1-14-10390/38 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-14-10390

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13.08.2015.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-14-10390

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kaitsja

Marina Leis (määratud korras)

Kohtuasi

Vangla esitatud materjalid K.M-i tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

K.M (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg,

05.08.2015.a

Tallinn

Liivalaia

kohtumaja,

avalik

kaugkohtuistung

koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada K.M karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6

(kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Ida- Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada K.M katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada K.M-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 5)

mitte

suhelda

talle

teadaolevalt

kriminaalkorras

karistatud

isikutega

kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

4. K.M-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. K.M vabastada määruse jõustumisel.

6. KrMS § 180 alusel mõista K.M-ilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 24 € (kakskümmend neli eurot). KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse K.M-ile eraldi dokumendina. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja K.M-ile.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 16.07.2015.a Harju Maakohtule kinnipeetava K.M-i kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. K.M on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 08.12.2014.a otsusega KarS § 424 järgi ja karistati vangistusega 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. Vähendati K.M-ile mõistetud karistust 1/3 võrra. K.M pidi ära kandma vangistuse – 1 (üks) aasta. KarS § 65 lg 2, KarS § 64 lg 1 alusel suurendati käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud karistust K.M-ile 21.05.2013.a. Harju Maakohtu otsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra. K.M on eelmise kohtuotsuse alusel määratud ÜKT tundidest tegemata 210 tundi, mis vastab 105 (ühesaja viiele) päevale vangistusele (so 3 kuud ja 15 päeva). K.M tuli lõplikult ära kanda 1 (ühe) aasta, 3 (kolme) kuu ja 15 (viieteistkümne) päeva pikkune vangistus. Ringkonnakohtu 16.03.2015.a kohtuotsusega tühistati Harju Maakohtu 8. detsembri 2014. a kohtuotsus K.M-ile KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Karistuse kandmise algus oli 06.12.2014.a ja lõpp on 06.12.2015.a.

K.M-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, vanglas viibib esimest korda. Vangistuse ajal distsiplinaarkaristusi määratud ei ole. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. K.M-i kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetav soovib tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda aadressile XXX. Korter on kinnipeetava elukaaslase nimel ning elukaaslane on nõus, et kinnipeetav asub tema juurde elama. K.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abiprokurör Natalja Kutepova esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes Vangla iseloomustuses toodud asjaolude ja põhjendustega. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetava vanglas käitumine on olnud korrektne, kinnipeetaval on vabaduses olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kinnipeetav on nõus tegelema oma alkoholiprobleemiga. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud K.M-i ja kaitsja arvamuse, leiab, et K.M-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K.M-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, viibib ta vangistuses esimest korda ning ta on mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 8 kuud vangistust.

Kohus arvestab ka, et kinnipeetava käitumine vanglas praegust karistust kandes olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus usub, et esmakordne vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud.

Samuti arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega alkoholi enam mitte tarvitada ning pöörduda vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpp on juba vähem kui nelja kuu pärast, kuid vastavalt KarS § 76 lg 5 määratakse ennetähtaegsel vabastamisel isikule katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud, on kinnipeetav kriminaalhooldusel veel kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse.

Kriminaalhooldusseaduse

§

lg

kohaselt

valvatakse

kriminaalhoolduse

käigus

kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on K.M olemas ka kindel elukoht ja lähedase toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova

täitmiskohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/