1-13-9720/45 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. august 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-9720

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 26. juuni 2015. a

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Dan Družtšenko, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 26. juuni 2015. a määrus muutmata ning Dan Družtšenko

määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Dan Družtšenko tunnistati Harju Maakohtu 20. novembri 2013. a otsusega süüdi KarS

§ 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati karistust Harju Maakohtu 2. novembri 2012. a otsusega KarS § 183 lg 2 p 2 järgi

mõistetud karistuse ärakandmata osa (6 kuud ja 27 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks

mõisteti 3 aastat 6 kuud 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 10. juulil 2013 ja

lõpeb 6. veebruaril 2017. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks

elektroonilise valve alla avanes tal 24. aprillil 2015.

2. Viru Maakohtu 26. juuni 2015. a määrusega jäeti D. Družtšenko vangistusest tingimisi

enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.

2.1

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine,

toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu

määrusest asjas nr 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks

tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. D. Družtšenko nimetatud

tingimusele ei vasta, sest tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema käitumist

vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. D. Družtšenkot on kriminaalkorras karistatud kaks

korda. Vangistust kannab ta esimest korda. Viimane karistus mõisteti katseajal toime pandud

narkokuriteo eest. Isikut on varasemalt karistatud tingimisi vangistusega narkokuriteo eest.

Vaatamata varasemale karistusele ta paranemise teele ei asunud ning jätkas kuritegude

toimepanemist, pannes toime samalaadse esimese astme narkokuriteo. See viitab sellele, et ta

ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on

võimeline käituma seaduskuulekalt.

2.2

Vabaduses oli D. Družtšenkol probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib

olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude

toimepanemisest ning D. Družtšenko puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist

kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust

ühiskonnas alandada. D. Družtšenko varasemast käitumisest vabaduses, s.o katseajal uue

tahtliku esimese astme narkokuriteo toimepanemisest, võib järeldada, et ta ei ole suuteline

alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude

toimepanemisest. D. Družtšenko käitumine pikal katseajal võib olla negatiivne ja

kriminaalhoolduse teostamine probleemne.

2.3

D. Družtšenkole mõistetud vangistus on oma raskuselt vastavuses üleastumise

raskusega. Kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise

valve alla ei ole põhjendatud, sest ta pani tahtliku esimese astme narkokuriteo toime katseajal.

Kohus möönab, et D. Družtšenko on vangistuse kestel teinud märkimisväärseid samme oma

õiguskuuleka käitumise kinnistamiseks. Ta on asunud omandama haridust ning osaleb

sotsiaalprogrammides. Süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel

(elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu kohtu hinnangul aga üles tema käitumist

enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust oli

kinnipeetaval elukoht ning lähedaste toetus, kuid need asjaolud ei hoidnud ära kuritegude

toimepanemist ega motiveerinud isikut seaduskuulekale eluviisile. Arvestades kinnipeetava

käitumist enne vangistust, puudub kohtul veendumus, et ta suudaks katseaja läbida. Piirangud,

mis on seotud kriminaalhoolduse ja elektroonilise järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad

kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

3. D. Družtšenko esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse

tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valve alla.

3.1

Seoses distsiplinaarkaristusega selgitab D. Družtšenko, et rikkumine ei olnud tingitud

temast. Nimelt süüdistati teda telekale paigaldatud turvakleebise avamises. Tegelikult oli

kleebis paigaldatud telekale nii, et see kattis osaliselt ventilatsiooniava, kust väljub soe õhk.

Kleebis avanes sooja õhu, mitte D. Družtšenko tegevuse tõttu. D. Družtšenko selgitas seda ka

inspektor-kontaktisikule, kuid viimane ei uskunud teda. Uskuma jäi ametnik D. Družtšenkot

alles siis, kui samasugune olukord kordus. Selleks ajaks oli aga juba distsiplinaarkaristus

määratud. Praeguseks ajaks on sellest möödunud ligi aasta ja uusi rikkumisi D. Družtšenko

toime pannud ei ole. Tema käitumine vanglas on olnud väga hea. Vangla iseloomustuses on

märgitud, et D. Družtšenko on eeskujuks teistele kinnipeetavatele

3.2

D. Družtšenko märgib, et viibib vanglas esimest korda ja on ära kandnud kaks aastat,

mis on temavanuse inimese jaoks väga pikk aeg. Selle aja jooksul on ta analüüsinud oma

varasemat käitumist ning on jõudnud järeldusele, et tema käitumine on olnud vale. Ta

mõistab, et narkootikumid on aeglane surm, millele ta oma käitumisega kaasa aitas. Vanglas

on ta hakanud elu nägema teisiti. D. Družtšenko ei soovi endale sellist elu, nagu elavad paljud

kinnipeetavad tema kõrval. Tal on tekkinud uued eesmärgid. D. Družtšenko soovib lõpetada

keskkooli ning asuda pärast seda omandama kõrgharidust masinaehituse erialal. Tal on selleks

kõik võimalused olemas, sest tal on vanemad, kes teda toetavad. D. Družtšenko nõustub

kohtuga selles, et tal on ka vangistuses võimalik omandada haridust. Vabanedes vangistusest

tingimisi ennetähtaegselt oleks tal aga hea võimalus alustada uut õppeaastat uues koolis.

Vabanedes pärast karistusaja täielikku ärakandmist langeb see kokku 12. klassi lõpuga ja D.

Družtšenkol tuleks minna uude kooli ja uude keskkonda. See elumuutus võib avaldada mõju

õppimisele ja lõpueksamitele. Lisaks ei ole kõik vangid samal määral õppimisest huvitatud

ning segavad tunde, mis omakorda segab D. Družtšenkol teadmiste omandamist.

3.3

Pärast esimest süüdimõistmist ei saanud D. Družtšenko täiel määral aru, et see, millega

ta tegeles, on vale. Praeguseks ajaks on ta lahti öelnud inimestest, kellega ta siis suhtles.

D. Družtšenko möönab, et tal on olnud probleeme narkootikumidega, kuid leiab, et see ei saa

takistada tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Esiteks vabaneks ta kriminaalhooldaja

järelevalve alla, mis tähendab pidevat kontrolli tema tegemiste üle. Teiseks, kui D.

Družtšenko ei sooviks asuda paranemise teele, hakkaks ta nii või teisiti uuesti

narkootikumidega tegelema. Uue kuriteo toimepanemisel liidetaks mõistetavale karistusele

veel kandmata karistuse osa, milleks on pea poolteist aastat. See stimuleerib teda

õiguskuulekalt käituma. D. Družtšenko vabastamist pooldavad nii vangla, kriminaalhooldaja

kui ka prokurör.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu

põhjendustega ja leiab samuti, et D. Družtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamine ei ole praegusel ajal põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti

käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 76 lg-s 4) sätestatud

asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid.

Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

5. Määruskaebuses rõhutab süüdimõistetu oma käitumist vangistuse kandmise ajal ning

võimalusi vabaduses, sh lähedaste toetust ja õpingute jätkamise soovi. Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohus kõigi nende asjaoludega arvestanud, ent põhjendatult leidnud, et need

ei kaalu veel üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja toimepandud kuriteo

asjaolusid. Kohus ei saa tugineda üksnes kinnipeetavat positiivselt iseloomustavatele

asjaoludele, vaid peab arvestama kõiki karistusseadustikus loetletud asjaolusid nende

kogumis. Just selliselt on maakohus D. Družtšenko vangistusest tingimisi ennetähtaegselt

vabastamata jättes ka toiminud.

6. Kriminaalkolleegium nõustub D. Družtšenkoga selles, et tema puhul esineb mitmeid

asjaolusid, mis kõnelevad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kasuks. Nii

on D. Družtšenko näol tegemist noore esimest korda reaalset vanglakaristust kandva isikuga.

Süüdimõistetul on olemas perekond ja lähedased, kes on valmis teda vabanemisjärgselt

toetama. D. Družtšenko omab kindlat elukohta ja soovib jätkata keskhariduse omandamist, et

tulevikus kõrgkooli astuda. Kõik need asjaolud on äärmiselt positiivsed, ent hinnates neid

kogumis toimepandud kuriteo asjaolude ja D. Družtšenko varasema elukäiguga, ei veena need

veel kohut, et juba kantud karistus oleks oma eesmärgi täitnud ja D. Družtšenko sellest

vajalikud järeldused teinud.

7. Ehkki D. Družtšenko kannab reaalsest vanglakaristust esimest korda, on teda

kriminaalkorras karistatud kokku kahel korral. Mõlemal korral on D. Družtšenko tunnistatud

süüdi narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises. Kui esimesel korral käitles D. Družtšenko

narkootilist ainet väikeses koguses, siis teisel korral juba suures koguses. Esimesel korral

mõisteti talle karistuseks vangistus, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kuid

D. Družtšenko ei suutnud katseaega edukalt läbida ja pani toime uue kuriteo. Seega ei olnud

kriminaalhooldus D. Družtšenko suhtes piisavalt tõhus meede, tagamaks tema õiguskuulekat

käitumist, vaid isik jätkas kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohus ei saa mööda vaadata

asjaolust, et narkootilise aine käitlemise näol on tegemist tõsise kuriteoga, millega seatakse

ohtu paljude inimeste elu ja tervis. Lisaks on tegemist kuriteoliigiga, mille korduva

toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Seega peab sellise kuriteo toime

pannud isiku vabastamisel olema kohtul kujunenud veendumus, et süüdimõistetu on kantud

karistusest vajalikud järeldused teinud ega korda vabaduses varasemaid vigu. Ehkki D.

Družtšenko on vangistuses astunud mitmeid positiivseid samme, et kohut selles veenda, ei ole

ringkonnakohtu kahtlused veel hajutatud. Neid süvendab eelkõige asjaolu, et lisaks sellele, et

süüdimõistetu on tegelenud narkootiliste ainete käitlemisega, on tal ka endal diagnoositud

sõltuvus narkootikumide tarvitamisest. Seega on olemas oht, et vabaduses võib D.

Družtšenkol tekkida taas kiusatus tarvitada narkootilisi aineid, mis omakorda võib viia

sõltuvusainete hankimiseks uute kuritegude toimepanemiseni.

8. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes leiab ringkonnakohus, et D. Družtšenkol tuleb

jätkata karistuse kandmist, et oma positiivse ja seaduskuuleka käitumisega näidata, et

muutused tema mõtlemises ja käitumises ei ole ajutised ega ajendatud pelgalt soovist

vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kuna süüdimõistetu karistusaeg lõpeb 6.

veebruaril 2017, on tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust kohtul võimalik

arutada ka edaspidi. Seega ei ole välistatud, et D. Družtšenko vabastatakse karistuse

kandmisest ennetähtaegselt, ent praegu ei pea kohus seda veel põhjendatuks.

9. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Paavo Randma