1-12-10969/144 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. august 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-10969 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 16. juuni 2015. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Mario Simuste, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 16. juuni 2015. a määrus muutmata ning Mario Simuste määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mario Simuste tunnistati Harju Maakohtu 5. detsembri 2012. a otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 63 lg 1, § 65 lg 2, § 74 lg 5 ja § 68 lg 1 kohaldamisega karistati teda vangistusega 5 aastat 11 kuud 28 päeva. Kinnipeetava karistusaeg algas 4. juunil 2012 ja lõpeb 1. juunil 2018. Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes tal 3. juunil 2015.

2. Viru Maakohtu 16. juuni 2015. a määrusega jäeti M. Simuste vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata.

2.1 Karistusregistri väljavõttest nähtub, et M. Simustet on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, vanglakaristust kannab ta kuuendat korda. Isik on viibinud kahel korral kriminaalhooldusel. Käesoleval hetkel kannab ta karistust grupis toime pandud narkootilise

2 aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ning keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseadusliku sisseveo eest. Kohtuotsusest nähtub, et M. Simuste organiseeris suures koguses kokaiini rahvusvahelise salakaubaveo Peruust Eestisse. Karistusele liideti varasema kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa kehalise väärkohtlemise eest. Väärteokorras on isikut karistatud 16-l korral. Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks majanduslik olukord ja joobeseisund.

2.2 M. Simuste varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused ei täitnud oma eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt karistatud nii kriminaalkorras eriliigiliste kuritegude eest (nii varakui ka isikuvastased kuriteod) kui ka väärteokorras (sh NPALS § 151 alusel ehk narkootikumidega seotud süüteo eest). Sellest hoolimata on M. Simuste jätkanud süütegude toimepanemist. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama.

2.3 Positiivne on, et M. Simuste on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Viha juhtimine“ ja „Igapäevane valik“ ning osalenud majandustöödel koristajana. Märkimist väärib ka asjaolu, et isikul puuduvad vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused. Isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. Seega hindab kohus positiivselt isiku head käitumist kinnipidamisasutuses, mis annab tunnistust sellest, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivalt ja avaldab talle positiivset mõju. Positiivsena hindab kohus sedagi, et isik, olles osaliselt töövõimetu, osales siiski vangla tööhõives ja leidis endale töökoha ka vabaduses. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib M. Simuste elama asuda elukaaslase juurde, kes on vastava nõusoleku andnud. Ennetähtaegse vabanemise korral on süüdimõistetule garanteeritud töökoht XXX OÜ-s logistiku ja ekspediitorina. Isiku lähivõrgustik koosneb elukaaslasest, emast ja täiskasvanud pojast. Eeltoodud asjaolud maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske.

2.4 Arvestades süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Kuna M. Simuste on jätkanud kuritegelikku eluviisi vaatamata sellele, et teda on ka varem tingimisi vangistusest vabastatud, ei osuta kriminaalhooldus talle piisavat mõju ja selle kohaldamine oleks ebaotstarbekas. Kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eirab M. Simuste omakasu eesmärgil taas ühiskonnas kehtestatud reegleid. Sellele võimalusele viitavad varasemate kuritegude toimepanemine omakasu eesmärgil ja käesoleval hetkel täitmata rahalised nõuded. Samuti on isiku suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid. Kohtuotsusest nähtub, et organiseerides rahvusvahelisel tasemel narkoäri, kasutas M. Simuste oma tutvusi teatud ringkondades, et leida Peruus narkokaupmehi. Süüdimõistetu puhul ei olnud tegemist readiileri või tavalise narkokulleriga, ta oli kuriteo organiseerija. Sellest tulenevalt on temast lähtuv oht suurem, kui seda saaks eeldada tavalise narkokulleri puhul.

2.5 M. Simuste tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete käitlemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ärakandmises. Seda enam, et tegemist ei olnud juhuslikku laadi käitumisega, vaid M. Simuste organiseeris rahvusvahelise narkoveo. Väheoluline ei ole ka see, et vangla iseloomustuse kohaselt on isikul kokaiinisõltuvus. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 1. juunil 2018. Seega kuulub kandmisele veel natuke alla kolme aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Praegusel ajal ei ole kohtul kujunenud veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud ja isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. Järelikult oleks M. Simuste tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik.

3

3. M. Simuste esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Süüdimõistetu seisukohad on lühidalt järgmised.

3.1 Maakohus on pööranud süüdimõistetu käitumise ja võimaliku resotsialiseerumise edukuse asemel põhjendamatult suurt tähelepanu tema süüteo toimepanemisele eelnenud käitumisele ja süüteo asjaoludele. Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta M. Simuste ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud. KarS §-s 76 ette nähtud õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist peab olema reaalselt teostatav, mitte üksnes formaalne. Kohtu poolt asjaolude ja tõendite ühekülgne ja subjektiivne hindamine välistab sisuliselt kinnipeetava õiguse vabaneda ennetähtaegselt seaduses toodud eelduste täitmisel.

3.2 Ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ei saa omistada ebaproportsionaalselt suurt tähtsust süüdimõistetu varasemale käitumisele ja süüteo toimepanemise asjaoludele, vaid arvestada tuleb kõiki karistusseadustikus loetletud asjaolusid nende kogumis. M. Simustet on küll korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid enamik neist jääb aastakümnete taha. Viru Vangla esitatud andmed kinnitavad, et M. Simuste käitumises on toiminud positiivne areng ja seetõttu ei tohiks omistada liiga suurt tähtsust tema varasemale käitumisele. Kohus ei ole arvestanud, et M. Simuste töötas enne kinnipidamist ja omas kindlat elukohta. Samuti on talle vabanemisel garanteeritud perekonna toetus ja materiaalne abi, aga ka hõivatus tööga.

3.3 KarS § 184 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo eest on võimalik mõista karistus 3–15 aastat vangistust. M. Simustele mõistis kohus karistuseks 6 aastat vangistust. Seega jääb talle mõistetud karistus oluliselt alla sanktsioonimäära keskmise. Seega on kohus leidnud, et M. Simuste süüteo asjaolud ei ole nii rasked, et välistavad tema ennetähtaegse vabastamise. Süüdimõistetu resotsialiseerumisväljavaated on head. Tal on olemas kindel eluja töökoht, mis vähendavad oluliselt uue kuriteo toimepanemise riski. Ka prokuratuur leiab, et kriminaalhoolduse abil saaks vältida uute kuritegude toimepanemist. Kohus prokuratuuri arvamusega ei arvestanud, ehkki just see on objektiivne hinnang M. Simuste käitumisele ja võimaldab tema edasist käitumist adekvaatselt prognoosida.

3.4 M. Simuste rõhutab veel, et tal puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused. Ta on ära kandnud üle poole karistusest ja kahetseb toimepandud kuritegu. Vanglas viibides on ta läbinud erinevaid sotsiaalprogramme. Tema vabastamist toetab prokuratuur. Vabaduses on valmis teda toetama perekond ja lähedased.

3.5 Kohus on vääralt leidnud, et rahvatervisevastase süüteo toime pannud isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Selline seisukoht on vastuolus KarS § 76 regulatsiooniga, mis ei seosta ennetähtaegse vabastamise võimalust toimepandud süüteo liigiga. Kui seadusandja oleks soovinud välistada rahvatervisevastase süüteo toime pannud isikute ennetähtaegset vabastamist, siis oleks see selgesõnaliselt seaduses reguleeritud.

3.6 Kohus on jätnud tähelepanuta, et M. Simuste on suurema osa võlgadest ära tasunud. Puudub alus arvata, et vabanedes ta tasumist ei jätkaks. M. Simuste rõhutab, et tal on olemas garanteeritud töökoht kuupalgaga kuni 1200 eurot. Seega ei anna võlgnevuste olemasolu alust järeldada uute kuritegude toimepanemise ohtu. Seoses kriminaalsete tuttavatega möönab M. Simuste, et tal on tõepoolest vabaduses mõningaid tuttavaid, keda on kriminaalkorras karistatud. Nende osakaal võrreldes seaduskuulekate tuttavatega on aga väike. Lisaks saab kohus süüdimõistetut ennetähtaegselt vabastades seada talle keelu suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

4

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et M. Simuste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole praegusel ajal põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 76 lg-s 4) sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.

5. Kriminaalkolleegium ei jaga süüdimõistetu arvamust, mille kohaselt on maakohus teda tingimisi vabastamata jättes pööranud liigselt tähelepanu tema süüteo toimepanemisele eelnenud käitumisele ja süüteo asjaoludele. Just süüdimõistetu varasem käitumine on see, mis võimaldab kohtul ennustada tema käitumist pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Olukorras, kus isikut on korduvalt karistatud, sh reaalse vangistusega, ent ta on vabanedes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub kohtul alus arvata, et uus kantav karistus oleks olnud varasematest mõjusam ja süüdimõistetu sellest sel korral vajalikud järeldused teinud. M. Simustet on kokku kaheksal korral kriminaalkorras karistatud ja reaalses vangistuses viibib ta kuuendat korda. Samuti on tema suhtes kohaldatud kriminaalhooldust. Seega on M. Simuste korduvalt näidanud, et erinevad karistuslikud meetmed ei ole talle püsivat mõju avaldanud ja varem või hiljem on ta jätkanud kuritegude toimepanemist.

6. Ringkonnakohus ei pisenda mingil määral M. Simuste toetavate lähedaste ja garanteeritud töökoha olulist rolli tema kohanemisel ja toimetulekul vabanemisjärgse eluga. Ometi leiab ka ringkonnakohus, et tegemist ei ole asjaoludega, mis peaks praegusel juhul kaasa tooma süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Süüdimõistetu on ise märkinud, et ta töötas ka enne kinnipidamist ja omas kindlat elukohta. Samuti olid tal olemas toetavad lähedased. Ometi ei olnud need asjaolud piisavad, hoidmaks M. Simustet seaduskuulekal teel. Ringkonnakohtul puudub alus arvata, et praegusel ajal vangistusest vabanedes omaks need asjaolud varasemast suuremat kaalu.

7. Erinevalt M. Simustest jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta, mille kohaselt riivaks tema vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine praegusel ajal ühiskonna õiglustunnet. Sellega seoses selgitab kolleegium, et süüteo eest mõistetud karistus ei kanna üksnes eri-, vaid ka üldpreventiivset eesmärki. See tähendab, et lisaks süüdlase mõjutamisele edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma, peab mõistetud karistus kindlustama ühiskonna ootust, et igale kuriteole järgneb vastav karistus ja riik ei suhtu selle täideviimisesse kergekäeliselt. Asjakohane ei ole süüdimõistetu seisukoht, et kui seadusandja soovinuks välistada raskete rahvatervisevastaste kuritegude toimepanijate ennetähtaegset vabastamist, oleks see seaduses sätestatud. Ei maaega ringkonnakohus ei ole avaldanud, et selliste kuritegude eest karistatud isikute ennetähtaegne vabastamine on absoluutselt välistatud. Kuriteo toimepanemise asjaolud, sh kuriteo liik, on aga asjaolud, mida kohtul tuleb isiku ennetähtaegse vabastamise üle otsustades arvestada.

8. Ringkonnakohtu hinnangul on positiivne, et M. Simuste on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammides ning asunud tööle. Nendest edusammudest jääb aga praegusel ajal tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks väheks. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on ringkonnakohus seisukohal, et mida raskem on toimepandud kuritegu, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, mis õigustavad süüdimõistetu tingimisi

5 ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Praegusel ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid M. Simustet vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

9. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas Maarika Kuusk Paavo Randma