Legislator Case Law & Legislation
3-14-51310/19 AI generated

3-14-51310/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-51310/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K.K. esitas 3. aprillil 2014 Tartu Vanglale taotluse nr 6-24/2293-1, milles soovis võimalust kasutada vangla spordihoones asuvat jõusaali. Tartu Vangla jättis 5. mai 2015. a otsusega nr 6-24/2293-2 vastava taotluse rahuldamata, mispeale K.K. esitas Tartu Vanglale vaide, milles soovis taotluse rahuldamist. Tartu Vangla 3. juuni 2014. a vaideotsusega nr 1-11/217-2 jäeti K.K. i vaie rahuldamata.

Legislator headnote

AI generated

3-14-51310/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Tartu Halduskohtu 9. septembri 2014. a otsusega jäeti K.K. i kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis, et jõusaali kasutamise mittevõimaldamine ei riiva intensiivselt kaebaja õigusi olukorras, kus talle on tagatud vangistusseaduse § 55 lg-st 1 tulenev õigus tegeleda kehakultuuriga. Kaebajale oli tagatud võimalus viibida vabas õhus igapäevaselt tund aega ning kasutada Tartu Vangla võimlat kord nädalas. Kaebaja ei väitnud, et tal puuduks üldse võimalus tegeleda kehakultuuriga. Kehtivast õigusest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust valida, mil viisil ja kus ta seda õigust realiseerida saab.

Keywords

AI generated
application for enforcement - Jurisdiction authorisation requirement jurisdiction over consumer contracts authorization to sue proper reasons for non-use prior use
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

11. august 2015, Tartu Haldusasja number 3-14-51310 Haldusasi K.K. kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajal kasutada Tartu Vangla jõusaali Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 9. septembri 2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus K.K. apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja K.K. Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON Jätta K.K. apellatsioonkaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. K.K. esitas 3. aprillil 2014 Tartu Vanglale taotluse nr 6-24/2293-1, milles soovis võimalust kasutada vangla spordihoones asuvat jõusaali.

Tartu Vangla jättis 5. mai 2015. a otsusega nr 6-24/2293-2 vastava taotluse rahuldamata, mispeale K.K. esitas Tartu Vanglale vaide, milles soovis taotluse rahuldamist. Tartu Vangla 3. juuni 2014. a vaideotsusega nr 1-11/217-2 jäeti K.K. i vaie rahuldamata.

2. K.K. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles vangla kohustamist lubada tal kasutada vangla jõusaali.

3. Tartu Halduskohtu 9. septembri 2014. a otsusega jäeti K.K. i kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis, et jõusaali kasutamise mittevõimaldamine ei riiva intensiivselt kaebaja õigusi olukorras, kus talle on tagatud vangistusseaduse § 55 lg-st 1 tulenev õigus tegeleda kehakultuuriga. Kaebajale oli tagatud võimalus viibida vabas õhus igapäevaselt tund aega ning kasutada Tartu Vangla võimlat kord nädalas. Kaebaja ei väitnud, et tal puuduks üldse võimalus tegeleda kehakultuuriga. Kehtivast õigusest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust valida, mil viisil ja kus ta seda õigust realiseerida saab.

4. K.K. esitas Tartu Halduskohtu 9. septembri 2014. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus 8. oktoobri 2014. a määrusega menetlusse võttis.

5. Tartu Vangla teatas 17. veebruaril 2015, et K.K. vabanes 17. veebruaril 2015 vanglast seoses karistuse ärakandmisega.

6. Tartu Ringkonnakohtu 16. märtsi 2015. a kohtunõudes märgiti, et seoses kaebaja vabanemisega Tartu Vanglast ning sellest johtuvalt asjaolude muutmisega, on muutunud võimatuks kaebaja kohustamisnõude rahuldamine. Ringkonnakohus palus kaebajal selgitada, kas viimane soovib kaebusest loobuda või seda muuta. Vastus kohtunõudele paluti kaebajal esitada hiljemalt seitsme päeva jooksul nimetatud kohtunõude kättesaamisest arvates.

7. Tartu Ringkonnakohtu 16. märtsi 2015. a kohtunõuet üritati kaebajale kätte toimetada aadressil Tule 4–33, Saue 19. ja 23. märtsil 2015. Mõlemad kättetoimetamiskatsed ebaõnnestusid, kuna saaja ei viibinud kohal. Politseija Piirivalveameti 1. aprilli 2015. a vastusest nr 2.1-3/9097-2 nähtuvalt ei õnnestunud ka Politseija Piirivalveametil kaebajale mainitud kohtunõuet kätte toimetada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et K.K. i apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § lg kohaselt kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega. HKMS § 151 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuses märgitud ega kaebaja registrijärgsel aadressil ei ole võimalik kaebajale kohtunõuet või kohtukutset ka korduval katsel kätte toimetada ja kaebaja ei ole kohtule teatanud oma aadressi muutumisest.

10. Kaebaja vabanes Tartu Vanglast 17. veebruaril 2015. Vabanemisega seoses teavitas K.K. ringkonnakohut, et antud haldusasjas edastatavad dokumendid tuleks talle saata aadressile Tule 4-33, Saue. Nagu käesoleva määruse p-s 7 märgitud, tehti nimetatud aadressil kolm kättetoimetamiskatset, mis kõik ka ebaõnnestusid, kuna isik ei olnud kohal.

11. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva juhul esineb alus HKMS § 151 lg 2 p 2 kohaldamiseks. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda, et isik elab aadressil, mille ta kohtule teatavaks teinud on. Näiteks on haldusasjades nr 3-14-50878 ja nr 3-14-51267 ringkonnakohtul õnnestunud mainitud aadressile toimetatud menetlusdokumendid isikule ka kätte toimetada. Samas see ei välista ringkonnakohtu hinnangul apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmist käesolevas haldusasjas, kuna antud haldusasja raames on isikule püütud ringkonnakohtu kohtunõuet korduvalt, s.t kolmel korral kätte toimetada, kuid edutult. Ringkonnakohtu hinnangul ei kohusta seadus kohut kättetoimetamiskatseid kordama ka juhul, kui muude menetlusetega seoses on isiku kättesaamine kohtule teadaoleval aadressil õnnestunud. Kättetoimetamine peab olema korduvalt nurjunud just konkreetse menetluse raames, teisi menetlusi puudutav ei saa seda järeldust väärata.

12. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest tuleb kaebaja apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 2 ja § 185 lg 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene