3-15-1538/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-15-1538 Määruse kuupäev 12. august 2015.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Andre Leedi (nim Leet) ja Riina Leedi (nim Leet) kaebus Tartu Linnavalitsuse Õigusvastaselt Võõrandatud Vara Tagastamise ja Kompenseerimise Komisjoni 01.11.1996.a korralduse nr 2030 ja 27.02.1997.a korralduse nr 399 tühistamise ning õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise uueks läbivaatamiseks kohustamise nõudes Menetlusosalised Kaebajad Andre Leet ja Riina Leet, mõlema esindaja Mihkel Nukka Resolutsioon 1. Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord ja muud selgitused 2. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. 3. Määrus toimetatakse kätte kaebajatele.

Asjaolud

1. Andre Leet ja Riina Leet esitasid 15.06.2015.a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse Õigusvastaselt Võõrandatud Vara Tagastamise ja Kompenseerimise Komisjoni (ÕVV TK) 01.11.1996. a korralduse nr 2030 ja 27.02.1997. a korralduse nr 399 tühistamiseks ning nimetatud korralduste aluseks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise uuesti läbivaatamise kohustamiseks.

Kaebus käsitleb Karl Leedilt (nim Leet) õigusvastaselt võõrandatud Orumäe A-19 talu maa tagastamist ja kompenseerimist. Karl Leedil oli kaks last. Vara tagastati ja kompenseeriti Karl Leedi poja Valteri lastele. Kaebajad on Karl Leedi poja Alberti lapsed. Kaebajaid ei teavitatud vara tagastamise ja kompenseerimise menetluse läbiviimisest ja neid ei kaasatud menetlusse. Kaebajad ei ole maa tagastamise avaldusi esitanud (kaebuse punkt 2.1.3).

Kaebajate arvates ei sätesta omandireformi reguleerivad õigusaktid õigustatud subjektiks tunnistamise eeldusena vara tagastamise ja kompenseerimise avalduse esitamist, ÕVV TK oli kohustatud kaebajad õigustatud subjektideks tunnistama ning kuivõrd kaebajad maa tagastamise avaldusi ei esitanud, siis panema isikutele, kellele maa tagastati, kohustuse tasuda kaebajatele kompensatsiooni.

2. 27.07.2015.a kohtumäärusega määras kohus kaebajatele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajatel tuli selgitada, 1) kuidas rikuvad vaidlustatud otsused kaebajate õigusi, arvestades et kaebajad ei ole esitanud maa tagastamise avaldusi, avalduste esitamise tähtaeg möödus rohkem kui 23 aastat tagasi ja seda ei ole enam võimalik ennistada; 2) mida soovivad kaebajad kaebuse esitamise lõpptulemusena saavutada; 3) kuidas on kaebajate arvates võimalik nende eesmärgi saavutamine (arvestades eeltoodut, sh küsimust 1).

3. 11.08.2015.a esitatud avalduses selgitasid kaebajad, et nad soovivad saavutada vaidlustatud ÕVVTK korralduste tühistamist, menetluse uuendamist, kaebajate tunnistamist õigustatud subjektideks ning kaebajatele kompensatsiooni tasumise kohustuse panemist isikute, kellele maa tagastati (avalduse punkt 2.1.2).

Kohtu seisukoht 4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud või kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks.

Kohus leiab, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 ja 2 alusel tagastada.

5. 27.07.2015.a kohtumääruses selgitas kohus kaebajatele, et Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadusest (ORAS), selle rakendusaktidest, sh Vabariigi Valitsuse määrusest „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“, seadusest „Avalduste esitamise tähtaegade ennistamise korrast õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel ja kompenseerimisel“ tuleneb ning kohtupraktikas on läbi aastate kinnitust leidnud, et: - vara tagastamise või kompenseerimise otsustab vallavõi linnavalitsus. Vallavõi linnavalitsus on seejuures seotud ÕVV TK otsusega. Vara ei ole võimalik tagastada või kompenseerida isikule, keda ei ole tunnistatud õigustatud subjektiks;

- õigustatud subjektid määratakse kindlaks ÕVV TK otsusega. Õigustatud subjektiks saab tunnistada ainult isiku, kes on tähtaegselt esitanud vara tagastamise või kompenseerimise avalduse või kellele on avalduse esitamise tähtaeg ennistatud; - vara tagastamise või kompenseerimise avalduse esitamise tähtaeg oli 17.01.1992.a. Avalduse esitamise tähtaja ennistamise taotlusi oli võimalik esitada kuni 31.03.1993.a. Praegu ei ole vara tagastamise või kompenseerimise avalduse esitamise tähtaja ennistamine enam võimalik.

Kaebajate seisukoht, et õigustatud subjektiks tunnistamise eelduseks ei ole vara tagastamise ja kompenseerimise avalduse esitamine, on vale. ORAS § 16 lg 1 ja 2 sätestavad, et omandireformi õigustatud subjektidel on õigus esitada õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avaldus ning avalduse esitanud isiku õigustatud subjektiks tunnistamise otsustab õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjon. ORAS § 16 lg 2 jõustus 02.03.1997.a, varem sisaldas ja ka pärast eeltoodud sätte jõustumist sisaldab sellekohast regulatsiooni „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra“ alajaotus „Vara tagastamist ettevalmistav menetlus“.

Ka ORAS § 12 lg 2, mis muuhulgas lubab mitme õigustatud subjekti korral tagastada kogu vara vähemalt ühele isikule ja panna isiku(te)le, kellele vara tagastati, kohustuse tasuda teistele isikutele kompensatsiooni, reguleerib suhteid isikute vahel, kes on juba tunnistatud õigustatud subjektideks.

6. Kuna kaebajad ei ole esitanud maa tagastamise avaldusi, siis ei ole võimalik nende tunnistamine õigustatud subjektideks. Kui kaebajaid ei ole tunnistatud õigustatud subjektideks, siis ei ole võimalik neile maa tagastamine või kompenseerimine, ka ei ole võimalik panna isikutele, kellele maa tagastati, maa tagastamise menetluses kohustusi kaebajate ees. See tuleneb muuhulgas "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra" punktist 4, mille kohaselt vara tagastamisel või kompenseerimisel ei võeta arvesse taotlejaid, kes ei ole tähtaegselt esitanud avaldust vara tagastamise või kompenseerimise kohta.

Eeltoodu tähendab esiteks seda, et kaebajatel puudub kaebeõigus, kuna neil ei ole mingit puutumust määruse punktis 1 nimetatud maa tagastamise menetlusega. Teiseks tähendab see, et kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuna isegi vaidlustatud korralduste tühistamise ja menetluse uuendamise korral ei saa selles menetluses teha mingeid otsustusi kaebajate kasuks.

Kohus märgib, et ühestki omandireformi läbiviimist reguleerivast õigusaktist ei tulene ja kohtupraktika ei tunnista ÕVV TK kohustust otsida esitatud avaldustes näidatud andmete põhjal isikuid, kes võiksid vara tagastamise või kompenseerimise avalduse esitada, saata neile meeldetuletusi vms.

7. Kaebuse eesmärgi saavutamist takistab täiendavalt see, et kaebajad ei ole vaidlustanud ÕVV TK 15.09.1994.a otsust, millega määrati kindlaks õigustatud subjektid. Kohus juhtis 27.07.2015.a kohtumääruses sellele kaebajate tähelepanu, kuid kaebajad jäid selle juurde, et nad vaidlustavad ainult määruse punktis 1 nimetatud haldusakte.

8. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 ja 2 alusel, siis kaebajate poolt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik Kohtunik