3-15-1902/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

13. august 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1902 Haldusasi ML esialgse õiguskaitse taotlus Menetlusosalised Taotluse esitaja – ML Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30. juuli 2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus ML määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse ML määruskaebus Tallinna Halduskohtu 30. juuli 2015. a määruse peale haldusasjas nr 3-15-1902.

2. Jätta ML määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30. juuli 2015. a määrus haldusasjas nr 3-15-1902 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. ML esitas 15.06.2015 Tallinna Vanglale taotluse nr 5-8/15/18143-1 haldusakti andmiseks seoses alaealise lapse iseseisva külastusõigusega lühiajaliseks kokkusaamiseks. Tallinna Vangla jättis 22.06.2015 otsusega nr 1-11/15/21871-2 taotluse rahuldamata. ML esitas 29.07.2015 vaide nr 5-15/15/21789-1, milles palus Tallinna Vangla kohustamist lubada tema alaealisel tütrel tulla lühiajalisele kokkusaamisele iseseisvalt ilma täiskasvanud saatjata.

2. ML esitas 29.07.2015 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada Tallinna Vanglat lubada taotleja alaealisel tütrel (sündinud 1999. a) tulla lühiajalisele kokkusaamisele iseseisvalt ilma täiskasvanud saatjata. Vangistusseaduse (VangS) §-dest

24 ja 25, justiitsministri 30.11.2000 määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 31 lg-st 3 ega Tallinna Vangla kodukorra p-st 13.1.5 ei tulene keeldu alaealisel tütrel tulla iseseisvalt ilma täiskasvanud saatjata lühiajalisele kokkusaamisele vanglasse. Kohtumenetluse normide kohaselt peetakse vähemalt 15-aastast piisavalt vanaks, et menetluses osaleda. Perekonnaseaduse § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.

3-15-1902 2(3)

3. Tallinna Vangla palus kirjalikus vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kehtiv õigus ei võimalda lubada alaealisi lapsi vanglasse lühiajalistele kokkusaamistele ilma täiskasvanuta. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei too taotlejale kaasa pöördumatuid tagajärgi.

4. Tallinna Halduskohus vabastas 30.07.2015 määrusega (parandatud 04.08.2015 määrusega) ML esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest (resolutsiooni p 1) ning jättis ML esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Taotlejal on õigus selles, et VangS § 24 lg-test 1 ja 2 ning VSKE § 31 lg-st 3 ei tulene otsesõnu keeldu alaealisel lapsel iseseisvalt lühiajalisele kokkusaamisele tulla. Taolist situatsiooni pole kehtivas õiguses täpsemalt reguleeritud ning võib järeldada, et nii seadusandja kui ka VSKE kehtestanud justiitsministri eesmärk on olnud reguleerida juhtumeid, kui alaealised lapsed tulevad vanglasse lühiajalisele kokkusaamisele koos täiskasvanutega. Vangistusseaduse kommenteeritud väljaande (2014) kohaselt ei ole lühiajalisele kokkusaamisele lubatavate isikute ring piiratud VangS § 25 lg-ga 1 (§ 24 komm 2.1., lk 82), vaid see õigus laieneb ka muudele lähedastele inimestele. Isegi juhul, kui kohus tõlgendaks VangS § 24 lg 1 ja VSKE §

31 lg 3 sarnaselt taotlejaga, ei saaks kohus kohustada vanglat lapsi kokkusaamisele lubama, sest vanglal on selles osas avar kaalutlusruum ning ta peab hindama VangS § 24 lg-tes 1 ja 2 nimetatud asjaolusid. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei kahjusta pöördumatult taotleja õigusi ega avalda ülemäärast negatiivset mõju ka tema alaealistele lastele. Taotleja jaoks säilib endiselt võimalus oma alaealiste lastega kohtuda vastavalt VangS §-s 24 ja VSKE §-s

31 sätestatule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. ML palub määruskaebuses halduskohtu 30.07.2015 määruse resolutsiooni p 2 tühistada ja tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Kohus on jätnud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata põhjusel, et vanglal on suur kaalutlusruum. Vangla on viidanud ainult VSKE §

31 lg-le 3 ja öelnud, et kaalutlusõigus puudub. Seega saab kohus kohustada vanglat lapsi kokkusaamisele lubada, kuna kaalutlust ei toimu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I

6. ML määruskaebus tuleb HKMS § 206 lg 1 ja § 252 lg 7 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 2) ning vastab HKMS §-des 52-54 toodud nõuetele. Tallinna Halduskohtu 30.07.2015 määrusega on ML vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ning HKMS § 114 lg 2 kohaselt kehtib menetlusabi andmine ka igas järgmises kohtuastmes. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda, et menetlusabi andmise eeldused on jätkuvalt täidetud.

7. HKMS § 252 lg 1 kohaselt lahendab kohus esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega viivitamatult. Kohus võib esialgse õiguskaitse taotluse lahendada ka hiljem, kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi. Tõendite esitamist ja teiste menetlusosaliste arvamust võib nõuda üksnes juhul, kui see on võimalik esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestatavaid õigusi ja huve oluliselt kahjustamata. Tallinna Vangla sai esitada omapoolsed seisukohad esialgse õiguskaitse taotluse kohta juba 30.07.2015 vastusena kohtu-

3-15-1902 3(3) nõudele. Nimetatud vastus on kohtu arvates piisav ja seetõttu ei pea kohus vajalikuks uuesti vastustajalt seisukohta küsida. II

8. ML on HKMS § 249 lg-te 2, 4 ja 5 alusel esitanud esialgse õiguskaitse taotluse juba vaidemenetluse ajal. Tallinna Vangla on kinnitanud ML 29.07.2015 vaide saamist ning puuduvad andmed, et vaide menetlemine oleks käesolevaks ajaks lõppenud.

9. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel esmajärjekorras kontrollida, kas kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus – kas kaebaja peab kohtumenetluse ajal taluma ebamõistlikke piiranguid ning kas esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmine põhjustab kaebajale selliseid pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, mida kaebust rahuldav kohtuotsus ei kõrvaldaks. Kaebuse eduväljavaateid hinnatakse reeglina siis, kui on selge, et kaebaja vajab õiguste esialgset kaitset kohtumenetluse ajaks. Samad põhimõtted on kohaldatavad juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlus on HKMS § 249 lg-test 2 ja 5 tulenevalt halduskohtule esitatud juba vaidemenetluse ajal.

10. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise korral otsustaks kohus ette ära ka põhivaidluse üle, mistõttu on taotluse rahuldamine võimalik vaid juhul, kui kaebusel on suured eduväljavaated. Antud juhul see nii ei ole. Halduskohus on õigesti leidnud, et ka juhul, kui tõlgendada olemasolevat regulatsiooni nii, et alaealine võib tulla üksi kokkusaamisele, on vanglal jätkuvalt suur kaalutlusruum otsustada kokkusaamiseks loa andmise üle. Juhul, kui vangla 22.06.2015 otsus osutuks õigusvastaseks, võib esineda siiski mõni muu VangS § 24 lg-s 11 nimetatud alus keelduda kokkusaamise loa andmisest. Sellisel eeldusel ei ole kohtul võimalik kaebaja kohustamisnõuet rahuldada.

11. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.07.2015 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe