1-14-8337/33 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

11. august 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-8337 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 17. juuni 2015 määrus, millega lõpetati menetlus Ruslan Vorobjovi ja Martin Matvejevi süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Martin Matvejevi kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 17. juuni 2015 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

14. detsembril 2013. a alustati Ida prefektuuris menetlust KarS § 200 lg 2 p 7 tunnustel selles, et 14. detsembril 2013. a kella 09:40 paiku peksti Rakveres Pikk tn 24 trepikojas V.J. it ja võeti temalt ära 50 eurot.

2. Kohtueelse menetluse käigus tuvastati, et kuriteo panid toime Ruslan Vorobjov ja Martin Matvejev.

3. Viru Maakohtu 13. mai 2014. a määrusega anti luba M. Matvejevi vahistamiseks kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise tõttu. M. Matvejev peeti kinni 9. augustil 2014, millisest ajast alates viibis ta vahi all.

4. Viru Maakohtu 29. detsembri 2014. a määrusega anti M. Matvejev ja R. Vorobjov kohtu alla ning määrati, et kriminaalasja arutatakse üldmenetluses 26. märtsil 2015 ja 16. aprillil 2015.

5.

20. mai 2015. a kohtuistungil taotles prokurör lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg 1 alusel, kuna kohtulikul uurimisel ei leidnud tõendamist süüdistatavate-poolne vägivalla kasutamine kannatanu suhtes. Samuti taotles prokuratuur M. Matvejevi tõkendi tühistamist.

6. Viru Maakohtu 20. mai 2015. a määrusega tõkend tühistati ja M. Matvejev vabastati vahi alt. Viru Maakohtu 17. juuni 2015. a määrusega lõpetati R. Vorobjovi ja M. Matvejevi suhtes kriminaalmenetlus süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi KrMS § 199 lg 1 p-s 1 ja § 274 lg-s 1 sätestatud alustel. Kohus märkis, et kuna mõlema isiku suhtes esinevad väärteo tunnused, tuleb

R. Vorobjovi ja M. Matvejevi suhtes läbi viia väärteomenetlus.

Kohus leidis, et M. Matvejevil puudub õigus hüvitisele vahi all viibitud aja eest, kuna tema vahistamine oli tingitud asjaolust, et ta hoidus kohtumenetlusest kõrvale (SKHS § 8 lg 1 p 2).

7. Maakohtu 17. juuni 2015. a määruse peale esitatud kaebuses taotletakse lahendi tühistamist osas, milles kohus leidis, et M. Matvejevil puudub õigus hüvitisele vahi all viibitud aja eest, kuna tema vahistamine oli tingitud kohtumenetlusest kõrvalehoidumisest.

Määruskaebuse esitaja leiab, et kohtu seisukoht kohtumenetlusest kõrvalehoidmise kohta on väär ning määrusest ei nähtu, millel selline arvamus põhineb. Põhjenduste puudumine määruses on käsitletav kriminaalmenetluse olulise rikkumisena. M. Matvejev ei saanud füüsiliselt kohtumenetlusest kõrvale hoiduda, kuna ta viibis juba kohtueelse menetluse ajal vahi all alates

9. augustist 2014. Kuna menetleja leidis, et M. Matvejevi teos puudub kuriteokoosseis, tekitati üle

9 kuu pikkuse alusetu vahi all pidamisega M. Matvejevile kahju. Seega on tal õigus hüvitisele vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusele.

M. Matvejev ei ole kohtumenetlusest kõrvale hoidnud. Tal ei olnud kuni 7. maini 2014. a kahtlustatava menetlusseisundit ning kohtu järeldus, et ta on asunud kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma, on väär.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus, tutvunud Viru Maakohtu 17. juuni 2015. a määruse ja selle peale esitatud määruskaebusega, leiab, et alus edasikaebuse rahuldamiseks puudub. Oma seisukohta põhjendab apellatsioonikohus järgmiselt.

8.1 Kaitsja taotleb ringkonnakohtu poolt tuvastamist, et maakohus eksis, väites et M. Matvejev hoidis kriminaalmenetlusest kõrvale. Kaitsja leiab, et M. Matvejevil on õigus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele.

8.2 Esmalt märgib apellatsioonikohus, et vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusele, eeldab kahju hüvitamine seda kandnud isikult eelnevalt vastavasisulist taotlust (vt kahju hüvitamise taotlemine SKHS § 12). Taotlust kahju hüvitamiseks ei ole esitatud ei maaega ringkonnakohtule. Määruskaebuses taotletakse üksnes tuvastamist, et M. Matvejevil on õigus kahju hüvitamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et erinevalt varem kehtinud korrast näeb SKHS ette kahjuhüvitise taotlemise kohustuse ning kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamine tuleb kõne alla siis, kui isik esitab selleks kirjaliku vorminõuetele vastava taotluse.

8.3 Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt lõpetati kriminaalmenetlus ja asi saadeti väärteotunnuste ilmnemise tõttu Ida prefektuurile väärteomenetluse läbiviimiseks. Määruskaebusest ei nähtu, et süüteoasjas oleks jõutud lõpliku lahendini. Ringkonnakohus leiab, et

M. Matvejevi õigus hüvitisele sõltub menetluse lõpptulemusest. See omakorda tähendab, et

M. Matvejevil tekib ka tema süüteoasja edasisel menetlemisel õigus taotleda kahju hüvitamist (vt nt SKHS § 5 lg-d 3 ja 4). Ringkonnakohtu hinnangul saab alles vormikohase taotluse läbivaatamise ja kahju hüvitamise aluste kindlakstegemise järel otsustada, millises ulatuses tuleb kahju hüvitada või kas esinevad kahju hüvitamist välistavad asjaolud.

9. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus