3-15-1725/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tiina Pappel, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

13. august 2015. a, Tartu

Haldusasja number

3-15-1725

Haldusasi

Jaak Reinomäe taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jaak Reinomäe määruskaebus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 8. juuli 2015. a määrus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Halduskohtu 8. juuli 2015. a määrus muutmata ja Jaak Reinomäe

määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Jaak Reinomägi esitas Tartu Halduskohtule menetlusabi taotluse riigi

õigusabi saamiseks enda esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt soovib J.

Reinomägi pöörduda halduskohtu poole Viru Vangla 29. mai 2015 käskkirja nr 6-4/283

vaidlustamiseks. Väidetavalt kohaldati nimetatud käskkirjaga taotleja suhtes täiendavaid

julgeolekuabinõusid, milleks oli eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine. Taotleja soovib

vangla rikkumiste osas käitada Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

(EIÕK) art 6 lg-s 1 ja põhiseaduse §-s 15 kehtestatud õigust kohtulikule kaitsele. J. Reinomäe

võime kriminaalmenetlusega kaasneva stressi ja abituse tingimustes ennast efektiivselt kaitsta

on oluliselt nõrgestatud. Seoses peatraumaga piinleb J. Reinomägi pidevate ja tugevate

peavalude käes. Tal puuduvad teadmised ja vastav haridus eeldamaks, et ta on võimeline

kaitsma oma õigusi iseseisvalt. Riigi õigusabi vajab taotleja selleks, et võrdsustada enda

olukord vastustajaga. Taotleja väitel puuduvad tal endal vahendid vajamineva õigusabi

palkamiseks. Riigi õigusabi määramine tagab taotleja õiguste tõhusa kaitse.

2. Tartu Halduskohus jättis 8. juuli 2015. a määrusega J. Reinomäe taotluse riigi kulul

õigusabi saamiseks rahuldamata.

Halduskohus asus seisukohale, et taotluses esitatud väidetest nähtuvalt soovib J. Reinomägi

saada riigi kulul õigusabi, et vaidlustada tema suhtes koostatud täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise käskkiri.

Kohtule teadaolevalt on J. Reinomäe puhul tegemist isikuga, kes on varasemalt korduvalt

kohtu poole pöördunud ning on seejuures üldjuhul iseseisvalt suutnud kaebused koostada ning

saanud hakkama ka kohtumenetlusega. Ka käesoleva taotluse väited kinnitavad, et tegelikult

on taotleja teadlik erinevate õigusaktide olemasolust, mõistab nende sisu ning oskab oma

soove ja seisukohti piisava arusaadavusega kirja panna.

Halduskohtumenetluses kehtiva uurimispõhimõtte kohaselt pole kohus seotud kaebuse

sõnastusega ning saab esitatud nõuete lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitada ja

anda vaidlustatule hinnangu ka siis, kui kaebaja ei oska neid ise õiguslikult põhjendada.

Uurimispõhimõte tagab koos teiste halduskohtumenetluse üldpõhimõtetega nii õiglase

kohtupidamise, kaebaja õiguste tõhusa kaitse, kui ka selle, et menetluse pooled on olenemata

nende õigusalaste teadmiste ulatusest kohtu ees võrdses seisus.

3. J. Reinomägi esitas taotluse riigi õigusabi saamiseks (tl 7), milles märgib, et soovib saada

riigi õigusabi, et teostada oma kaebeõigust Tartu Halduskohtu 6. juuli 2015. a määruse peale

asjas nr 315-1671 ja Tartu Halduskohtu 8. juuli 2015. a määruse peale asjas nr 3-15-1725,

millega jäeti rahuldamata tema riigi õigusabi taotlused. Avalduse kohaselt on riigi õigusabi

vajalik taotleja õiguste kaitse tagamiseks ning J. Reinomägi ei jõua rohkem iseseisvalt oma

õiguste eest seista, sest tal puudub juriidiline haridus, ning tema eesmärgiks on saavutada oma

põhiõiguste taastamine.

4. Tartu Halduskohus võttis J. Reinomäe avalduse menetlusse määruskaebusena Tartu

Halduskohtu 8. juuli 2015. a määruse peale, jättis selle rahuldamata ning edastas

lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 8. juuli 2015. a määrus tuleb jätta muutmata

ja J. Reinomäe määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses

toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 201 lg 4 ja 203 lg 2).

Ükski määruskaebuses toodud väide ei ole aluseks halduskohtu määruse tühistamisele.

Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

6. HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub

nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohus tõlgendas J. Reinomäe

14. juuli 2015. a esitatud avaldust määruskaebusena ning võttis selle menetlusse (tl 9).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu tõlgendusega. J. Reinomägi on küll märkinud, et ta

soovib riigi õigusabi, et vaidlustada Tartu Halduskohtu 8. juuli 2015. a määrust, kuid taotleja

põhjendused riigi õigusabi saamiseks on samad, mis 2. juuli 2015. a esitatud taotluses. Seega

ei annaks need halduskohtule alust jõuda riigi õigusabi taotluse lahendamisel määruskaebuse

esitamisel teistsugusele seisukohale, kui ta jõudis riigi õigusabi taotluse lahendamisel kaebuse

esitamisel, ning taotluse rahuldamata jätmisel võib alata uus määruskaebemenetlus, mis ei

taga taotlejale antud asjas kiiret ja efektiivset õiguskaitset ning ei oleks kooskõlas HKMS § 2

lg-st 2 tuleneva põhimõttega, et haldusasi tuleb lahendada mõistliku aja jooksul ja võimalikult

väikeste kuludega. Kuna J. Reinomäe taotlus oli praegusel kujul määruskaebusena menetlusse

võetav, ei ole riigi õigusabi andmine vajalik.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

Tiina Pappel

Agu Timmi