4-15-5946/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. augustil 2015

Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-15-5946 (2440,15,003993) Kohtunik Inna Kirsipuu, kirjalikus menetluses Väärteoasi kaebemenetluses

P.P LS § 227 lg 2 kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, milles P.P LS tunnistati süüdi § 22 lg 2 järgi 65 trahviühiku 7 ja karistati rahatrahviga

ulatuses, s.o summas 260 eurot ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2-ks kuuks. Menetlusalune isik

P.P isikukood: xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx Menetlusaluse isiku kaitsja Aleksei Naumkin, e-post: xx

Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 2, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

Rahuldada P.P kaitsja Aleksei Naumkini kaebus Politsei-ja Piirivalveameti

Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli liiklusjärelevalvetalituse -

ja vanemliiklusametnik Heiki Linduse 29.06.2015 o 2440,15,003993 tsuse peale väärteoasjas osaliselt. Tühistata kohtuvälise menetleja nimetatud otsus osaliselt, karistuse määra

osas. Teha väärteoasjas uus otsus, raskendamata menetlusaluse isiku olukorda.

Mõista LS § 227 lg 2 jär ette nähtud väärteo eest P.P-le

gi karistuseks rahatrahv 50 (viiekümne) trahviühiku ulatuses, s.o summas 200 (kakssada) eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine ühe 1- ( ks ks) kuuks.

Rahatrahv tuleb tasuda 30 päeva ehk edasikaebamistähtaja jooksul

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või

arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank või arveldusarvele nr

EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arveldusarvele nr

EE701700017001577198 №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal viitenumber 10220155116758. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse

number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud

2

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Lisakaristuse kandm

ise algus alates kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel on kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates P.P kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohtuotsuse ärakirjad saata ja Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri , P.P-le le Aleksei Naumkinile oniliselt. VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektro

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast.

Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil.

Kohtuotsus jõustub 30 päevase tähtaja möödumisele järgmisel kuupäeval, alates - kohtuotsuse koopia kättesaamise järgmisest kuupäevast. Kui 30-päevase tähtaja viimane

päev langeb puhke või pühapäevale, loetakse 30 päevase tähtaja viimaseks kuupäevaks - - sellele järgnev esimene tööpäev.

M

ENETLUSE KÄIK

04.06.2015 koostas Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri patrulli- Jõhvi politseijaoskonna

ja liiklu Xxx xxx 1422429 P.P sjärelevalvetalituse liikluspolitseinik väärteoprotokolli AB suhtes selle fakti kohta, et 04.06.2015 kella 11.05 paiku Ida-Virumaal Lüganuse vallas Kiviõli mootorsõidukit märgi 351 -Varja tee 5. kilomeetril juhtis P.P xxx reg.nr. xxx

(30 km/h) usega 61 +/- mõjupiirkonnas kiir 3 km/h, kui suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul o , seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. li 30 km/h

Nimetatud teoga rikkus P.P Liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 50 lg 5 p 3. P.P tegu on kvalifit

seeritud LS § 227 lg 2 järgi. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 04.06.2015. (tl 11)

29.06.2015 koostas Politsei-ja Piirivalveameti trulli- Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna pa

ja liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Heiki Lindus otsuse väärteoasjas

2440,15,003993, milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud menetlusaluse isiku ütluste, tunnistaja ütluste ja õturi kasutamise protokolliga. kiirusmõ

Otsuse kohaselt juhtis isik mootorsõidukit märgi 351 (30 km/h) mõjupiirkonnas kiirusega 61 +/- 3 km/h, kui suurim lubatud kiirus antud teelõigul oli 30 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 28 km/h. Menetlusal 0 lg 5 3 une isik rikkus LS § 5 p nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 227 lg 2 alusel. Karistust kergendava asjaoluna on arvestatud kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

3

Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati LS § 227 lg 2 alusel P.P

rahatrahviga 65 tra

hviühiku ulatuses, s.o summas 260 eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2-ks kuuks. (tl 23,24)

KAEBUS

18.07.2015 saabus Viru Maakohtu kohtumajale P.P kaitsja Aleksei Naumkini Jõhvi kaebus 29.06.2015 tehtud as nr. 2440,15,003993. otsuse peale väärteoasj

Menetlusaluse isiku põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised:

Kaebaja vaidlustab 29.06.2015 väärteootsuse ja palub selle tühistada vähemalt osaliselt, s.o

määratud karistuse osas. Ta ei vaidlusta toimepandud väärteo faktilisi asjaolusid, tunnistab ennast süüdi ja palub arvestada kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Kaebaja on seisukohal, et karistuse mõistmisel kohaldas kohtuväline menetleja ebaõigesti materiaalõigust,

s.o Karistusseadustiku § 56 sätestatud karistamise aluseid. Samuti leiab kaebuse esitaja, et

menetleja on andnud asjas kogutud tõenditele väära hinnangu ning teinud seetõttu valed järeldused. Menetleja ei ole hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Karistus

on määratud sanktsiooni keskm äärast kõrgem, kuigi esinevad karistust kergendavad isest m

asjaolud. Kuna isik tunnistas oma süüd ja varasemate õigusrikkumiste eest on rahatrahvid

tasutud, on karistust kergendavad asjaolud ülekaalus. Juhiluba on kaebajale hädavajalik

tööülesannete täitmiseks. Lisakaristuse kohaldamine toob talle kaasa töökoha kaotuse või

ettevõtte töö häirimise.

Esitatud kaebuses palub teha asjas uus otsus, millega määrata rahatrahv üle sanktsiooni keskmise määra ja jätta lisakaristus kohaldamata või vähemalt jätta põhikaristus muutmata ja määrata lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1-ks kuuks. Kaebuse esitaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. (tl 2-5)

VASTUS KAEBUSELE

10.08.2015 ng esitatud seisukohas nõustub kohtuväline menetleja kirjaliku menetlusega ni esitab kirjalikult oma s 2440,15,003993. eisukoha väärteoasjas nr.

Kohtuväline menetleja peab vajalikuks selgitada, et liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi

kvalifitseeritava süüteo eest on teo toimepanijale võimalik kohtuvälise menetleja poolt

määrata rahatrahv 100 trahviühiku ehk 400 euro ulatuses ja kohaldada mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmist kuni 6 (kuueks) kuuks. Kohtuväline menetleja karistas isikut

põhikaristusena rahatrahviga 65 trahviühiku ehk 260 euro ulatuses ning kohaldas lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kaheks kuuks. Seega on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus tervikuna alla sanktsiooni keskmise määra. Seega on väär kaitsja seisukoht, et kohtuväline menetleja on karistanud teo toimepanijat üle sanktsiooni keskmise määra. Kohtuväline menetleja on arvestanud otsuse tegemisel ka KarS § 57 lg 1 p 3 järgi asjaolu, et menetlusalune isik tunnistab süüd ja kahetseb juhtunut.

Kohtuväline menetleja rõhutab ka asjaolule, et 04.06.2015.a juhtides mootorsõidukit ja

ületades konkreetsel teelõigul maksimaalset lubatud sõidukiirust, oli menetlusalune isik varasemalt korduvalt karistatud liiklusalaste rikkumiste toimepanemise eest, millest kaks olid

seotud lubatud sõidukiiruse ületamisega ning isikule oli nende rikkumiste eest määratud

4

rahatrahvid, kuid need ei ole mõjutanud teda seadusekuulekalt liiklema. Seega 04.06.2015.a P.P poolt toime pandud lubatud sõidukiiruse ületamise eest ei ole enam otstarbekas

karistada isikut ainult rahatrahviga, sest varasemad kaks karistust lubatud sõidukiiruse

ületamise eest ei ole mõjutanud teda seadusekuulekalt käituma ning sellest tulenevalt on vajalik kohaldada lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol, mida kohtuväline menetleja ka tegi. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et P.P-le kohtuvälise menetleja poolt määratud

karistuse ja selle määr on vastavuses isiku süüga ja teo ohtlikkusele. Tulenevalt eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta otsus muutmata. (tl 29-30)

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

K on

aebuse esitaja ja kohtuväline menetleja nõus olnud asja kirjaliku menetlemisega.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § st 87 tulenevalt arutatakse väärteoasja menetlusaluse isiku suhtes ja - väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus (RKL 3-1-1-16-09; 3-1-1- -11). 45

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7

kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu

tuvastatuks.

Süüdistus puudutab LS § , mis on kvalifitseeritud LS § 22

50 lg 5 3 rikkumist p 7 lg 2 järgi.

Kohus tutvus kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, millest nähtub, et 04.06.2015 kell 11.05

Ida- -Varja tee 5.- xxx xx Virumaal Lüganusel Kiviõli l kilomeetril teostati mootorsõiduki reg.nr. xxx liikluskiiruse mõõtmist, mis liikus Kiviõli suunas. Mõõtmisel kasutati mõõteseadet Stalker DSR2X nr DP009663 antennid KC031279; KR009147 tabloo 200-0654-00 (numbrid

KC031279 on allajoonitud ), seadmele tehtud test 04.06.2015 kell 06:15,

tulemus: töökorras. Kiirusmõõteseadme paigaldus mõõtmise ajal: statsionaarselt. Mõõtmise

tehiolud: asulasisene tee, hea nähtavus, valgeaeg, ilmastik sademeteta, kuiv, kattega tee,

kahesuunaline tee. Mõõtmist teostati seistes paremal, mõõtmine toimus režiimis „paigal

5

seistes vastassuunalisel teel, patrullautole ja liikus “. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, lähenes

üksinda. Seadme helisignaal oli ühtlaselt Kiiruse mõõtmisel o

langev/madalduv. li seadme

lugem 61 - 3 km/h . km/h, laiendmääramatus +/ , mõõtetulemus 58 km/h Juhile näidatud seadme tabloole fikseeritud näitu. Märkustena lisatud, et kiirus oli mõõdetud sirgel teelõigul, märgi nr.351 mõjualas. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 30 km/h. Kiiruse mõõtmist

segavaid asjaolusid ei esinenud. Mõõtmise ajal kasutati videotehnikat. Menetlusalune isik andis allkirja protokolli tutvumise kohta. Tunnistajaks on kaasatud xx xxx ja seadme näiduga ja xx xx. (tl 13)

Menetlusalune isik, P.P, andis väärteo kohta järgmised ütlused: „Lüganusele sisse

sõites autoga vähendasin kiirust vajalikust vähem. Kahetsen tehtut. Palun saata otsus xxx

meiliaadressile xxx Minu tööülesanded on seotud liikumisega Eestis ja väljaspool, seetõttu palun võimalusel piirduda trahviga.“ (tl 12)

Tunnistaja, xx xx 04.06.2015 oli ta patrullis koos x xx ja Xxx xx patrullis ütlustest nähtub, et

4074 Kiviõli dal kilomeetril, kus teostati liiklusjärelevalvet. Kella 11.05 paiku -Varja tee 5n sõitis Kiviõli suunas halli värvi sõiduauto xxx reg.nr. xxx, mille kiiruseks oli fikseeritud 61

km/h ajutise märgi, 351 (30 km/h) mõjupiirkonnas. Märk oli paigaldatud seoses

sillaremondiga. Juhiks osutus , sünd. xxx, kes oma rikkumist ei kodanik P.P vaidlustanud. (tl 14)

Tulenevalt eelpooltoodust leiab kohus, et kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokolli,

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ja tunnistaja ü

lekuulamise protokolliga on

tõendatud, et

xx xx reg.nr.xxx 04.06.2015 kell 11.05 juhtis P.P mootorsõidukit

asulasisesel teel kiirusega 61 km/h +/- 3 km/h märgi 351 mõjupiirkonnas (suurim lubatud kiirus 30 km/h) 28 km/h. , ületades seega kiirust mitte vähem kui Menetlusalune isik tunnistab oma rikkumist ja kahetseb tegu. Ta ei vaidlusta kiiruse ületamise fakti.

P.P

61 km/h +/- 3km/h, seega sõiduki kiiruseks antud teelõigul oli mõõdetud ületamine vähemalt km/h võrra. kohta puudub väärteoasjas igasugune vaidlus. oli 28 Selle

LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise

eest 21 kuni 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Seega pani menetlusalune isik toime LS § 227 lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h, mille eest on ette nähtud karistuseks ne kuni kuue rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmi kuuni.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus

leiab, et ületades kiirus, rikkus menetlusalune isik LS st tulenevaid sätteid tahtlikult, kuna -

teadis süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist ja vähemalt möön

is seda. Isik on ise tunnistanud oma rikkumist ja kahetsenud seda.

Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Menetlusõiguslikke rikkumisi ei tuvastatud.

6

Kohtuväline menetleja on väärteo õigesti kvalifitseerinud LS § 227 lg 2 alusel.

KARISTUS

29.06.2015 P.P tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega tunnistati süüdi LS § 227 lg 2 järgi ja karistati § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, s.o summas 260 LS eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2-ks kuuks. (tl 23,24)

Kaebuse esitaja palub otsuse tühistada määratud karistuse osas. Ta ei vaidlusta toimepandud

väärteo faktilisi asjaolusid, tunnistab ennast süüdi ja palub arvestada kergendava asjaoluna

puhtsüdamlikku kahetsust. Esitatud kaebuses palub teha asjas uus otsus, millega määrata rahatrahv üle sanktsiooni keskmise määra ja jätta lisakaristus kohaldamata või vähemalt jätta põhikaristus muutmata ja määrata lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1-ks kuuks.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna leiab, et võttes arvesse teo iseloomu (ohtlikkust), isiku kahetsust, varasemat karistatust, on isikule määratud põhjendatud ja õiglane karistus. Menetlusalune isik oli varasemalt juba korduvalt karistatud

liiklusalaste rikkumiste toimepanemise eest, millest kaks olid seotud lubatud sõidukiiruse

ületamisega ning isikule oli nende rikkumiste eest määratud rahatrahvid, kuid need ei ole

mõjutanud teda seadusekuulekalt liiklema ning sellest tulenevalt on vajalik kohaldada lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol, mida kohtuväline menetleja ka tegi.

Kohus leidis, et toime on pandud süütegu, milles ei esine teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise

eest 21 kuni 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et kergendava asjaoluna on arvestatud kahetsust. Raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistusregistri väljavõttest (tl 21, 31 32) nähtuvalt on P.P viimase aasta jooksul - väärteokorras karistatud kolmel korral (22.10.2014, 06.05.2015, 24.05.2015), kõik rikkumised

on liiklusalased . Rahatrahvid on tasutud. 22.10.2014 ja (LS § 227 lg 2 ja § 239 lg 1 p 2)

24.05.2015 rikkumised on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Seega on isikul probleeme piirkiirusest kinni pidamisel.

Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest.

Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. (RKKKo 3-1-1- 58-13 p.8)

Riigikohtu praktikas (RKKKo 3-1-1-43-06 p.13.1) on rõhutatud järgnevat: „Klassikalise

arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale -

7

karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“

Riigikohtu praktikas (RKKKo 3-1-1-14-07, p 6) on öeldud järgnevat „Karistusseadustiku : § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri

karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel

kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja

raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava

paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“

Kohtu arvamusel on kohtuväline menetleja valinud põhi ja lisakaristuse liigi õigest - i, kuid ei nõustu vastavates määrades.

Nimelt on isikule viimase aasta jooksul määratud kolm liiklusalast trahvi, milledest kaks on määratud lubatud piirkiiruse ületamise eest. Seega on põhjendatud kohaldada menetlusaluse isiku suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, kuna ainuüksi rahatrahvi määramine ei täidaks ilmselgelt karistuse eesmärke. Olenemata asjaolust, et isikul on rahatrahvid makstud, võiks pelgalt rahatrahvi määramine tekitada isikus karistamatuse tunde. Nii võib isik jätkata liiklus

alaste süütegude toimepanemist. Seega asub kohus kindlale seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud

rahatrahv ja lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine on isikule sobivateks mõjutusvahenditeks.

Samas peab kohus vajalik d uks analüüsida, kas kohtuväline menetleja valitu karistuse määr on põhjendatud ja vastab karistuse eesmärkidele.

LS § 227 lg 2 sanktsiooni 5 keskmine määr on 0 trahviühikut või 3 kuud juhtimisõiguse

äravõtmist LS § 227 lg 5 p 1 alusel on lisakaristuse maksimummäär 3 kuud juhtimisõigust. .

Kuna isiku suhtes on juhtimisõigus kohaldatud lisakaristusena, oleks ilmselt väär

kohtuvälise menetleja poolt väita, et juhtimisõigust on kohaldatud 2 kuuks ehk keskmisest väiksemal määral. Keskmine mää uhul oleks LS § 227 lg 5 p 1 alus r lisakaristuse p el 1 kuu 15 päeva. Seega kohaldas kohtuväline menetleja lisakaristuist sanktsiooni keskmisest suuremas

määras Kohtuväline menetleja on oma otsusega lõplikult määranud põhikaristusena

rahatrahvi 65 trahviühiku ulatuses ehk sanktsiooni keskmisest määrast pisut kõrgemas määras

ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 ks kuuks ehk sanktsiooni keskmisest määrast - suur

emas määras.

Kohus leiab, et, P.P süü väärteos on keskmises määras, kuid samas ei saa tema süüd pidada ebaoluliseks.

LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse kiiruse ületamise eest vahemikul 21-40 km/h.

Menetlusalune isik ületas kiirust vähemalt 28 km/h võrra ehk ületamine on vahemikku arvestades keskmisest määrast vähemas määras.

Isik on korduvalt ületanud lubatud piirkiiruse ülemmäära ja selle eest karistatud. Käesoleval hetkel põhjendas isik oma rikkumist tähelepanematusega tl 12).

8

Määrates menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi 65 trahviühiku ulatuses ja

l - isakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 ks kuuks, märkis kohtuväline menetleja, et arvestas isiku kahetsusega.

Kohus peab

vajalikuks märkida, et võttes arvesse isiku karistamise eesmärke, tuleb lisaks

isiku varasemale karistatusele arvesse võtta ka varasemate karistuste suuruseid. Nii ei saa isikule järjekordse üleastumise eest määrata a priori mitmekordselt rangemat karistust, vaid karistused peavad olema proportsioonis rikkumisega. Oktoobris 2014 määrati menetlusalusele isikule LS § 227 lg 2 rikkumise eest rahatrahv 22 trahviühiku ulatuses, s.o summas 88 eurot ja

mais 2015 LS § 227 lg 2 rikkumise eest rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, s.o summas 140

eurot. Käesoleval hetkel on kohtuväline menetleja määranud rahatrahvi 65 trahviühiku

ulatuses, s.o summ

on as 260 eurot. Võttes arvesse ka asjaolu, et isiku süü rikkumises keskmine, isikul esineb karistust kergendav asjaolu - kahetsus, samas aga on isik aasta jooksul

kolmel korral karistatud liiklusalaste väärtegude eest, leiab kohus, et käesoleval hetkel on

põhjendatud rahatrahvi määramine sanktsiooni keskmises määras, s.o 50 trahviühikut. Nii ei ole otstarbekas karistada isikut nüüd põhjendamatult rangelt.

Kuigi menetlusalune isik palus talle karistuseks määrata rangem põhikaristus, jättes

lisakaristuse kohaldamata, -3 ei ei ole selline variant võimalik. Tulenevalt VTMS § 132 p 1

tohi kohus menetlusaluse isiku olukorda raskendada. Olenemata menetlusaluse isiku taotlusest, ei ole rangema (põhi)karistuse määramine seaduslik.

Karistuse kohaldamine ei tohi tuua isikule või tema pereliikmetele ebaproportsionaalseid

põhjendamatuid kannatusi ja kitsendusi. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine 2-ks

kuuks ei ole iseenesest sellise mõjuga, et isiku või tema pereliikmete igapäevane elu oleks põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt rikutud.

Küll aga osutab m tähelepanu töötab ettevõttes, enetlusalune isik asjaolule, et ta

mille

igapäevatoiminguteks on vajalik juhtimisõiguse olemasolu Kohus nõustub, et lisakaristuse . kohaldamine 2-ks tusvahend, et isik edaspidi ei paneks uusi kuuks on sel juhul tõsine mõju liiklusalaseid süütegusid.

Riigikohus on otsuse nr.3-1-1-122- Lisakaristust nagu 13 punktis 9 selgitanud, et „

põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele.

Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse,

kas tegemist oli harjumusaldamisel tuleb või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse koh vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. “

Võttes arvesse, et varasemalt ei ole menetlusalusel isikul juhtimisõigust ära võetud, varasemad trahvid on jäänud alla keskmise määra ja käesolevas asjas hindas kohus isiku süü

keskmises määras, võib isikule kohaldatud lisakaristust vähendada 1 kuuni. Lisakaristuse

kohaldamata jätmiseks ei näe kohus aluseid. Vastupidi, viimase aasta jooksul on isik rahatrahvidega karistatud juba kahel korral ja seda just kiiruse ületamise eest. Sellisel juhul on

lisakaristuse kohaldamine mõistlik ja vastab karistuse eesmärkidele mõjutada isikut, et

9

edaspidi h Sealjuures peab kohus vajalikuks toonitada, oiduks ta süütegude toimepanemisest.

et isikult P.P-le juhtimisõiguse äravõtmine on avalikkuse huvides ülekaalukam kui

ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused. , olles teadlik endal lasuvates P.P t kohustustest, oleks pidanud seda hoolsamalt jälgima oma liiklusalast käitumist ning asjaolu,

et töökohustuste täitmiseks on tal juhtimisõigus hädavajalik, ei saanud tulla kaebajale ootamatusena. Kohus on arvamusel, et juhi vajadus juhtimisõiguse järele seoses tööülesannete täitmisega ei muuda olematuks liiklusalase väärteo toimepanemist.

Juhtimisõiguse äravõtmise määramine võib talle avaldada täiendavat mõju ja panna ta hoiduma liiklusalaste tegude toimepanemisest kohus . Seda enam, et käesolevas kaasuses peab võimalikuks kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist minimaalses määras.

KOHTU MEE™ED

P.P kaebus tuleb rahuldada osaliselt Politsei-ja . Kohtuvälise menetleja

Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli ja liiklusjäreleva - lvetalituse

vanemliiklusametnik Heiki Linduse 29.06.2015 otsus tuleb väärteoasjas 2440,15,003993

tühistada osaliselt karistuse määra osas, õist P.P-le LS § 227 lg 2 järgi ette m es nähtud väärteo eest karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1-ks kuuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik