3-15-1894/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

13. august 2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-1894

Haldusasi

Grigory Shcherbakovi taotlus esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Tartu Halduskohtu 29. juuli 2015. a määrus

Grigory Shcherbakovi määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Halduskohtu 29. juuli 2015. a määrus muutmata ja Grigory

Shcherbakovi määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu (HKMS § 252 lg 7 ls 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 8. juuli 2015. a käskkirjaga nr 6-2/1101 määrati kinnipeetav Grigory

Shcherbakov tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks

üldkasutatavate ruumide koristajana V-7 eluosakonnas alates 13. juuli 2015 kuni 13.

oktoober 2015. Käskkirjas märgiti, et vastavalt arsti ettekirjutusele võib kinnipeetav

töötada kuni 1 tund päevas, ei või tõsta raskusi üle 5 kg, peab töötamise ajal kandma

nimmeortoosi ja vältima tööstustolmuses ruumis töötamist. G. Shcherbakov esitas

14. juulil 2015 nimetatud käskkirja peale kehtetuks tunnistamise nõudega vaide.

Vangla vaideotsust veel teinud ei ole.

2. 29. juulil 2015 saabus Tartu Halduskohtule G. Shcherbakovi 27. juuli 2015 taotlus,

milles ta palub enda õiguste esialgseks kaitseks peatada Viru Vangla 8. juuli 2015. a

käskkirja nr 6-2/1101 täitmine ja hoiduda tema tööle sundimisest kuni

tervise paranemise või vaidluse lahendamiseni kohtus. Taotleja väidab, et polnud

tööle määramisega nõus, kuna see seab ohtu tema tervise. Tal on diagnoositud

alakõhus song ja tõsised alaselja probleemid, mille tõttu on ta operatsiooni

järjekorras, liigub käimiskepiga ning talle on väljastatud seljaortoos.

3. Tartu Halduskohtu 29. juuli 2015. a määrusega jäeti G. Shcherbakovi esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Halduskohus leidis, et kuna taotleja ei ole Viru Vangla 8. juuli 2015. a käskkirja nr 6-

2/1101 tühistamise nõudega kaebust halduskohtule esitanud, ei saa kohtuotsuse

täitmisega seotud esialgse õiguskaitse kohaldamise alused arvesse tulla ega anda

võimalust taotluse rahuldamiseks.

Kohtupraktikas kohaldatakse esialgset õiguskaitset ka selleks, et vältida kaebaja

õiguste olulist või pöördumatut kahjustumist kohtumenetluse ajal. Seejuures on

silmas peetud aga vaid neid tagajärgi, millede kõrvaldamine pole hiljem enam

mõistlikul viisil võimalik. Põhimõtteliselt seesama saab kehtida ka vaidemenetluse

suhtes.

Viru Vangla meditsiiniosakonna arst on 4. juunil 2015 väljastanud tõendi, et taotleja

võib töötada osalise tööajaga kuni 1 tund päevas, ei või tõsta raskusi üle 5 kg, peab

kandma töötamise ajal nimmeortoosi ja vältima tööd tööstustolmuses ruumis. Samad

piirangud on taotleja töötamisele seatud ka tööle määramise käskkirjas. Puudub alus

arvata, et vanglateenistuse ametnikud jätavad käskkirjas kajastamist leidnud arsti

ettekirjutused tähelepanuta ja sunnivad taotlejat täitma ülesandeid, mis ei ole tema

tervisliku seisundiga vastavuses. Samuti puudub alus arvata, et vanglas töötav arst

ei tea, milliseid tööülesandeid peab kinnipeetav üldkasutatavate ruumide koristamisel

täitma ega oska hinnata oma patsiendi suutlikust nendega ilma tervist ohtu seadmata

hakkama saada. Vastava hinnangu andmise õigus on üksnes tervishoiutöötajal,

kinnipeetav ise pole pädev oma tervislikku olukorda ja sellest tulenevat töövõimet

hindama. Oluline on ka see, et mitte igasugune terviseprobleem, valuaisting või

ebamugavustunne ei ole käsitletav töökohustusest vabastava töövõimetusena.

Ruumide koristamist ei peeta üldreeglina füüsiliselt raskeks ja sellega seonduvaid

töid saab teha ka terviseprobleemidega isik, kui ta järgib arsti antud soovitusi ja

kasutab oma seisundiga sobivaid töövõtteid.

Puuduvad piisavad põhjendused, et taotleja õigused võiks vaidemenetluse või

hilisema võimaliku kohtumenetluse ajal pöördumatult või vähemalt olulisel määral

kahjustatud saada ning selle vältimine on vajalik ja võimalik tema soovitud või mõne

muu esialgse õiguskaitse vahendi abil.

4. G. Shcherbakov esitas määruskaebuse, milles palub halduskohtu 29. juuli 2015. a

määrus tühistada ja rahuldada taotlus esialgse õiguskaitse korras peatada Viru

Vangla 8. juuli 2015. a käskkirja nr 6-2/1101 täitmine ja hoiduda vanglal taotleja tööle

sundimisest kuni tervise paranemiseni või vaidluse lahendamise kohtus.

Määruskaebuse kohaselt on taotlejal tõsised terviseprobleemid, millede esinemisel

tavaelus tööandjad inimest tööle ei võta. Taotleja ei saa songa ja seljaprobleemide

tõttu töötada, kuid vangla ei võta taotleja argumente kuulda ja koostab tööst

keeldumise ettekandeid ja alustab nende alusel distsiplinaarmenetlusi. Taotleja ei ole

töötamise vastu, kuid arvestades tema terviseprobleeme ei ole ta võimeline töötama,

mida kinnitavad ka talle määratud liikumise abivahendid ja sügisel eesootav songa

operatsioon.

Halduskohtu määruses toodu on vastuolus põhiseaduse § 3 lg-ga 1, §-ga 13, § 18 lg-

ga 1, §-ga 28, §-ga 14 ning EIÕK art-ga 3, kuna kohus taotleja õiguste

kaitsmise asemel soosis vangla õigusvastast tegevust, millega tekitatakse taotlejale

kannatusi ja seatakse ohtu tema tervis. Taotleja tööle sundimine on vangla

meelevaldne ja õigusvastane tegevus, millega tekitatakse kannatusi ja raskusi ja mis

ei ole vajalikud kinnipidamisrežiimi järgimiseks.

Arusaamatuks jääb, kuidas saab taotleja pesta põrandat, aknaid, uksi ja lage, kui ta

ise kõnnib käimiskepi abil. Sundasend tekitab taotlejale valu alaseljas ja kaela

piirkonnas.

Halduskohus ei uurinud, milline arst andis loa taotleja tööle määramiseks, kuna

taotleja andmetel on tegemist nahaarstiga, kellel puudub perearsti kvalifikatsioon.

Songa näol on tegemist kirurgilise terviseprobleemiga, mistõttu sai taotleja

töövõimelisust hinnata üksnes kirurg ning selja- ja kaelaga seonduvad

2

2

terviseprobleemid on neuroloogilised, mistõttu sai taotleja töövõimelisust hinnata

üksnes neuroloog.

Vangla on kohustatud ära ootama taotlejale määratud songa operatsiooni ja alles siis

otsustama, milliseid töid on taotleja võimeline tegema.

5. Vastustaja Viru Vangla leiab vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb

jätta rahuldamata.

Vastuse kohaselt ei loo Viru Vangla 8. juuli 2015. a käskkirja nr 6-2/1101 täitmise

peatamata jätmine tagajärgi, mida ei oleks võimalik hiljem kõrvaldada.

Viru Vangla arst hindas enne G. Shcherbakovi tööle määramist tema võimelisust tööd

teha ja kooskõlastas kinnipeetava tööle määramise teatud tingimustel, mis on

kinnipeetava töötamisele seatud ka tööle määramise käskkirjas.

Vangla ei sunni kinnipeetavaid tööle, vaid põhjendatud juhul annab tööst ajutise

vabastuse kui kinnipeetav teatab valvurile koheselt pärast korralduse saamist, et

tema terviseseisund ei võimalda tööd teha ning medõde annab pärast kinnipeetava

tervisliku seisundi hindamist talle tööst vabastuse.

G. Shcherbakov keeldus tööle minemast tervislikel põhjustel 23. juulil ja 25. juulil

2015. Valvur kutsus välja medõe, kes hindas G. Shcherbakovi tervislikku seisundit ja

ei näinud vajadust vabastada kinnipeetavat tööst.

28. juulil, 31. juulil, 1. augustil ja 3. augustil 2015 andis valvur kinnipeetavale

korraldused asuda tööle, kuid kinnipeetav keeldus tervislikel põhjustel. Välja kutsuti

medõde, kes hindas kinnipeetava tervislikku seisundit ja pidas vajalikuks nimetatud

kuupäevadel vabastada kinnipeetav tööst. 3. augustil 2015 andis Viru Vangla arst N.

Neglason kinnipeetavale kolmeks nädalaks tööst vabastuse seoses haiguse

ägenemise ja ravi alustamisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 29. juuli 2015. a määrus tuleb jätta

muutmata ja G. Shcherbakovi määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus

nõustub vaidlustatud halduskohtu määruses toodud põhjendustega ja ei pea

vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 201 lg 4 ja 203 lg 2).

Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

7. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel

avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse

õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamise esmaseks eelduseks, et esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmisel muutuks võimatuks või ebamõistlikult keerukaks

kaebaja õiguste kaitse kaebuse rahuldamise korral. Kuna G. Shcherbakov ei ole

esitanud halduskohtule kaebust Viru Vangla 8. juuli 2015. a käskkirja nr 6-2/1101

vaidlustamiseks, ei saa ringkonnakohus hinnata kaebuse perspektiive. Puudutatud

isikuid, kelle huve tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaaluda, ringkonnakohtu

arvates käesolevas asjas ei ole. Samuti puudub vajadus hakata hindama huvide

tasakaalu, kuna ringkonnakohtu arvates puudub taotlejal esialgse õiguskaitse

vajadus.

8. Ringkonnakohus asub seisukohale, et esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 8.

juuli 2015. a käskkirja nr 6-2/1101 täitmise peatamine ei ole vajalik. Viru Vangla on

vastuses määruskaebusele selgitanud, et kui kinnipeetav, tööle asumise korralduse

saamisel, tunneb, et tema tervislik seisund ei võimalda tööd teha, siis kutsutakse

kohale medõde, kes hindab kinnipeetava tervislikku seisundit ja annab põhjendatud

3

3

juhul kinnipeetavale tööst vabastuse. Seega ei pea kinnipeetav igakordselt tööle

asumise korralduse saamisel ka tööle asuma. Kui kinnipeetava tervis tööle asumist ei

võimalda, vabastab meditsiinitöötaja kinnipeetava tööle minemisest. Nii on Viru

Vangla ka G. Shcherbakovi puhul toiminud, kuna ringkonnakohtule esitati 3. augusti

2015. a Viru Vangla arsti N. Neglasoni tõend, mille kohaselt on G.

Shcherbakov vabastatud töölt kolmeks nädalaks, s.o 03. august 2015-24. august

2015.

9. Taotleja G. Shcherbakov ei ole välja toonud ega hinnanud, kui rasked tagajärjed

võivad saabuda, kui vaidlusaluse käskkirja täitmist kohus ei peata. Taotleja on küll

märkinud, et talle tekitatakse käskkirjaga kannatusi ja raskusi, kuid milles kannatused

ja raskused täpsemalt seisnevad, ei ole kohtule teada. Määruskaebuse väited, et

sundasend tekitab taotlejale valu alaseljas ja kaela piirkonnas, ei ole asjakohased,

kuna üldkasutatavate ruumide koristajana töötamine ei eelda sundasendis viibimist.

Samuti ei eelda koristamine kinnipeetavalt kiiret liikumist, mistõttu on võimalik ka

käimiskepi toel kõndides täita koristaja tööülesandeid.

Vaidlusalune käskkiri sisaldab G. Shcherbakovi töötamise tingimustena täpselt samu

tingimusi, mis on käskkirja aluseks olevas 4. juuni 2015. a arsti R. Aadamsoo

väljastatud tõendis. Seega leiab ka ringkonnakohus, et puudub alus arvata, et arst ei

oska hinnata patsiendi suutlikkust koristaja tööülesannetega toimetulemiseks ilma

tervist ohtu seadmata.

10. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuses toodud tingimusega, et vangla on

kohustatud ära ootama taotlejale määratud songa operatsiooni ja alles siis

otsustama, milliseid töid on taotleja võimeline tegema. Kohus viitas eelnevalt vangla

seisukohale, et vangla ei sunni töötamist mittevõimaldavate terviseprobleemidega

kinnipeetavat tööle, vaid kinnipeetaval on võimalik igakordselt lasta kutsuda medõde,

kes hindab, kas kinnipeetav on tulenevalt hetke terviseseisundist töövõimeline või

mitte. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka väited, et tulenevalt

terviseprobleemi iseloomust sai taotleja töövõimelisust hinnata vaid vastava

valdkonna eriarst. VangS § 37 lg 3 ei näe ette, et kinnipeetava töövõimelisuse peab

kindlaks tegema eriarst. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda Viru Vangla arsti R.

Aadamsoo 4. juuni 2015. a tõendi sisu ehtsuses ning antud otsuses lubada G.

Shcherbakovil ettenähtud tingimustel töötada.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud

digitaalselt/

Tiina Pappel

Einar Vene

Agu Timmi

4

4