3-15-866/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

13.08.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-866

Haldusasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 22.05.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Nikolai Lilitškini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Nikolai Lilitškin

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.05.2015. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N. Lilitškin esitas 06.04.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-2p) Tartu Vangla peale.

Kaebaja märkis, et taotles ettekirjutuse tegemist keelelise diskrimineerimise lõpetamiseks,

kuid seda pole tehtud. Kaebaja märkis, et soovib esitada tuvastamis- ja heastamiskaebuse.

Rahalise hüvitise suuruse jättis kaebaja halduskohtu äranägemisele.

2. Tartu Halduskohus jättis 27.04.2015. a määrusega (tl 26-26p) kaebuse käiguta ning palus

kaebajal 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest täpsustada, milliste asjaoludega ta

oma nõudeid seostab. Halduskohus selgitas, et heastamis- ja hüvitamisnõude esitamiseks peab

kaebaja tõestama, et tal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud ning vaide õigusvastase

tagastamise korral on halduskohtul kohustus võtta kaebus menetlusse ilma kohtueelses

menetluses tehtud lahendita.

3. 30.04.2015 saabus Tartu Halduskohtusse kaebaja vastus (tl 33-33p) kaebuse käiguta jätmise

määrusele. Kaebaja märkis, et vaidluse ese on 04.03.2015 esitatud vaide menetlusse

mittevõtmine ning vangla vastuseid peale nr 2-3/810-2 tal ei ole.

4. Tartu Halduskohus tagastas 22.05.2015. a

määrusega

(tl 37-37p) kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vastanud

HKMS § 37-39 nõuetele, kaebaja ei kõrvaldanud halduskohtu poolt määratud tähtaja jooksul

puudusi ning puudused takistasid asja läbivaatamist. Kaebaja vastas kaebuse käiguta jätmise

määrusele, kuid kaebus oli endiselt oluliste puudustega. Kaebaja ei konkretiseerinud oma

kaebust, tema vastus oli laialivalguv ning sellest ei selgunud, millised konkreetsed nõuded ja

millistel alustel kaebaja halduskohtule esitab. Halduskohus selgitas, et kaebust ei saa sisustada

kohtueelse menetluse dokumentide põhjal, vaid kaebaja pidi ise välja tooma konkreetsed

toimingute ja haldusaktide kuupäevad ning aktide puhul ka numbrid ning kirjeldama nende

sisu. Kaebaja on viidanud vaidemenetluse õigusvastasusele, kuid halduskohus selgitas

kaebajale, et tal on võimalik pöörduda põhinõudega otse halduskohtusse. Halduskohus

märkis, et kuriteoteate esitamise soovi korral on tal võimalik pöörduda uurimisasutuse või

prokuratuuri poole. Halduskohus leidis, et kuna kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes omab

aastatepikkust kogemust kohtusse pöördumisel, ei oleks kaebuse teistkordne käiguta jätmine

põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja esitas 02.06.2015 määruskaebuse (tl 47-50), millega vaidlustab Tartu

Halduskohtu 22.05.2015. a määruse tervikuna. Kaebaja väitel on valvurid teda keele ja

rahvuse põhjal diskrimineerinud, mis on karistusseadustiku järgi karistatav. Lisaks ei viinud

valvurid teda arsti juurde. Kaebaja on selgelt teatanud halduskohtule HKMS § 37 kohaselt,

kuid halduskohus ei ole nõudeid menetlusse võtnud ega läbi vaadanud küsimuse sisu.

Kaebuse üle tuleb otsustada arvestades kõiki kaebuste nr 2-3/3307-1, 2-3/532-1, 2-3/1058 ja

vaiete nr 1-11/37-1 ning 111/25-1 asjaolusid. Kui vangla tagastas vaide nr 2-3/810-2, andis

see õiguse pöörduda halduskohtusse põhinõudega ja halduskohus on kohustatud need nõuded

läbi vaatama. Saades kuriteoteate oli halduskohus kohustatud suunama selle kohtualluvuse

korras maakohtusse või prokuratuuri. Halduskohus on kohustatud vastustajalt nõudma infot

selle kohta, millal toimusid vaides 2-3/810-1 kirjeldatud kuriteod.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

7. HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastab kohus kaebuse, kui kaebus ei vasta HKMS §

37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi

kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 38 lg 1 p 5 kohaselt

märgitakse kaebuses nõue vastavalt HKMS §-le 37 ning p 6 kohaselt vaidlusaluse

haldusakti või toimingu sisu, nimetus, kuupäev, number ja selle andud või teinud

haldusorgan, kui nimetatud andmete esitamine on võimalik. Kaebaja on kaebuses

viidanud 04.03.2015 esitatud vaidele, mida vastustaja väidetavalt keelelise

diskrimineerimise tõttu menetlusse ei võtnud ning väljastas 26.03.2015 ainult paberi

numbriga 2-3/810-2. Tartu Vangla vastas 26.03.2015 kaebaja märgukirjale (tl 22),

milles selgitati arstiabi saamisega ja telefoni kasutamisega seonduvat. Kuna kaebaja ei

täpsustanud halduskohtu nõudmisel vaidluse eset ega tõendanud kohustusliku

kohtueelse menetluse läbimist, ei olnud halduskohtul võimalik kaebust menetlusse

võtta ning see tagastati põhjendatult HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Ka määruskaebuse

põhjal on vaidluse eset tagantjärele keeruline määratleda.

8. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus uurimisprintsiipi järginud. Halduskohus

ei pidanud vastustajalt nõudma infot selle kohta, millal märgukirjas nr 2-3/810-1

kirjeldatud kuriteod toimusid, sest halduskohtu pädevuses ei ole kriminaalasjade

arutamine. Kui kaebaja eesmärk oli esitada kuriteoteade, saab ta sellega ise

uurimisasutuse või prokuratuuri poole pöörduda.

9. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 22.05.2015. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel