1-15-4078/19 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.august 2015.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 12.august 2015 a. 2015.a. Kriminaalasja number 1- -4078 15 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Ivi Kesküla ja Meelika Aava Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Kriminaalasi

Z.V (Z.V) süüdistus KarS § 329 järgi. Üldmenetlus Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 21.mai 2015.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Z.V kaitsja adv. Leelo Viil Prokurör Natalja Kutepova Süüdistatav

Z.V (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Kaitsja adv. Leelo Viil RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu otsus 21.maist 2015.a. Z.V suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata.

Välja mõista Z.V-lt riigieelarve tuludesse 144 eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu 48 eurot kuulub tasumisele Maksu ja Tolliameti

arveldusarvele kas Swedbank AS-s

(a/a EE

EE502200221014193355), AS-s SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS Eesti filiaalis

(a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland

PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300). Riigilõivu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadavad taotlejale saadetavas makseinfos.

2

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse

ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud

kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata

sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise

soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist

võib teatada ka elektrooniliselt. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohus otsustas 21.mai 2015.a. otsusega mõista Z.V süüdi KarS

vangistusega 3 kuud. KrMS § 329 järgi ning karistada teda § 238 lg 2 alusel vähendada Z.V-le mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 2 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendada mõistetavat karistust 30.09.2014.a. Harju

Maakohtu otsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust, võrra ja mõista liitkaristuseks vangistus1 aasta 3 kuud ja 28 päeva.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.05.2015 tus 1 aasta 3 kuud ja 25 – 21.05.2015.a., s.o. 3 päeva. Kandmata karis päeva.

Karistuse kandmise algust arvestada alates karistuse kandmisele asumisest.

Z.V mõisteti süüdi selles, et tema

, olles 30.09.2014 Harju Maakohtu

poolt KarS § 424 järgi (otsus jõustus 14.04.2015, täitmisele pööratud 29.04.2015) karistatud KarS § 424 järgi ja KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega 11-ks kuuks, juhtis tahtlikult kehtiva karistuse ajal 19.05.2015.a kella

06:50 ajal Tallinnas Xxxxx xxx xx juures mootorsõidukit Volvo V70 registreerimismärgiga , omamata juhtimisõigust, mis oli kohtu poolt karistusena xxxxxx ära võetud.

APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Süüdistatava kaitsja taotleb esitatud apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ja uue

otsusega süüdistatava õigeksmõistmist, kuna maakohus on otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rik ud kriminaalmenetlusõigust. Harju kun

3

Maakohus on hinnanud tõendeid ühekülgselt ja teinud neist ebaõigeid järeldusi

süüdistatavale inkrimineeritava kuriteo subjektiivse koosseisu asjaolude osas.

Kohtuotsuses märgitud tõenditest ei saa järeldada Z.V süüd talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises.

Kaitsja leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei nähtu tõenditest subjektiivne koosseis.

Maakohtu otsuse kohaselt on käesolevas asjas vaidlus kuriteokoosseisu subjektiivsetes tunnustes, s.o selles, kas Z.V oli 19.05.2015.a. teadlik

tema suhtes 30.09.2014. a. tehtud Harju Maakohtu otsuse jõustumisest. Kohtu

hinnangul on kriminaalasjas leidnud tõendamist, et Z.V hoidus teadlikult kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse täitmisest ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 329 järgi. Selle kohtu seisukohaga ei saa nõustuda.

Alates 01.01.2015. a nõuab KarS § 329 koosseis subjektiivse külje osas vähemalt otsest tahtlust. KarS § 16 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kuni 01.01.2015. a oli KarS § 329 sõnastatud järgmiselt: Kinnipidamisasutusest lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest kõrvalehoidumise

eest või täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Alates 01.01.2015. a on KarS § s 329 sätestatud koosseis sõnastatud järgmiselt: - Täitmisele pööratud vangistusest või kinnipidamiskohast lahkuda lubatud kinnipeetava

poolt karistuse kandmise jätkamisest, samuti kuriteo eest mõistetud ja täitmisele

pööratud käesoleva seadustiku § des 49, 491, 50, 51, 52 või 522 sätestatud - lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Seega on alates 01.01.2015. a KarS § 329 koosseisu täitmiseks vajalik vähemalt

otsene tahtlus, kuivõrd kehtivasse redaktsiooni on lisatud sõna „teadvalt“. Karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu nr 554 seletuskirjas on märgitud: Vastutust on piiratud otsese tahtlusega – lisatud tunnus teadvalt.

Arvestades, et Z.V-le

esitatud süüdistus on talle käesoleval juhul inkrimineeritav üksnes tahtlik kuritegu, Z.V süüdistatakse täpsemalt selles, et ta hoidis kuriteo eest mõistetud lisakaristuse (mootorsõiduki juhtimise keelu) täitmisest tahtlikult kõrvale ja selles on maakohus tema ka süüdi tunnistanud. KarS §-

s 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadlikus kõrvalehoidumises ei ole Z.V-le süüdistust esitatud.

KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Tahtlus

koosneb kahest elemendist: intellektuaalsest küljest, ehk koosseisuasjaolude

teadmisest ning voluntatiivsest küljest, ehk koosseisuasjaolude tahtmisest.

Intellektuaalne element on küll tahtluse minimaalne eeldus, kuid pelgalt

4

süüteokoosseisule vastava asjaolu võimalikuks pidamine ei võimalda KarS § 16 lg 4

kohaselt teha järeldust tahtluse olemasolust. Selleks on nimetatud sätte kohaselt

täiendavalt vajalik koosseisule vastava asjaolu saabumise möönmine, mida tuleb mõista kui isiku poolt võimaliku tagajärje heakskiitmist, selle saabumisega soostumist. Õigusliku hinnangu andmiseks süüdistatava teole tuleb võtta aluseks tema eesmärk

ehk kujutlus tagajärjest, mida tahetakse saavutada. Tulenevalt KarS §-st 16 peab

tahtlus hõlmama kõigile süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastavaid asjaolusid.

KrMS § 61 lg 1 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Z.V

on järjekindlalt eitanud temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemist. Süüdistatava ütlused on eluliselt usutavad ja ei ole ümber lükatud teiste tõenditega.

Kohtupraktikas on rõhutatud, et subjektiivse koosseisu tuvastamisel on oluline

tähendus süüdistatava enda ütlustel. Z.V ütluste kohaselt

kriminaalhooldaja juurde sõites ei olnud ta teadlik otsuse jõustumisest. Z.V

selgitas ristküsitluse käigus kohtuistungil, et talle helistas 18.05.2015. a

kriminaalhooldaja ja nad leppisid kokku kohtumise järgmisel päeval kell 07.00.

Hommikul kella 06.45 ajal sõitis ta Xxxxx xxx xx juurde, kus teda ootas kriminaalhooldaja. Alles sel hetkel sai teada, et 30.09.2014. a kohtuotsus on jõustunud

ja ta ei oleks tohtinud mootorsõidukit juhtida. Kuriteo toimepanemise tahtlus tal puudus.

Käesoleval juhul oli Z.V kindel teadmine, et tema suhtes 30.09.2014. a Harju Maakohtu poolt tehtud ja teda KarS § 424 järgi süüdimõistev kohtuotsus on

vaidlustatud ning ei ole veel jõustunud. Ilmselgelt ei sõidaks isik teadlikult sõiduki

juhtimise keeldu rikkudes kriminaalhooldaja juurde Tallinnas, Xxxxx xxx xx asuva hoone ette, kus asuvad ka prokuratuur ning kohus ning on üles seatud turvakaamerad.

Käesolevas kriminaalasjas ei ole võimalik tuvastada ka koosseisuasjaolude tahtmist.

Süüdistatav kinnitas, et tal ei olnud soovi kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduda. Z.V oli kahtlemata teadlik sellest, millised on üldkasuliku töö tegemise

ajal uue kuriteo toimepanemise tagajärjed ning ei oleks ilmselt eesmärgipäraselt sõidukit juhtima asudes riskinud sattuda reaalset vangistust kandma. Käesoleval juhul oli Z.V abikaasal võimalus sõidukit juhtida ning on ebatõenäoline, et Z.V sellises olukorras tahtis eirata mootorsõiduki juhtimise keeldu.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on subjektiivse külje tuvastamisel põhilise kriteeriumina nimetatud teo objektiivseid asjaolusid (vt RKKKO nr 3-1-1- -02, p 6.1; 80

RKKKO nr 3-1-1-142-05, p 20; nr 3-1-1- -06). Riigikohus on toonitanud, et 128

subjektiivse külje tuvastamisse peavad olema kaasatud kõik kriminaalasja menetlemisel tõendamist leidnud ja asjassepuutuvad objektiivsed asjaolud. Asjaolu, et

Z.V sõitis avalikult kriminaalhooldaja juurde turvakaamerate alla, näitab tema teadmatust kohtuotsuse jõustumisest ja lisakaristuse kehtimises t.

Seega käesolevas asjas on ilmselge, et Z.V ei hoidunud teadlikult ja

tahtli tehtud Harju Maakohtu poolt 30.09.2014. a. tehtud kult kõrvale tema suhtes otsuse täitmisest.

5

Käesoleval juhul tuleb nõustuda, et kriminaalhooldaja kutsub süüdimõistetu enda juurde siis, kui selle isiku suhtes tehtud kohtuotsus on jõustunud. Ühtlasi on ilmne, et

kui Z.V oleks kontrollinud kohtuotsuse jõustumise aega ja täitnud kohustust viia oma juhiluba Maanteeametisse, mis oli märgitud ka kohtuotsuses, siis

oleks talle Maanteeametist öeldud täpne periood, mille jooksul tal on keelatud mootorsõidukit juhtida. Samas ei saa isiku poolt vaid juhilubade äraviimise kohustuse

mittetäitmisega sisustada otsest tahtlust. Juhilubade mitteäraviimine on karistatav halduskorras sunnirahaga. Samuti ei nähtu kohtuotsuse teadlik ja tahtlik mittetäitmine

asjaolust, et süüdistatav nimetatud otsuse jõustumise vastu vajalikul määral huvi ei

tundnud. Z.V ütlustest nähtub, et ta kohusetundetuse tõttu ei

kontrollinud Riigikohtu lahendeid ega viinud juhilube , ei võtnud ühendust kaitsjaga Maanteeametile ära, mis viitab sellele, et kohusetundlikult käitudes oleks isik teada saanud täpse juhtimisõiguse keelu perioodi. Kuivõrd isiku ütlustest nähtuvalt soovis ta järgida ja täita kohtuotsust, sh lisakaristuse osas, ning kohtuotsuses ei ole ära toodud

tema ütlusi kummutavaid tõendeid, siis ei ole Z.V tegutsenud

koosseisus nõutava vähemalt otsese tahtlusega, vaid ettevaatamatusega kergemeelsuse vormis.

Kaitsja on seisukohal, et Z.V puhul ei ole täidetud KarS § s 329 nõutav - subjektiivne koosseis, kuivõrd süüdistatav ei tegutsenud vähemalt otsese tahtlusega. Ta leiab, et Z.V ei pannud tegu toime isegi mitte kaudse tahtlusega (rääkimata kavatsetusest), vaid ettevaatamatusest. KarS § 18 lg 2 kohaselt paneb isik

teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava

asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Olen seisukohal, et Z.V pani teo toime kergemeelsusest.

Kaevatavas kohtuotsuses viidatud tõendid ei võimalda tuvastada süüdistatava tahtlust

KarS § 329 koosseisuliste tunnuste suhtes. Nimetatud tõenditele tuginedes ei ole

võimalik väita, et Z.V juhtis otsese tahtlusega kehtiva karistuse ajal 19.05.2015. a kella 06:50 ajal Tallinnas, Xxxxx xxx xx juures mootorsõidukit Volvo V70 registreerimismärgiga , omamata juhtimisõigust, mis oli kohtu poolt karistusena xxxxxx ära võetud.

Z.V-le süüksarvatava teo subjektiivse koosseisuga seonduvaid

asjaolusid saab kinnitada eelkõige süüdistatav ise oma ütlustega, mida maakohus

põhjendamatult ei ole arvestanud. Kohtuotsuses märgitud tõendid ei lükka ümber

süüdistatava väiteid ja nende põhjal ei saa lugeda usaldusväärselt tuvastatuks süüdistatava tegevuses otsest tahtlust. Käesoleval juhul ei kata süüteo subjektiivne ko objektiivse koosseisu asjaolusid. osseis kõiki

Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör vaidles sellele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud esitatud apellatsiooniga ja

kriminaaltoimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ning seaduslik ja apellatsioonis esitatud väited ei anna alust selle tühistamiseks.

6

Kohtukolleegium leiab, et maakohus on küllaldase põhjalikkusega kajastanud kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid, asetanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe ning esitatud asjakohased kaitseargumendid omavahelisse konteksti ning põhjendatult

jõudnud järeldusele, et kinnitust on leidnud süüdistuse versioon toimunust. Vaidlustatud kohtuotsuses kajastatud tõendite analüüs ja selle pinnalt esitatud kohtu

põhjendused on loogilised, igakülgsed, objektiivsed ning veenvad, kohtu

siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav, st maakohus on tõendeid hinnanud nii nagu seda nõuab KrMS § 61 sisu ja mõte.

Eelöeldu puudutab vaieldamatult ka seda, millisel määral peab apellatsioonikohus sellise kohtukolleegiumi kujunenud arusaama valguses enda kohtuotsust põhistama. Sellega seoses osundab ringkonnakohus arusaamale, mille kohaselt ei nõua kohtul

lasuv põhjendamiskohustus kindlasti mitte üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt Riigikohtu otsus 3-1-1- - 48 12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning esitakse argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav

kohtuinstants nõustub (vt Riigikohtu otsus 3-1-1- -11, p 15.1). Menetlusosaliste 92 asjassepuutumatute seisukohtade käsitlemiseks puudub kohtul kohustus (vt Riigikohtu otsus 3-1-1- - 44 13 p.20). Kohus peab kriminaalasjas välja selgitama tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise ja maakohus on seda teinud.

Kohtukolleegiumi hinnangul on püstitatud kaitseversioon, mis põhineb väitel, et

süüdistatav ei teadnud seda, et kohtuotsus, millega temalt võeti juhtimisõigus, on

jõustunud ja täitmisele pööratud, paljasõnaline ning maakohtu poolt juba ümber

lükatud. jõustunud kohtuotsuse täitmisele pööramisest Seda, et alates muutub iga

mootorsõiduki juhtimise fakt süüdistatava poolt karistatavaks, selle teadmist

süüdistatav ei eita. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult tulnud järeldusele, et süüdistatav, olles kutsutud kriminaalhooldaja juurde, teadis vähemalt sellest hetkest, kui ta sellise kutse sai e. alates 18.mai 2015 a. lõunast, et kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele pööratud kolleegium rõhutas on see viiman

. Nagu kohtu e

ajahetk, millisest alates saab rääkida juba kindlast teadmisest, et kohtuotsus on

jõu ja ka täitmisele pööratud Seega, kui järgmisel päeval istus süüdistatav stu

nud . autorooli ja sõitis kriminaalhooldaja juurde, hoidus ta kavatsetult ja kuritahtlikult kõrvale

temale jõustunud kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse täitmisest. Miks see nii on,

seda on ka maakohus põhjendanud. Samas avaldab kohtukolleegium kindlat

veendumust, et süüdistatav teadis Riigikohtu otsuse kuupäeva st juba otsuse l e. 24.aprillil, et ta ootas ja jälgis enda suhtes toimuva menetluse tulemust, sest eitas süüd ja asjaolu, e , tekitas kindlasti t Riigikohus võttis tema kaitsja kassatsiooni menetlusse

teatud lootusi. See on eluliselt igati loogiline ja arusaadav. Jõustunud kohtuotsus pööratakse viivitamatult täitmisele ja jõustunud kohtuotsust on kohustatud täitma kõik

isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Kohtuotsuse jõustumisest oli kuriteo

toimepanemise hetkeks möödunud peaaegu üks kuu. Maakohus on põhjendatult

viidanud ka süüdistatava varasemale kogemusele kriminaalhooldajaga, mis tuleneb sellest, et ta on varasemalt olnud kohtu poolt karistatud tingimisi vangistusega ja seda

kriminaalhoolduse all t . Kuid mööda ei saa minna ka asjaolus , et süüdistataval on õigusemõistmisega, sh kriminaalmenetlusega pikaajaline topeltsuhe. Ta ei ole mitte

ainult korduvalt e. varasemalt kolmel korral olnud kohtu all e. olnud süüdistatava seisundis kriminaalmenetluses, vaid ta on ka aastaid esinenud kriminaalmenetluses kaitsjana ning tema töö sisuks on olnud õigusabi teenuse osutamine süüdistatavatele. Olles süüdi mõistetud KarS prg 424 järgi ja kohustatud tegema üldkasulikku tööd ning olles ka samal ajal juba maakohtu poolt karistatud reaalse vangistusega vaidlustatud

7

kohtuotsusega, esines süüdistatav näiteks kaitsjana kriminaalmenetluses 16.juunil 2015 a. kriminaalasjas 1- -4938 15 , kus kaitses isikut, kes mõisteti süüdi samuti KarS prg. 424 järgi. Ka esines kriminaalasjas 1- - Z.V kaitsjana Harju Maakohtus 15

4444, milles toimus istung 10.08 ka. et Riigikohtu otsus Millal kohtuotsus jõustub, ilmub avalikult Riigikohtu leheküljele, mida jõustunud kohtuotsus endaga kaasa toob

jne. need

– on põhilised küsimused, mis huvitavad süüdistatavaid kõige enam edasikaebemenetluses ja on selge, et kõrgharidusega jurist, kes aastakümneid osaleb

kriminaalmenetluses kaitsjana, teab neid krimin peast. aalmenetluse põhitõdesid

Seega on kohtukolleegium kindlalt veendunud, et kõrgema juristiharidusega ja kriminaalmenetlusliku kogemusega süüdistatav Z.V, sõites 19.mai 2015 a. hommikul kriminaalhooldaja juurde autoga, mille roolis ta ise oli, teadis täpselt,

et läheb kriminaalhooldaja juurde lahendama kohtuotsuse täitmisega e. ükt ja

kriminaalhooldusega seotud küsimusi ja see saab toimuda vaid olukorras, kui on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, millega muuhulgas võeti temalt ära juhtimisõ

igus ja see on ka täitmisele pööratud.

Õigus on apellandil selles, et alates 01.01.15 on KarS prg 329 vastutust piiratud otsese tahtlusega – lisatud tunnus teadvalt. Süüdistuses see asjaolu ei kajastu e. süüdistuses heidetakse süüdistatavale ette kuriteo toimepanemist tahtlikult, mis erinevalt kehtivast

seadusest hõlmab ka kaudse tahtluse e. siis kaudne tahtlus, otsene tahtlus ja kavatsetus. Maakohtus on kohtuliku uurimise esemeks olnud just kuriteo subjektiivne koosseis ja süüdistatava küsitlemine toimus ka just selles osas. Maakohus on oma

otsuses põhjendanud, miks leiab, et kuritegu on toime pandud kavatsetult.

Kohtukolleegiumi hinnangul ei mõjuta seadusemuudatus KarS prg-s 329 sellist teokoosseisu, mille sisuks on - kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud KarS § s 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise eest ja just olukorras,

kui isik on kutsutud kriminaalhooldaja juurde. Kaudsest tahtlu a selle sest võiks rääkid ajavahemiku osas, mida süüdistatavale ei ole inkrimineeritud, kuid mis süüdistatava ütlusi arvestades kindlasti toimusid e. sõiduki juhtimine sellest ajast, kui otsus pöörati täitmisele kuni selle ajani kuni ta kutsuti juba krimina Süüdistuses alhooldaja juurde. kirjeldatud faktilised asjaolud kinnitavad seega kohtukolleegiumi hinnangul süüdistuse seisukohta selles, et kuritegu

on toime pandud vähemalt otsese tahtlusega.

Veel peab kohtukolleegium vajalikuks välja öelda oma kindla seisukoha, et isik, kes haridusnõuetelt küll vastab lepingulise esindaja nõuetele ja võiks selle tõttu osaleda kriminaalmenetluses kaitsjana, ei saa osutada kvaliteetset kaitseteenust, kui ta ei tea

selliseid kriminaalmenetluse põhitõdesid, mis on käesoleva apellatsioonimenetluse esemeks ja milliste teadmist süüdistatav eitab. Kohtukolleegiumi hinnangul on sellise isiku nagu Z.V esinemine kriminaalmenetluses kaitsjana juba ilmselge

õigusemõistmise naeruvääristamine – täna istub saalis kaitsjana

, homme sammub saali süüdistatava rollis.

Süüdistatavale mõistetud karistust on põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub

täielikult maakohtu otsuses esitatud sellekohaste põhjendustega. Karistust ei ole

sisuliselt vaidlustatud ka apellatsioonis ja see on ka mõistetav, sest vaidlustatud

kohtuotsusega tuvastatud kuriteo eest mõistetud vangistusmäär on lühiajaline ning

selle liitmine eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistusega ja liitkaristuse

mõistmine on seaduses ettenähtud ainuvõimalused. Süüdistatava enda käitumine

alates 18.maist kuni käesoleva hetkeni on samuti tõestanud, et ta on leppinud temale mõistetud liitkaristuse reaalses vangistuses ärakandmisega, sest ta ei ole nimetatud

8

ajavahemikul teinud ära ühtegi ÜKT tundi, mis oleks mõjutanud tema liitkaristuse

pikkust vähendamise suunas. Selle kohta küsis ringkonnakohus informatsiooni

kriminaalhooldajalt ja 12.08.2015 a. seisuga sellise vastuse kriminaalhooldajalt sai.

Süüdistatava kaitsja adv. Leelo Viil on esitanud taotluse hüvitada õigusabi kulud d

summas vastavalt 96 eurot ja 48 Taotlustes on esitatud ka konkreetsed . kaitsetegevuse toimingud ning nendele kulunud aeg ja kohtukolleegium peab taotlusi

põhjendatuks ning KrMS prg 185 lg 2 alusel jäävad apellatsioonimenetluse kul

ud süüdistatava kanda.

Eeltoodu alusel ja arvestades seda, et kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg.-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg. 337

lg 1 p. 1, prg. 344-345 lg 1, 2 jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse Z.V suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Otsus parandatud 14.08.2015

määrusega

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tuvastas, et kolleegiumi 13.augusti 2015. kohtuotsuses kriminaalasjas 1-15- kaitsjatasu 48

eurot kuulub tasumisele Maksu ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS- Eeltoodud -st 5, Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13.augusti 2015. a kriminaalasjas 1-15-4078 Maksu ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-s (a/a EE EE502200221014193355),

AS-s SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS Eesti filiaalis (a/a taotlejale saadetavas makseinfos. kohtuotsuse juurde kriminaalasjas 1-15-4078 ja eraldi vaidlustamisele ei kuulu.