1-13-9574/75 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 11. august 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-13-9574

Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 5. juuni 2015 määrus Maksim Jerjominile (Jerjomin) Viru Maakohtu 28.11.2013

otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramises KarS § 74 lg 4 alusel

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Maksim Jerjomin, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 5. juuni 2015 määrus jätta muutmata.

2.

Süüdimõistetu Maksim Jerjomini m rahuldamata. ääruskaebus jätta Edasikaebamise kord

Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu

Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Maksim Jerjomin tunnistati Viru Maakohtu 28.11.2013 kohtuotsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 ja § 215 lg 2 p-de 1, 2 – § 25 lg-te 2, 4 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat 6 kuud, millest koheselt kuulus ärakandmisele 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg, s.o 6 kuud vangistust, ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel otsustati karistust mitte pöörata täitmisele katseajaga 2 aastat. Katseaja kestel pidi M. Jerjomin täitma KarS § 75

lg 1 p-des 1 – 6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 4, 7 ettenähtud kontrollnõudeid ning kohustusi. Kriminaalhoolduse algus 28.11.2013 ja lõpp 27.11.2015.

2. 09.07.2014 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande M. Jerjomini kohta põhjusel, et süüdimõistetu rikub talle kohtu poolt määratud kohustusi ning taotles karistuse täitmisele pööramist.

2.1. Süüdimõistetu erakorralise ettekande menetlemisele maakohtus ei ilmunud ning

sundtoomine ebaõnnestus. 31.07.2014 Viru Maakohtu määrusega kuulutati J. Jerjomin

tagaotsitavaks ja määrati tema tabamisel kohaldada vahistamist. 22.11.2014 koostati J. Jerjomini suhtes Euroopa vahistamismäärus. Süüdimõistetu peeti kinni 22.05.2015. 1

Maakohtu määrus

3. Viru Maakohtu 05.06.2015 määrusega pöörati täitmisele M. Jerjominile Viru Maakohtu 28.11.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 2 aastat vangistust.

3.1. Maakohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune M. Jerjomin hoidub süstemaatiliselt

kõrvale katseaja tingimuste täitmisest. Ta ei ilmunud registreerimisele: 02.01.2014,

06.01.2014, 21.01.2014, 28.01.2014, 03.02.2014, 25.02.2014, 02.04.2014, 08.04.2014,

14.04.2014, 29.04.2014, 15.05.2014, 03.06.2014, 17.06.2014, 25.06.2014 ja 01.07.2014.

Viimane registreerimine toimus 20.05.2014. M. Jerjomini poolt nimetatud kontrollnõuete mittetäitmise põhjuseid ei pea maakohus mõjuvaks, kuna need on paljasõnalised. Maakohus

leidis, et isik, kes on 15-l korral jätnud mõjuva põhjuseta kriminaalhooldusele ilmumata, näitab oma käitumisega, et ta ei võta talle mõistetud tingimisi karistust tõsiselt. Ei saa lugeda

põhjendatuks kriminaalhooldusaluse hoolimatut suhtumist kriminaalhooldusesse, sh

puudumisest teatamata jätmist ja telefoni väljalülitamist. Vastavalt kriminaalhooldaja

ettekandele on M. Jerjomin tema kasuisa ütluste kohaselt kutsed kätte saanud, kuid ei ole neile reageerinud. Vestlustel on M. Jerjomin lubanud täita korrektselt kontrollnõudeid, kuid ei

ole oma lubadustest kinni pidanud. Samuti on ilmnenud, et M. Jerjomin on

kriminaalhooldusametnikule oma seletustest andnud katteta lubadusi ning pole esitanud

tänaseni ühtegi tõendit oma haigestumise kohta. Kriminaalhooldusametnik on korduvalt helistanud M. Jerjominile, et uurida registreerimisele mitteilmumise põhjusi. Telefon on aga

välja lülitatud ning temaga ei olnud võimalik kontakti saada. Seega leidis maakohus, et

kriminaalhooldus M. Jerjomini suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud järgida

kontrollnõudeid. Maakohus leidis, et M. Jerjomini puhul lisakohustuse määramine või katseaja pikendamine ei ole otstarbekas, kuna ta ei tee koostööd kriminaalhooldusametnikuga. Määruskaebuse sisu 4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M. Jerjomin, kes palub tühistada Viru Maakohtu

määruse ja jätta karistus täitmisele pööramata. Kaebuse esitaja palub kaaluda leebemate alternatiivsete variantide rakendamist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist. 6. KarS § 74 lg 4 kohaselt võib kohus, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei

täida talle pandud kohustusi, määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

7. Kuigi KarS § 74 lg 4 kohaselt ei too katseaja tingimuste rikkumine obligatoorselt kaasa

karistuse täitmisele pööramist, vaid annab kohtule kaalutlusõiguse, leiab kolleegium, et

M. Jerjomini puhul on vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Kriminaalhooldaja

erakorralise ettekande kohaselt ei ole M. Jerjomin täitnud registreerimiskohustust.

Esmakohtumise ajal 17.01.2014 M. Jerjominile selgitati põhjalikult kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohustuste sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumise korral. M. Jerjomin kinnitas oma allkirjaga, et on õiguste ja kohustustega 2

tutvunud ja need on talle arusaadavad. Samuti on M. Jerjominile korduvalt kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi üle korratud. Määruskaebuses toodud alternatiivsete variantide rakendamist ei pea kohus võimalikuks, kuna

M. Jerjomin on kriminaalhoolduse tingimusi kõikeeiravalt ja süsteemselt rikkunud ning sellega usaldust tema suhtes kuritarvitanud.

8. Ringkonnakohus leiab, et M. Jerjomini katseaja pikendamine või täiendavate kohustuste määramine ei oleks otstarbekas, kuna isik on ilmselt näidanud üles soovi katseaja tingimusi

mitte täita ning on teadlikult rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. M. Jerjomin rikkus

korduvalt katseaja tingimusi ega pole tõestanud omalt poolt soovi saavutada katseaja eesmärke või esitada mõjuvate põhjuste osas sellekohaseid tõendeid. Lisaks on süüdimõistetu tahtlikult pikema aja jooksul hoidnud kõrvale erakorralise ettekande menetlemisest.

Kuna isik on tahtlikult hoidunud kõrvale kriminaalhooldusest, suhtunud hoolimatult talle antud võimalusse kanda karistust vabaduses, peab ka ringkonnakohus põhjendatuks pöörata täitmisele M. Jerjominile mõistetud karistus.

9. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Tiit Lõhmus Paavo Randma Maarika Kuusk 3