1-15-3663/12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-15-3663

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

13. august 2015. a.,Tallinn Kohtuasja number 1-15-3663 Kohtukoosseis

Meelika Aava,

Ivi Kesküla, Pavel Gontšarov Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu süüdistuses Maakohtu 29. mai 2015. a otsus .K H

KarS menetluses § 424 järgi üld

Apellatsiooni esitaja

Kaitsja vandeadvokaat

Argo Küünemäe Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Argo Küünemäe

H.K kaitsja vandeadvokaat apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada.

Välja mõista seitsekümmend kaks) eurot määratud H.K-lt Eesti Vabariigi kasuks 72 (

kaitsjale vandeadvokaat makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi Argo Küünemäele õigusabi osutamise eest.

Summa tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS

Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a

EE401700017002872300 . )

Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2(6) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Pärnu Maakohtu 29. mai 2015. a otsusega menetluses tunnistati .K

H üld süüdi KarS § 424 järgi

ja talle mõisteti karistuseks mis jäeti KarS § 73 lg te 1 ja 3 alusel täitmisele vangistus 8 kuuks,

-

pööramata tingimusel, et .K ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. H Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 3 päeva.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti ära mootorsõiduki õigus H.K-lt lisakaristusena juhtimise

8 kuuks.

Prokuröri taotl sõiduauto konfiskeerimiseks jättis maakohus rahuldamata. use

2.

H.K tunnistati süüdi selles, et ta Lääne maakonnas

11. aprillil 2015 kella 21:40 ajal Xxxxxx

alevikus Xxxxxx-xxxxxxxx-xxxxxxxx maanteel juhtis xxxxx xxx oma isiklikku sõiduautot

alkoholijoobe seisundis. Alkoholi sisaldus tema poolt väljahingatud õhus oli 1,43 mg/l kohta.

Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõiduki juht, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja , kes vaidlustab vandeadvokaat A. Küünemäe kohtuotsust üksnes karistuse mõistmise osas, taotledes vangistuse tähtaja lühendamist kolme kuuni ning lisakaristuse kohaldamata jätmist.

Kaitsja hinnangul ei ole .K H kohtuliku uurimise käigus leidnud tõendamist, et süüdistatava süü oleks KarS § 424 kuriteo toimepanemisel olnud keskmisest suurem. Kaitsja on seisukohal, et isikule karistuse mõistmisel tuleb lähtuda konkreetsest teost. juhtis mootorsõidukit õhtusel ajal H.K

Xxxxxx-xxxxxxxx-xxxxxxxx maanteel ja seda kiirusel 30-40 km tunnis. Süüdistatava poolt toimepandud kuriteo tulemusel raskeid tagajärgi ei saabunud, puuduvad kannatanud. Kuna süüdistatav oli just äsja töö kaotanud seoses koondamisega ja kuna süüdistatav abistab materiaalselt ka täisealist töötut last, siis palus süüdistatav rahalist karistust mitte määrata. Maakohus on aga leidnud, et süüdistatavat ei saa rahalise karistusega karistada põhjusel, et kuna süüdistatav ei hooli õiguskorrast vaid seab enda huvid ja tahtmise esiplaanile, siis just seetõttu ei saa isikut karistada rahalise karistusega. Kaitsjal tekkib siinjuures küsimus, kas on olemas joobes juhte, kes hoolivad rooli istudes õiguskorrast ja ei sea enda huvisid ja tahtmist esiplaanile? Kaitsja arvates selliseid joobes juhte ei ole olemas ja ei saagi olla, sest alkoholi joove piirab isikute arusaama õiguskorrast ja nad käituvad tahtlikult õigusvastaselt ning lähtuvad üksnes enda huvist. Seega peaksid karistuse liigi määramisel olema aluseks mingid objektiivsed asjaolud, mitte üleüldine hinnang joobes juhtide suhtumise suhtes.

Käesoleva kriminaalasja menetluse käigus on tuvastamist leidnud, et süüdistatava näol on H.K

tegemist isikuga, kes on varasemalt nii väärtegude kui ka kuritegude toimepanemiste eest karistamata. Kõiki eelpool mainitud asjaolusid arvestades tuli kohtul kaaluda süüdlasele KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistusena rahalise karistuse kohaldamist ja /või vangistuse alammäära kohaldamist t käesoleva kriminaalasja menetluse . Kaitsja asub seisukohale, e käigus ei ole tuvastatud ühtegi sellist erandlikku asjaolu, milline annaks aluse väita, et süüdistatava

H.K sel süü on keskmisest suurem, et kaaluda viimasele esma karistuse mõistmisel koheselt 8 kuulise vangistuse kohaldamist.

Kaitsja i ja maakohtu ei nõustu ringkonnaprokurör poolt välja toodud seisukohaga, et

süüdistatavapoolne suurendab oluliselt ta süüd KarS § 424 kuriteo toimepanemisel suurem joove ja

seda määras, mis tingiks 8 kuulise vangistuse mõistmise ja seda juba esmasel üleastumisel.

Käesoleva kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus on süüdistatav kahetsenud, et sellise kuriteo

3(6)

toime pani, lubades mitte kunagi enam midagi sellist teha ning puudub käesoleval hetkel alus süüdistatava Süüdistataval .K H kahetsuse siiruses kahelda. on apellatsiooni esitamise hetkeks juba ka uus töökoht, et olla igapäevaselt hõivatud ja tegeleda oma argieluga. Süüdistatava viimasest töökohast iseloomustatakse süüdistatavat üksnes positiivselt. Asjas sisalduvad süüd kergendavad asjaolud ja puuduvad süüd raskendavad asjaolud. Maakohus märgib õigesti, et karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eelkirjeldatu valguses jääb aga arusamatuks, miks kohus on määranud nii range karistuse isikule, kes on küpses eas, varem kordagi karistamata ja elanud oma teadliku elu eeskujulikult ja õiguskuulekalt. Maakohus ei ole otsuses välja toonud, mis oleksid need asjaolud, mis annavad põhjust arvata, et isik tulevikus süütegusid toime paneks ja seega tingivad märkimisväärse põhikaristuse kohaldamise.

Ü on toime pannud KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo ksnes fakt, et .K , ei saa automaatselt H

kaasa tuua lisakaristuse kohaldamist. K olevas asjas äes ei esine ühtegi argumenti, millise alusel oleks võimalik väita, et süüdistatavale miinimumilähedase tingimisi vanglakaristuse määramine ei ole piisavaks, mõjutamaks viimast tulevikus hoiduma liiklusalaste väär või kuritegude toimepanemisest. -

Ka ei ole kohtuliku uurimise käigus kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, milline annaks aluse arvata, et .K-le H lisakaristuse kohaldamata jätmine tooks kaasa tema jätkuva ohtlikkuse ühiskonnale. Süüdistatava poolt toimepandud kuritegu võib vaadelda kui viimase poolt toimepandud juhuslikku laadi süüte Kohtuliku uurimise käigus väitis süüdistatav, et mootorsõidukit gu. on tal vaja

sisuliselt vaid tööülesannete täitmiseks, nimelt sõidab ta autoga tööle ja vahetevahel veab kiireloomuliselt laost kaupa klientidele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11.

peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel kujutab endast erandit.

Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegium märgib, et käesoleva kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning .K H ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi, mida süüdistatav ka tegi (tl 33-35). Seega oli esimese astme kohtus tagatud

H.K pellatsioonis ei vaidlustata õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. A mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada.

4(6) KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhjendama.

KarS § 424 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Seega on selle kuriteo eest mõistetava vangistuse keskmine määr 1 aasta 6 kuud. Käesolevas asjas mõistis maakohus .K-le karistuseks vangistuse 8 kuuks, s.o tunduvalt alla sanktsiooni keskmist H

määra. Kuna tegemist on varem karistamata isikuga, kes oma süüd tunnistab ja puhtsüdamlikult kahetseb, siis pidas maakohus võimalikuks jätta .K le mõistetud vangistus tingimuslikult H -

täitmisele pööramata. Lisakaristusena võttis maakohus .K lt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse H -

8 kuuks, ehkki KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus kuriteo toimepanemise korral võtta süüdlaselt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse kolmeks aastaks.

Kohtukolleegium märgib, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS § s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. -

Käesolevas süüdistusasjas kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. märtsi 2003. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-26-03 on märgitud, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega.

H.K väljahingatavas õhus oli alkoholi mis ületab kriminaalkorras k 1,43 mg/l kohta, aristatava

joobe minimaal 0,75 mg/l kohta määra kahekordselt ( ).

H.K hoolimatusest liiklusnõuete täitmisesse tõendab asjaolu, et ta juhtis joobnuna mootorsõidukit pimedal ajal tiheda liiklusega Xxxxxx-xxxxxxxx-xxxxxxxx maanteel. Tunnistaja VV ütluste kohaselt oli .K H sõidustiil äärmiselt ebakindel, sest ta sõitis väga aeglaselt, kuid vaatamata sellele kaldus ta aeg-ajalt oma sõidukiga vastassuunavööndisse. Tema taha kogunenud sõidukitest oli moodustunud pikk järjekord. . Pärast alevikku jäi auto tee Tunnistaja helistas politseisse Xxxxxx

äärde seisma. Tunnistaja läks vaatama, milles asi. Tunnistaja nägi, et sõiduki roolis olnud isik oli VV äärmiselt purjus. Vaatamata sellele tahtis see isik sõitu jätkata, kuid tunnistaja takistas teda ja viibis sündmuskohal kuni politsei tulekuni.

Sündmuskohale saabunud politseinikud tuvastasid .K joobe. Indikaatorvahendi kasutamise H protokollist nähtub, et .K on ka väliselt silmnähtavalt joobes, sest tema koordinatsioon on väga H häiritud, komistab ja kukub. Väidetavalt joob .K juba kolmandat päeva järjest ega tea mis päev H täpselt on.

5(6)

Neid asjaolusid arvesse võttes on maakohus hinnanud .K süüd põhjendatult keskmisest H suuremaks ega ole pidanud võimalikuks teda seetõttu karistada rahalise karistusega. Kuna .K ei H

ole varem kohtu koolt karistatud, karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ning teda iseloomustatakse positiivselt, siis pidas maakohus võimalikuks mõista talle karistuseks vangistus tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra ning jätta see tingimuslikult kohaldamata. Kohtukolleegium nõustub selles osas maakohtu seisukohtadega täielikult.

V kujunenud liiklussituatsioon sunnib liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevus iimasel ajal välja t

oluliselt tõkestama ja seda eesmärki teenib ka KarS §

1 alusel määratud lisakaristus -s 50 lg

mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. oktoobri 2009. a otsuses nr 3-1-1-86- jendatud seisukohale, et

09 väl karistusseadustiku üldosas sätestatud lisakaristused põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku õiguspärasele käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Seoses sellega on

Riigikohtu , et isiku karistamisel kriminaalkolleegiumi praktika olnud jätkuvalt seisukohal alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata -1-1-10-03, 3-4-1-2-05, 3-1-1- - (3

06, 3-1-1-55-07 ).

Kohtukolleegiumi hinnangul .K suhtes selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid H lisakaristuse kohaldamata jätmise tuvastatud ei ole.

Maakohus on lisakaristuse tähtaja mõistmisel arvesse võt puhtsüdamlikku kahetsust nud .K

ja H

varasemat elukäiku mistõttu on temalt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega , piirdunud

alamäära lähedases määras, s , ehkki KarS § 50 lg 1 p 1 võimaldanuks seda ära võtta kuni .o 8 kuuks kolmeks aastaks.

Kaitsja märgib apellatsioonis, et juhtimisõigusest ilma jäädes töö ja paneb oma kaotab .K H

perekonna raskesse materiaalsesse olukorda. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et v .K hakkas alkoholijo H õimalikule karistusele oleks pidanud mõtlema siis, kui obes sõidukit juhtima.

5. Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määras .K kaitsjale vandeadvokaat Argo Küünemäele välja maksta H

72 eurot. Maakohtu otsusele oli esitanud apellatsiooni kaitsja.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KarS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik.

Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse .K suhtes muutmata, siis jäävad H menetluskulud süüdistatava enda kanda.

6. Eelnevat sil .K-le

- ja H mas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et mõistetud põhi lisakaristus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust

6(6)

ei anna. Seega on .K kaitsja vandeadvokaat apellatsioon H

A. Küünemäe ilmselt põhjendamatu

ning ringkonnakohus jätab juhindudes KrMS § 326 lg läbi vaatamata. selle

- 3 st

Meelika Aava Ivi Kesküla Pavel Gontšarov