3-15-1394/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 13.08.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1394 Haldusasi MTÜ Eesti Metsaühistu kaebus SA Erametsakeskus 30.01.2015 otsuse nr 5-1/15/22 ja 10.04.2015 vaideotsuse nr 5-6/14/129-9 tühistamise nõuetes. RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata MTÜ Eesti Metsaühistu kaebetähtaja ennistamise taotlus SA Erametsakeskus 30.01.2015 otsuse nr 5-1/15/22 ja 10.04.2015 vaideotsuse nr 5-6/14/129-9 tühistamise nõuetes.

2. Lõpetada haldusasja 3-15-1394 menetlus.

3. Tagastada MTÜ-le Eesti Metsaühistu riigilõiv summas 15 eurot.

4. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tallinna Halduskohtule saabus 01.06.2015 MTÜ Eesti Metsaühistu kaebus SA Erametsakeskus 30.01.2015 otsuse nr 5-1/15/22 ja 10.04.2015 vaideotsuse nr 5-6/14/129-9 tühistamise nõuetes.

2. 17.06.2015 saabus kohtule kaebaja seisukoht, milles kaebaja leiab, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Vaidlustatav vaideotsus saadeti kaebajale elektrooniliselt läbi Omniva Kirjakeskuse. Kaebajal ei õnnestunud 20.04.2015 ning 29.04.2015 saadetud kirja avada, peale mida pöördus ta Omniva Kirjakeskuse poole, kus selgus, et kirja avamiseks on vajalik programmi uuenduse installeerimine arvutisse. 29.04.2015 kell 22.18 õnnestus kaebajal vastustaja kirja avamine. Kirja sisuga oli kaebajal võimalik tutvuda 30.04.2015.

2.1. Alternatiivselt taotleb kaebaja kaebetähtaja ennistamist, kuna tähtaja rikkumine on tingitud asjaolust, et Omniva Kirjakeskuse poolt saadetud dokument ei avanenud enne 29.04.2015 ning saadetud mahuka dokumendiga oli võimalik tutvuda 30.04.2015.

3. 23.07.2015 esitas vastustaja seisukohad kaebuse esitamise tähtaja osas ning kaebaja taotlusele ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.

3.1. SA Erametsakeskus leiab, et MTÜ Eesti Metsaühistu kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamise osas ei kuulu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 2 kohaselt rahuldamisele, mistõttu tuleb asjas menetlus lõpetada. Vaidlustatud vastustaja 10.04.2015 vaideotsuse nr 5-6/14/129-9 sai kaebaja kätte Omniva Kirjakeskuse poolt esitatud kinnituse kohaselt1 29.04.2015 kell 22:18. Seega oleks kaebus esitatud tähtaegselt, kui see oleks kohtule laekunud 29.05.2015. Vaidlust pole küsimuses vaideotsuse e-tähtkirjaga kättesaamise kuupäevas ega ka kellaajas. Nimetatud tähtpäeva kinnitab ka kaebaja ise oma kohtule esitatud kirjades. Vastustaja leiab, et kaebaja poolt esitatud kaebetähtaja möödalaskmise põhjusena nimetatud Omniva Kirjakeskuse teates e-tähtkirja lingi mitteavanemine ajavahemikul 20-29.04.15 ei tõenda seda asjaolu, miks ei järgitud HKMS § 46 lg-s 1 nimetatud 30 päevast tähtaega kaebuse esitamiseks. Lingi mitteavamine tõendab vaid seda, miks kaebaja ei võtnud etähtkirja vastu kohe, kui Omniva Kirjakeskusest teade saadeti, so 13.04.2015, vaid tegi seda alles 29.04.2015, so 16 päeva hiljem.

3.2. Kaebaja poolt esitatud kirjavahetus Omniva Kirjakeskusega ei ole asjassepuutuv ning need esitatud tõendid ja väited selle kohta tuleb kõrvale jätta. E-tähtkirja lingi mitteavanemine ei ole tingitud Omniva Kirjakeskuses toimunud seadete uuendamisega, vaid tegemist on, „uuendustega Chrome veebibrauseris.“ Seega Chrome töökeskkonna uuenduste eest vastutab arvuti kasutaja ehk kaebaja ise. Vastustajale teadaolevalt toimub sellise tarkvara uuendamine arvutis automaatselt.

3.3. Vastustaja leiab, et uuendustele viitamine ja väidetav vaideotsuse lingi mitteavamine on kaebaja otsitud põhjus, kuna kaebaja on samasuguse e-tähtkirja vastustaja poolt vastu võtnud 15.04.2015 18:46, so kaks päeva hiljem kui käeolevas asjas vaideotsus EMK poolt läbi Omniva Kirjakeskuse saadeti. Eeltoodu tõendab kaebaja käitumist manipuleerida asjaoludega endale sobival viisil, et teisi isikuid eksitusse viia.

3.4. Vastustaja leiab, et vaideotsuse kättetoimetamise/teadasaamise ajaks ei saa lugeda selle „tutvumise“ või lugemise aega. HKMS ega HMS näe ette asjaolu, et kättetoimetamise või teatavakstegemise eelduseks on dokumendi sisuga tutvumine või selle ülevaatamine vms. Kaebaja kui juriidiline isik, tegutsedes oma sadade liikmete esindajana, peab ilmutama suuremat hoolsust oma asjaajamises kui tavaline äriühing. Kaebaja esindaja puhul ei ole tähtaja möödalaskmine esmakordne, vaid ka eelmisel aastal jäeti tema poolt esindatava metsaomaniku taotlus rahuldamata seetõttu, et ei esitatud õigeaegselt menetlusdokumenti. Möödalaskmise põhjused olid samad, mis käesoleval juhul.

3.5. Kaebaja ei ole esitanud mitte ühtegi mõjuvat põhjust, mis annaks aluse kaaluda kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust. Käesoleval juhul venis kaebajast sõltuvatel asjaoludel kaebuse menetlus 16+30 päevani. Vastustaja arvates on see piisav aeg ja mõistlik aeg otsustamaks, kas esitada kaebust või mitte ja siis see kaebus koostada tähtaja jooksul. Ka haldusorganil peab olema mõistlik aeg oma menetluste planeerimiseks ja teostamiseks (eriti arvestades sel ajal puhkuste perioodi). 30-päevase menetlemise venitamine 46 päevaks on vastustaja arvates mittemõistlik ja ebakorrektne käitumine taotleja poolt oma kohustuste järgimisel, mistõttu isegi mõnepäevane hilinemine kaebuse esitamisel on siinkohal lubamatu.

Kohus leiab

4. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.

Kaebuse materjalide (Omniva Kirjakeskuse kinnituse) kohaselt edastati kaebajale vaidlustatud SA Erametsakeskus 10.04.2015 vaideotsus nr 5-6/14/129-9 13.04.2015 kell 15.44. Nimetatud vaideotsuse kätte saamist kinnitas Rünno Viir (isikusamasus on tuvastatud ID-kaardi või Mobiil- ID-ga) 29.04.2015 kell 22.18. Eeltoodut kinnitab ka kaebaja ise esitatud kaebuse täienduses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg-st 1 tulenevalt hakkas 30-päevane kaebetähtaeg jooksma alates 30.04.2015 ning lõppes vastavalt TsÜS § 136 lg-le 6 ja § 137 lg-le 1 29.05.2015 kell 24.00. Kaebus on kohtule laekunud 01.06.2015. Seega on tühistamiskaebus kohtule esitatud HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes.

5. HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist. Tähtaja ennistamise mõjuva põhjusena on kaebaja välja toonud asjaolu, et Omniva Kirjakeskuse poolt saadetud dokument ei avanenud selle mahukuse tõttu ning kaebajal oli võimalik vaidlustatud vaideotsuse sisuga tutvuda 30.04.2015.

6. Kohtupraktika kohaselt loetakse mõjuvaks põhjuseks eeskätt isikust sõltumatuid asjaolusid. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas asjaolu, et vaatamata sellele, et haldusorgan on haldusakti teatavakstegemiseks teinud omalt poolt kõik vajaliku, ei ole teave haldusaktist adressaadini jõudnud. Selleks peab aga olema adressaadist sõltumatu, mitte temast olenev põhjus (Riigikohtu Halduskolleegiumi 13.10.2009 kohtumäärus nr 3-3-1-65-09, p 16). Vale on kaebaja hinnang, et kaebetähtaeg hakkab kulgema vaideotsusega tutvumisest. HKMS § 47 lg 2 alusel hakkab kaebetähtaeg kulgema vaideotsuse teatavaks tegemisest alates. Käesoleval juhul tehti kaebajale vaideotsus teatavaks 29.04.2015, kui kaebaja kinnitas vaideotsuse kättesaamist, millisest ajast hakkas kulgema ka 30-päevane vaidlustamise tähtaeg.

7. Kaebajale edastati Omniva Kirjakeskuse poolt elektrooniliselt vaideotsus 13.04.2015. Kuna kaebaja vastavat e-kirja ei avanud, edastati seejärel korduvad teated (16.04.2015 ning 20.04.2015) elektroonilise kirja saabumisest. Omniva Kirjakeskuse teatest nähtuvalt teavitati kaebajat, et elektrooniline tähtkiri on võrdväärne paberil edastatava tähtkirjaga. Erinevus seisneb üksnes vastuvõtmises. Juriidilisele isikule haldusaktide kättetoimetamise tavaposti korraldamise kohta on Riigikohus oma 20.05.2003 lahendis nr 3-3-1-37-03 p-s 13 märkinud järgmist: „Arvestada tuleb aga ka seda, et põhjuseks, mis takistas antud juhul haldusaktist õigeaegset teadasaamist, oli kaebuse esitaja hooletus asjaajamise korraldamisel oma registrijärgsel aadressil. Selline äriühingu hooletus ei saa ka hea haldustava valguses tekitada linnavalitsusele kohustust asuda uurima, kas äriühing sai teated kätte või mitte. Selliselt säästaks äriühing tema tegevuseks vajalikud asjaajamiskulud avalike vahendite arvelt. Kaebuse esitaja pidi teadma, kas tema registrijärgsel aadressil on piisaval määral korraldatud posti kättesaamine. Seega pidi kaebuse esitaja andma endale aru riskist, et registrijärgsele asukohale võivad olla saadetud haldusaktid, mille vaidlustamise tähtaeg võib olla hakanud kulgema. Taolise riski võtmine välistab kaebuse esitaja käitumise heas usus.“ Selles lahendis leidis Riigikohus, et haldusakt tuleb lugeda teatavaks tehtuks hetkest, mil äriühingust kaebajale jäeti teade tähitud kirja saatmise kohta. Halduskohtu hinnangul saab eeltoodud seisukohti kohaldada ka elektronposti kohta. Lisaks on Riigikohus ka oma järgnevates lahendites korduvalt viidanud, et juriidilistel isikutel lasub range kohustus oma registrijärgsel aadressil hoolitseda posti (sealhulgas ka elektronposti – halduskohtu märkus) vastuvõtmise eest. Jättes selle korraldamata, võtab juriidiline isik sellega endale riski, et teatud olulised teated ei jõua temani. Nii näiteks on Riigikohus oma 03.03.2004 määruses nr 3-3-1-10-

04 selgitanud: „Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Seda peab juriidiline isik arvestama ka juhatuse liikmete ja töötajate puhkuste korraldamisel. Mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiastutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele.“ Lähtudes eelnevast lasus kaebajal kohustus juriidilise isiku esindajana korraldada haldusaktide vastuvõtmine esimesel võimalusel, sh seadistada vajadusel arvutit. Elektronposti vastusvõtmise mittekorraldamisega võttis kaebaja endale riski, et olulised teated, sh vastustaja vaideotsus ei jõua õigel ajal temani. Käesoleval juhul on kaebaja olnud ise ilmselgelt hooletu elektronposti vastuvõtmise korraldamisega. Kaebuse täienduse kohaselt proovis kaebaja avada Omniva Kirjakeskusest saabunud kirja juba 20.04.2015. Kirja mitteavanemisel pöördus kaebaja esindaja 20.04.2015, kell 00.58 Omniva Kirjakeskuse poole sooviga edastada kiri avatavas formaadis. Sarnane kiri on veel edastatud 29.04.2015, kell 14.39. Omniva Kirjakeskuse poolt on vastatud ja pakutud võimalusi, millised puudujäägid võivad olla kaebaja esindaja arvutis, mis takistavad talle edastatud kirja (vaideotsuse) avamist. Eelnimetatu ei ole aga kohtu hinnangul vaideotsuse edastaja kohustus, vaid vastutulek. Kaebaja oleks pidanud otsima täiendavaid lahendusi saabunud kirja avamiseks, mida ta antud juhul ei teinud. Seega ei ole kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluses märkinud ega tõendanud selliste temast sõltumatute asjaolude esinemist, mis tingiksid kaebetähtaja ennistamise. Vastustaja on kaevatava haldusakti teinud kaebajale teatavaks korrektselt.

8. Eelnevalt toodud põhjendustel on kohus seisukohal, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puudub alus, mistõttu tuleb sellekohane taotlus jätta rahuldamata.

9. HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuivõrd kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele, tuleb käesoleva asja menetlus lõpetada HKMS §

152 lg 1 ja § 124 lg 2 alusel.

10. HKMS § 104 lg 5 p-i 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p-i 2 alusel. Et kohus on lõpetanud menetluse HKMS § 152 lg 1 p-i 2 alusel, tuleb kaebajale tagastada tasutud riigilõiv 15 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik