaja esitatud vaided rahuldamata.

5. 16.02.2015 esitas XXX FIE esindaja vandeadvokaat Katrina Juhkami Tartu Halduskohtusse kaebuse (tl 3-7).

6. Tartu Halduskohtu 19.02.2015 määrusega kohus võttis kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 18.03.2015 saabus kohtule PRIA vastus koos lisadega (tl 23-68).

7. Tartu Halduskohtu 03.06.2015 määrusega kohus otsustas asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid taotlusi ja seisukohti. 30.06.2015 saabus kohtule kaebuse esitaja esindaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks (tl 71- 74).

KAEBAJA VÄITED

8. Kaebuses palutakse ühtse pindalatoetuse ja poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotluse kohta tehtud otsuse tühistamist muuhulgas osas, millega vähendati nimetatud toetusi 3% ulatuses nõuetele vastavuse nõuete rikkumise tõttu. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatav otsus on nõuetekohaselt põhjendamata, õigusvastane ja tuleb tühistada. Kaebuse kohaselt ei selgu otsusest, milliste määruses nr 11 sätestatud nõuete rikkumist kaebuse esitajale ette heidetakse. Otsustes puudub igasugune viide määrusele nr 11 paragrahvi täpsusega, samuti ei selgu rikkumise sisu vaidlustatavate otsuste kirjeldavast osast. Käesoleval juhul puuduvad vaidlustatavates otsustes nii haldusaktide andmise faktilised kui ka õiguslikud alused. Kaebuse esitaja hinnangul, kuivõrd osa alast on ilmselt karjatamata, ei ole haldurorgani poolt tuvastatud nõuete rikkumist. Pelgalt spekulatsioonidele või tõenäosusele tuginedes toetuste vähendamine ei ole lubatav ega põhjendatud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttest tulenevalt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Käesoleval juhul ei ole Keskkonnaameti spetsialist ega PRIA küsinud kaebuse esitajalt mistahes täiendavaid dokumente ega selgitusi, millised võimaldaksid hinnata hooldamisnõuete täitmist (näiteks põlluraamatud).

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

9. Vastustaja on seisukohal, et kaevatud otsused on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Vastustaja vastuväidete kohaselt tuvastati 13.10.2013 kohapealse kontrolli käigus, et kaebaja majandusüksuses olev poolloodusliku koosluse nr 47654052442 ala nr 4 (63,52 ha) ja ala nr 9

(123,00 ha) oli nõuetekohaselt hooldamata, millega oli kaebaja rikkunud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse baasnõuet, mille kohaselt pidi poollooduslik kooslus, mille kohta toetust taotleti, olema vähemalt üks kord enne 1. oktoobrit niidetud või pidi seal olema karjatatud loomi, 1. oktoobriks pidi niide olema koristatud või hekseldatud. Rikkumine fikseeriti ning nõude rikkumisele anti hinnang kontrollaruande nr 130449-57-0001 osaks oleval toetuse nõuete kontrollaktil. Vastusele lisatud 13 fotot tehti 16.10.2013. a kohapealses kontrollis, ilmestamaks poolloodusliku koosluse nõuetekohast hooldamata jätmist.

Vastustaja väidab, et kaebaja rikkus ka nõuetele vastavuse raames heaks põllumajandusja keskkonnatingimuseks olevat nõuet, mille kohaselt peab poollooduslikel kooslustel olema rohumaa karjatatud või niidetud ja niide koristatud 1. oktoobriks, kui ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud rikkumine on fikseeritud ning nõude rikkumisele on antud hinnang kontrollaruande nr 130449-57-0001 juurde lisatud heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollaktil. Head põllumajandusja keskkonnatingimused on sätestatud ELÜPS § 23 lõike 4 alusel kehtestatud põllumajandusministri 17.02.2010. a määruses nr 11 “Head põllumajandusja keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord” (määrus nr 11; 2013. a toetuste taotlemisel kehtinud redaktsioon), mille § 5 lg 2 sätestab:

„Enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaad on vähemalt üks kord enne 31. juulit niidetud või on seal karjatatud loomi.

31. juuliks on niide koristatud või hekseldatud. Karjamaana kasutatava rohumaa hooldamine tagatakse asjakohase loomkoormusega karjatades, kuid ebapiisava tulemuse korral niidetakse rohumaa üle. Nimetatud toimingute tegemist peab kogu taotlusel märgitud maa-alal olema võimalik visuaalselt tuvastada.“ Sama määruse § 5 lg 5 sätestab: „”Eesti maaelu arengukava 2007–2013” raames poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlemise korral on rohumaal, mille kohta toetust taotletakse, niitmise ja niite koristamise või loomade karjatamise tähtpäev 1. oktoober või kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavas sätestatud tähtpäev. /../” Heade põllumajandusja keskkonnatingimuste täitmist kontrollivad PRIA ning oma pädevuse piires ka Põllumajandusamet, Veterinaarja Toiduamet ja Keskkonnainspektsioon.

Juhul kui taotleja nõuetele vastavuse nõudeid ei täida otsustab PRIA toetuse vähendamise või taotluse rahuldamata jätmise ELÜPS § 26 lõikes 1 sätestatust tulenevalt Nõukogu määruse (EÜ) 73/2009 artiklites 23-24 ning Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 51 sätestatud ulatuses ja alustel. ELÜPS § 26 lõike 2 kohaselt arvestatakse nõuetele vastavuse nõuete täitmise kohta otsuse tegemisel ka teavet, mida ELÜPS § 25 nimetatud asutused või teised kontrolliasutused võivad olla saanud muude kui ELÜPS § 25 alusel tehtud kontrollide käigus.

Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et kuna eelnimetatud normid näevad ette poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse osas vähendamised heade põllumajandusja keskkonnatingimuste rikkumise eest ja eraldiseisva vähendamise poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse osas baasnõude rikkumise eest, siis oli õiguspärane vähendada toetusaluse poolloodusliku koosluse alakarjatamise tõttu poolloodusliku koosluse hooldamise toetust ning õiguspärased on ka kaebaja suhtes kohaldatud vähendamised.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

10. Vaidlus on selles, kas PRIA-l oli lisaks poolloodusliku koosluse hooldamise nõude rikkumisele ja selle eest toetuse vähendamisele, õigus poolloodusliku koosluse hooldamise nõuete rikkumise korral vähendada ka teisi toetusi või mitte.

11. Asja materjalidest nähtuvalt vähendas vastustaja vaidlustatud haldusaktidega kaebaja poolt taotletud toetust. Keskkonnaamet viis 16.10.2013 kaebaja majandusüksuses läbi poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohapealse kontrolli, mille käigus tuvastati, et kaebaja majandusüksuses olev poolloodusliku koosluse nr 47654052442 ala nr 4 (63,52 ha) ja ala nr 9 (123,00 ha) ei olnud täies ulatuses nõuetekohaselt karjatatud ning mille tulemused vormistati kontrollaruandel nr130449-57-0001 (tl 40). Seega rikkus kaebaja poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse baasnõuet, s.o põllumajandusministri 08.03.2010. a määruse nr 19 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007-2013“ (määrus nr 19; 2013. a toetuse taotlemisel kehtinud redaktsioon) § 4 lõikes 2 sätestatud nõuet, mille kohaselt pidi poollooduslik kooslus, mille kohta toetust taotleti, olema vähemalt üks kord enne 1. oktoobrit niidetud või pidi seal olema karjatatud loomi, 1. oktoobriks pidi niide olema koristatud või hekseldatud.

Nimetatud toimingute tegemist peab kogu taotlusel märgitud maa-alal olema võimalik visuaalselt tuvastada. Määruse nr 19 § 8 lg 3 p 6 kohaselt, kui kontrolli käigus on kindlaks tehtud, et taotleja on kohustuseaastal rikkunud §-s 4 sätestatud nõudeid, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 18 kohaselt rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust arvestades, vähendades taotletud toetust kuni 99%, kui poollooduslikku kooslust ei ole vähemalt üks kord enne 1. oktoobrit niidetud ja niidet ei ole koristatud või hekseldatud või kui seal ei ole vähemalt üks kord enne 1. oktoobrit karjatatud loomi § 4 lõike 4 kohaselt täpsustatud loomkoormusega.

Eelnimetatud rikkumine on kirjeldatud ning nõude rikkumisele on antud hinnang kontrollaruande nr 130449-57-0001 osaks olevas toetuse nõuete kontrollaktis (tl 41). Lisaks rikkus kaebaja ka heaks põllumajandusja keskkonnatingimuseks olevat nõuet, mille kohaselt peab poollooduslikel kooslustel olema rohumaa karjatatud või niidetud ja niide koristatud 1. oktoobriks, kui ei ole sätestatud teisti. Nimetatud rikkumist kirjeldati ning nõude rikkumisele anti hinnang kontrollaruande nr 130449-57-0001 juurde lisatud heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollaktis (tl 55).

Hooldusnõuete rikkumine jäädvustati ka kohapealses kontrollis tehtud fotodel (tl 43-54), millega on tõendatud poolloodusliku koosluse hooldamata jätmine ja mis näitavad faktiliselt, millises seisukorras koosluse ala kontrollimisel oli. Kohtul ei ole alust fotode tõepärasuses ja nende alusel tehtud lõppjäreldustes kahelda. Head põllumajandusja keskkonnatingimused on sätestatud määruses nr 11, mille § 5 lg 2 sätestab: „Enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaad on vähemalt üks kord enne 31. juulit niidetud või on seal karjatatud loomi.

31. juuliks on niide koristatud või hekseldatud. Karjamaana kasutatava rohumaa hooldamine tagatakse asjakohase loomkoormusega karjatades, kuid ebapiisava tulemuse korral niidetakse rohumaa üle. Nimetatud toimingute tegemist peab kogu taotlusel märgitud maa-alal olema võimalik visuaalselt tuvastada.“ Määruse nr 11 § 5 lg 5 sätestab: „”Eesti maaelu arengukava 2007–2013” raames poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlemise korral on rohumaal, mille kohta toetust taotletakse, niitmise ja niite koristamise või loomade karjatamise tähtpäev 1. oktoober või kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavas sätestatud tähtpäev. /../“ Määruse nr 19 § 8 lõikest 2 tulenevalt otsustab PRIA juhul, kui kontrolli käigus on tehtud kindlaks, et taotleja on kohustuseaastal rikkunud häid põllumajandusja keskkonnatingimusi, taotletud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse vähendamise komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 21 ja ELÜPS § 26 lõigete 1-3 ja § 61 lõike 2 kohaselt.

12. Kohus on seisukohal, et kaebaja rikkus nii määruse nr 19 § 4 lõikes 2 nimetatud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse baasnõuet kui ka nõuetele vastavuse tingimust, s.o määruse nr 11 § 5 lõigetes 2 ja 5 nimetatud head põllumajandusja keskkonnatingimust. Mõlema ala (nr 4 ja nr 9) ühel osal olid tuvastatavad karjatamise jäljed, ent karjatamine ei olnud taganud madalmurust taimkatet, mis oleks võimaldanud lugeda seda osa alast nõuetekohaselt hooldatuks. Ülejäänud osal puudusid üldse karjatamist tõendavad tunnused (sõnnikuhunnikud, loomade tallatud rajad, söödud taimestik). Seega oli määruse nr 19 § 4 lõikes 2, põllumajandusministri

21.02.2013. a määruse nr 10 “Ühtse pindalatoetuse, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord ning toetusõiguse üleandmisest teavitamise kord” (määrus nr 10) § 2 lõikes 2 ning määruse nr 11 § 5 lõigetes 2 ja 5 nimetatud nõudeid rikutud alal nr 4 ja nr 9 pinnal tervikuna. Nimetatud asjaolu ongi kohtu hinnangul toonud kaasa vaidlustatud haldusaktide andmise ning kaebaja taotletud toetuste vähendamise.

Kaebaja märgib kaebuses, et kaebajaga on kokku lepitud üksnes loomühikute arvus karjatatavatel kooslustel, milline on kooskõlas määrusega nr 11 ning millist nõuet kaebaja väidetavalt ka täitis, mitte madalamurususe nõudes, mis õigusaktidest üldse ei tulenegi. Kohus nõustub vastustajaga, et olenemata sellest, millise loomkoormuse Keskkonnaamet karjatatavale kooslusele määranud on, lasub taotlejal kohustus täita nii kooslusele määratud loomkoormusega karjatamise nõuet kui ka poollooduslike koosluste alade nõuetekohase hooldamise nõudeid.

Õigusaktide kohaselt tuleb poollooduslikku kooslust, millele taotletakse poolloodusliku koosluse hooldamise toetust, niitmise ja niite koristamise või loomade karjatamise teel hooldada 1. oktoobriks või kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavas sätestatud tähtpäevaks. Seega on poollooduslike koosluste hooldamiseks lubatav nii niitmine kui ka karjatamine. Poolloodusliku koosluse hooldamise puhul on oluline tagada alal loomade karjatamine vajalikust loomkoormusest lähtudes nii, et visuaalsel vaatlusel oleks võimalik tuvastada alade nõuetekohast hooldamist.

Juhul kui poolloodusliku koosluse ala nõuetekohast hooldamist ei ole ainult loomade karjatamisega võimalik tagada, tuleb taotlejal taotlusele märgitud maa-alad üle niita. Määruse nr 19 § 4 lõike 2 ning määruse nr 11 § 5 lõigete 2 ja 5 kohaselt peab niitmise või karjatamise teostamist olema kogu taotlusel märgitud maa-alal võimalik visuaalselt tuvastada. Juhul kui visuaalselt on võimalik tuvastada koosluse hooldamist karjatamise teel, on tuvastatav ka madalmurune taimkate, kuivõrd karjatamise tulemuseks peakski olema loomade poolt madalaks söödud niiduala, s.t madalmurune taimkate.

Ehkki karjatamise korral moodustuvad erineva rohu kõrgusega laigud, siis üldjoontes tagavad nii nõuetekohane karjatamine kui ka niitmine sarnase tulemuse. Selleks, et taolist sarnast tulemust saavutada, tuleb karjatamist teostada asjakohase loomade arvuga, mis võimaldab läbi karjatamise tagada madalmurust taimkatet ja mis oleks kohapeal ka visuaalselt tuvastatav. Seega tähendab madalmurusus sisuliselt seda, et karjatamiskoormus on olnud piisav ja visuaalsel vaatlusel saab ala lugeda karjatamise teel hooldatuks. See, et toetuse nõuete kontrollaktil on läbiviidud kontrolli iseloomu ja ulatuse ja leiu kirjelduse lahtris märgitud muuhulgas, et „alal on karjatatud, kuid miinimum 30% alapõhine madalmurususe nõue pole täidetud“, tähendabki sisuliselt seda, et osal koosluse alal on loomad viibinud, kuid visuaalsel vaatlusel ei saanud koosluse ala lugeda karjatamise teel hooldatuks.

Kohus nõustub vastustajaga selles, et just toetuse taotlejal on kohustus tagada toetusnõuete täitmine viisil, et kontrollimisel oleks võimalik maakasutuse nõuete täitmine tuvastada. Rohumaa hoidmine heas põllumajanduslikus korras eeldab, et rohumaal on karjatatud loomi piisaval arvul ja piisava aja jooksul.

13. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja poolt 15.05.2013. a allkirjastatud Keskkonnaameti poolsel lisalehel poollooduslike koosluste hooldamise kohta (tl 64-65) toodud välja see, et karjatamiskoormus peab olema piisav, nii et nõude täitmist on võimalik visuaalselt tuvastada kogu taotlusel märgitud alal (st ala peab olema madalmurune). Muuhulgas oli lisalehel kirjas, et niidurüdile sobivatel aladel suurendada karjatamiskoormust tasemeni, mis tagaks vähemalt 75% madalmuruse rannaniidu (rohustu kõrgus 5-12 cm, lompide ja veesoonte ääres < 5 cm) püsiva säilimise kogu pesitsusperioodi vältel ning ka see, et loomade liiga vähese arvu korral tuleb ala täiendavalt üle niita ja niide koristada. Kuivõrd lisalehel oli märgitud ka see, millist ala loetakse madalmuruseks, on kaebaja väide, mille kohaselt ei ole selge, millist ala loetakse madalmuruseks, väär. Seega oli kaebajale juba 15.05.2013. a, s.o enne kontrolli läbiviimist selgitatud, millist ala loetakse madalmuruseks. Kohus ei pea usutavaks, et kaebaja allkirjastab dokumente, mille sisust puudub tal ülevaade.

14. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et kontrolli teostanud isik pidi välja selgitama konkreetselt selle ala suuruse, milline oli nõuetekohaselt karjatamata, kuivõrd vastasel juhul sõltub rikkumise ulatus koosluse pindalast, mitte nõuetekohaselt hooldamata maa-ala suurusest. Kohus ei saa nõustuda ka kaebaja väitega, justkui oleks Keskkonnaamet teinud kohapealses kontrollis olukorra fikseerimisel vea (ei mõõtnud väidetavalt nõuetekohaselt karjatatud ala suurust), sest kaebaja ei ole tegelikult peale paljasõnaliste väidete tõendanud aruandes sellise vea olemasolu. Kaebaja ei ole esitanud ainsatki tõendit selle kohta, et kohapealse kontrolli teostamise ajal oli koosluse ala nr 4 ja nr 9 teises seisukorras, kui see on fikseeritud Keskkonnaameti poolt läbi viidud visuaalsel vaatlusel. PRIA selgitab, et antud juhul on kogu poolloodusliku koosluse nr 47654052442 ala nr 4 (63,52 ha) ja ala nr 9 (123 ha) loetud mittenõuetekohaselt hooldatuks, kuivõrd toetuse nõuete kontrollakti nr 130449-57-0001 kohaselt on nõuet rikutud kogu koosluse alade ulatuses. Kohus nõustub vastustajaga, et nõuetekohaselt hooldamata alasid on võimalik tuvastada visuaalselt, mida Keskkonnaameti spetsialist käesoleval juhul ka tegi. Juhul, kui visuaalsel vaatlusel tuvastatakse, et koosluse alad on nõuetekohaselt hooldamata, ei olegi võimalik nõuetekohaselt hooldatud alade pindala mõõta, kuna nõuetekohaselt hooldatud ala pind puudub. Antud juhul oli nõuetekohaselt hooldamata ala pindala 186,52 ha, mis moodustas rikkumise ulatuse 47,0% kogu taotletud poolloodusliku koosluse pindalast (186,52/396,62*100). Seega ei ole kaebaja 2013. aastal taotletud 396,62 ha suurusest pindalast 186,52 ha suurust osa niitnud ega karjatanud, millest tulenevalt ei ole kaebajal tekkinud kogu taotletud pindala niitmise ja karjatamisega seonduvalt ka kulutusi, mida taotletud pinnale vastava toetussumma ulatuses kompenseerida.

15. Kohus peab vajalikuks märkida, et hooldamata koosluse alade suurus moodustas 47,0% kaebaja taotletud poollooduslike koosluste alade pindalast, ent kaebajale määratavat toetust vähendati hooldamise nõude rikkumise eest vaid 35,3% ulatuses. Seega on kaebaja saanud niigi toetust oluliselt suuremas ulatuses, kui oli hooldamata ala pindalale vastav osakaal. Heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollakti kohaselt on heade põllumajandusja keskkonnatingimuste rikkumist hinnatud vastavalt rikkumismaatriksile kokku 6 punktiga, mille eest kohaldatavaks toetuse vähendamise määraks on 3%. Nimetatud toetuste vähendamise määr nähtub samuti ka vaidlustatud otsustest.

16. Kaebaja möönab ka ise kaebuses, et vaidlusalusel kooslusel ei saavutatud läbi loomade karjatamise madalmurust taimkatet, selgitades, et 2013. a oli rohu kasv tingituna suurest sademete hulgast ja temperatuurist väga hea, mistõttu ei jõudnud loomad ala madalmuruseks süüa. Seega põhjendab kaebaja hooldamisnõuete täitmata jätmist klimaatiliste tingimustega. Kaebaja etteheide kontrolli aja suhtes, mille kohaselt viidi kontroll läbi kaks nädalat peale karjatamiseks ettenähtud tähtaja lõppu, ei ole kohtu arvates asjakohane ega muuda olematuks fakti, et koosluse ala oli nõuetekohaselt karjatamata. Vastustaja hinnangul ei saaks vegetatsiooniperioodil tähtaegselt ja nõuetekohaselt hooldatud koosluse alal kasvada selline taimestik, nagu nähtub Keskkonnaameti poolt jäädvustatud fotodelt. Samuti ei anna need fotod kohtule alust kahelda kontrollitulemuste õigsuses ja lõppjäreldustes. Kaebaja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit, mis annaks aluse kahelda kohapealse kontrolli tulemuste õigsuses. Kuna oktoobris on taimede aktiivne vegetatsiooniperiood läbi, siis ei saanud kõrge rohukasv olla tingitud ka oktoobrikuu kahenädalasest heinakasvust.

17. Kohus ei nõustu kaebaja etteheidetega seoses vaidlustatud haldusaktide mittenõuetekohase põhjendamisega. HMS § 56 lõike 1 kohaselt esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse otsuses on märgitud, et selle tegemisel on arvesse võetud muuhulgas kaebajale Keskkonnaameti spetsialisti Mihkel Tiido poolt koostatud ja

allkirjastatud kontrollaruandes nr 130449-57-0001, sealhulgas poollooduslike koosluste toetuse nõuete kontrollaktis ja PRIA ametniku poolt 27.11.2013. a koostatud ja allkirjastatud heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollaktis teatavaks tehtud tuvastatud rikkumised ning otsuse lisas esitatud põhjendused. Nimetatud haldusakti andmise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid on üksikasjalikult käsitletud kaebajale teatavaks tehtud kontrollaruandes nr 130449- 57-0001 ning heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollaktil. Ka ühtse pindalatoetuse otsuse on märgitud, et selle tegemisel on arvesse võetud muuhulgas kaebajale kontrollaruannetes või muus kirjalikus vormis teatavaks tehtud tuvastatud rikkumised ning otsuse lisas esitatud põhjendused.

Muuhulgas on heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollaktil nõude kirjelduse juures märgitud ka õiguslik alus viitega määrusele nr 11 paragrahvi täpsusega. Nõuete rikkumise konkreetset ja detailset sisu (rikutud nõue, poollooduslikud kooslused, millel nõude rikkumine tuvastati, hinnang rikkumisele jms) ei ole otstarbekas välja tuua haldusaktides endas, kuna kogu vastav informatsioon on esitatud kaevatavates haldusaktides viidatud kontrollaktides. Heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollaktil on antud rikkumisele, selle tõsidusele, ulatusele ja püsivusele hinnang vastavalt hindamismaatriksis ettenähtud rikkumise hindamise juhistele.

Kontrollaktist nähtub, et rikkumist on hinnatud kokku 6 punktiga, millele hindamismaatriksi kohaselt vastab toetuste vähendamine 3% ulatuses. Rikkumise kirjeldusest, rikkumise tõsidusele, ulatusele ja püsivusele antud hinnangutest ning hindamismaatriksist on seega nähtavad kaalutlused, millest vastustaja on toetuse vähendamise ulatuse määramisel lähtunud. Heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollaktist nähtub otseselt, et rikkumise hindamisel ja toetussumma vähendamise otsuse tegemisel on arvesse võetud, et nõude rikkumine tulenes poolloodusliku koosluse ala alakarjatamisest.

Nimetatud asjaolu nähtub heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollaruandele lisatud leiu kirjeldusest kui ka hindamismaatriksis nõude rikkumise tõsidusele ja püsivusele antud hinnangutest. Ka Keskkonnaameti kontrollaktist nähtub, et poolloodusliku koosluse ala niitmise/karjatamise nõude rikkumist on hinnatud kokku 7,5 punktiga, millele ulatuse kaalu arvestades vastab hindamismaatriksi kohaselt toetuse vähendamine 35,3% ulatuses. Kaevatavate haldusaktide konkreetsete vähendamiste ja väljaarvamiste faktiliste asjaolude põhimotiivid ja õiguslikud alused on muuhulgas välja toodud otsuste lisas esitatud tabeli vastavat vähendamist ja väljaarvamist kajastaval real.

Seega nähtuvad kaevatavatest otsustest üheselt nii toetuse vähendamise faktilised kui ka õiguslikud alused. Kohtu hinnangul on Keskkonnaameti kontrollaruande ja heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollakti teatavakstegemisega haldusmenetluse seaduse §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise nõuded täidetud. Heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollakt ja Keskkonnaameti kontrollaruanne koostoimes kaevatavate otsustega tagab haldusaktide motiveerituse, nii faktilise kui ka õigusliku aluse ära toomist ning seeläbi kontrollitavuse nõude järgimise.

Haldusaktide motiveerimisel tuleb lähtuda otstarbekusest ning asjaolu, et kaevatavates haldusaktides oli viidatud konkreetsetele kontrollaruannetele, ei saanud kohtu arvates raskendada kaebajal haldusaktide mõistmist.

18. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, mille kohaselt ei selgu vaidlustatud otsusest, milliseid majandamisnõuete rikkumisi kaebajale ette heidetakse. Kohus selgitab, et nõuetele vastavus koosneb headest põllumajandusja keskkonnatingimustest ja kohustuslikest majandamisnõuetest. Vaidlustatud haldusaktidega ei ole toetusi vähendatud kohustuslike majandamisnõuete rikkumise tõttu, kuivõrd kaebaja ei ole kohustuslikke majandamisnõudeid rikkunud, ka pole kaebajale vastavat kontrollakti edastatud. Kaebajale on edastatud üksnes heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollakt, mille alusel on toetusi vähendatud. Seega ei peagi vaidlustatud otsustest selguma, milliseid majandamisnõudeid kaebaja rikkunud on.

19. Mis puutub kaebuses olevasse etteheitesse seoses uurimispõhimõtte rikkumisega, mis seisnes kaebaja hinnangul selles, et kaebaja käest pole küsitud mistahes täiendavaid dokumente ega selgitusi, millised oleksid võimaldanud hinnata hooldamisnõuete täitmist (nt põlluraamatut), siis

on see etteheide kohtu arvates põhjendamatu. Olukorras, kus koosluse ala hooldamata jätmine oli kohapealses kontrollis tuvastatav ja tuvastatud, ei hinnata hooldamisnõuete täitmist dokumentide ega selgituste abil, vaid visuaalsel vaatlusel kohapeal. Kohtu hinnangul on vastustaja kaevatava haldusakti andmisele eelnevas menetluses uurimispõhimõtet vajalikul määral rakendanud ning otsuse tegemise hetkeks selgitati välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud. Uurimispõhimõtte eesmärgiks ei ole siiski kogu tõendamiskoormuse asetamine üksnes haldusorganile, kuivõrd haldusmenetluses osalevad erinevad osapooled, kelle käsutuses on õige otsuse tegemiseks vajalik teave, mistõttu on objektiivse lõpptulemuse saavutamise seisukohalt lisaks haldusorgani poolt asjaolude väljaselgitamisele vajalik ka menetlusosalise enda aktiivne osalus.

Uurimispõhimõtte puhul väljendub selline aktiivne osalus ennekõike haldusmenetluse seaduse § 38 lg-s 3 väljendatud kohustuses esitada haldusorganile talle teada olevad, menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Antud juhul ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, mis annaks aluse kahelda kontrollitulemuste õigsuses ja lõppjäreldustes. Mis puudutab põlluraamatut, selle pidamist, sellesse tehtud sissekandeid ja selle vastustajale esitamist, kuhu põllumajandustootja märgib põldudel tehtud tegevused, ei saa kohapealset kontrolli teostav inspektor lähtuda ainult põlluraamatu kannetest.

Põlluraamatu kanded ei pruugi vastata tegelikkusele, võimalik on ebaõigete või tegelikkusele mittevastavate kannete tegemine põlluraamatusse. Seega olenemata sellest, et loomade (põlluraamatus ei ole täpsustatud, milliste loomadega on tegemist) karjatamine oli ajavahemikul 15.05.-10.10.2013. a põlluraamatus (tl 66-67) kirjas, ei oma see mingit tähtsust, kuna seda ei olnud võimalik visuaalselt 186,52 ha ulatuses tuvastada. Põlluraamatu pidamise kohustuslikkuse nõue ei tähenda, et sinna kantud andmed tuleb lugeda kahtlusteta tõeseks.

Ka Tartu Ringkonnakohus on oma otsuses haldusasjas nr 3-07-2474 leidnud: „Arvestades kohapealse kontrolli iseloomu, ei saa see lähtuda vaid põlluraamatu kannetest, vaid vastavatel kannetel saab olla vaid abistav iseloom. /.../ Tegelik objektiivne olukord põldudel ei sõltu põlluraamatu kannetest.“ Seega nähtub see, kas kaebaja on täitnud temale pandud kohustust karjatada piisava loomkoormusega, kohapealses kontrollis, mitte põlluraamatu kannetest. Kuivõrd Keskkonnaametil ei olnud kahtlustki, et koosluse ala on karjatamise teel hooldamata, ei pidanud Keskkonnaamet vajalikuks kontrollida põlluraamatut.

20. Kaebaja taotleb vastustajalt välja nõuda Üllar Neemrandi Farm FIE, Vladimir Belovas`, Aare Kruusma FIE ja Enn Ranniku Veskimäe talu FIE suhtes koostatud poollooduslike koosluste toetuse nõuete kontrollaruanded, kuid kohtu arvates ei ole see asjakohane ja vajalik, kuna käesolevas kohtuasjas on vaidluse all XXX FIE poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse nõuete täitmata jätmine ja nende tuvastamine Keskkonnaameti poolt, siis ei ole oluline, kas, kes ja mis laadi rikkumised eelnimetatud majandusüksustes tuvastati.

21. Arvestades eeltoodust asub kohus seisukohale, et kuna kaebaja ei ole millegagi tõendanud vaidlusaluse koosluse aladel nõuetekohase karjatamise toimumist, siis on toetuste vähendamine vastustaja poolt sisuliselt õiguspärane ja kaalutud, järelikult vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks puudub alus ja kohus jätab XXX FIE kaebuse rahuldamata.

22. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik