Legislator Case Law & Legislation
1-13-1794/126 AI generated

1-13-1794/126 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 1-13-1794/126
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kriminaalasi nr 1-13-1794

Legislator headnote

AI generated

1-13-1794/126 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: Kriminaalasi nr 1-13-1794

Keywords

AI generated
lack of prosecutorial standing refusal to prosecute lack of persecution credibility of persecution narrative denial of prosecutor recusal request for protection status
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr 1-13-1794

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. august 2015. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-13-1794 Kohtukoosseis Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Abiprokurör Alar Häidberg

(seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi

Süüdimõistetu Viktor Peresõpkini tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu VIKTOR PERESÕPKIN

elukoht (vabanemise : puudub isikukood: 37706190267 l) ; ; garanteeritud : puudub töökoht (vabanemisel) Kohtuistungi toimumise aeg 04.08.2015. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON Jätta Viktor Peresõpkin temale Harju Maakohtu 12.03.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-1917 karistuse

mõistetud kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 12.03.2013. a otsusega tunnistati Viktor Peresõpkin KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi süüdi, mille eest mõisteti talle t, KarS § 257 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta vangistus talle karistuseks 10 kuud vangistust, KarS § 118 lg 1 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks

6 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Viktor Peresõpkinile liitkaristuseks 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati Viktor Peresõpkinile mõistetud liitkaristust 1/3 võrra, lugedes

Viktor Peresõpkinil kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka. i kandmata karistuse suuruseks loeti Viktor Peresõpkin 3 aastat

11 kuud 25 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 14.11.2012. a ja l 08.11.2016. a. õppeb Vangla ei toeta

htaegselt karistuse kandmisest. Viktor Peresõpkini vabastamist tingimisi ennetä

P on edastanud kohtule kirjaliku seisuk

rokurör oha Viktor Peresõpkini tingimisi ennetähtaegse vabastamise koht a. Prokurör ei toeta Viktor Peresõpkini enne tähtaega vabastamist. Prokurör leiab,

et Viktor Peresõpkinil puudub vabaduses kindel elukoht, mistõttu tema kriminaalhooldusele allutamine ei ole võimalik. Prokurör osundab, et Viktor Peresõpkin saab ka ise sellest aru ning

ennetähtaegset vabastamist ei soovi. Prokuröri hinnangul puuduksid Viktor Peresõpkini vabastamiseks objektiivsed alused ka siis, kui kinnipeetaval oleks kindel elukoht.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõi Viktor Peresõpkin stetu selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja ning k prokuröri seisukohaga uulanud ära

Viktor Peresõpkini et Viktor Peresõpkini tingimisi ennetähtaegne , leiab, vabastamine karistuse kandmisel

t ei ole põhjendatud. 2. Viktor Peresõpkin kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtliku esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Viktor Peresõpkin temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Viktor Peresõpkinil on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused Viktor Peresõpkini vangistusest tingimisi ennetähtaegseks

vabastamiseks. 3. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3.1 Viktor Peresõpkin ja väärteo on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud. Viktor Peresõpkin on toime pannud peamiselt varavastaseid kuritegusid, aga ka isikuvastase kuriteo, s.o röövimise. Käesoleval ajal kannab Viktor Peresõpkin karistust varguste toimepanemise ja raske

isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, s.o raskete tervisekahjustuste (eluohtlike vigastuste) tekitamise eest. Lisaks kriminaalkorras karistatusele, on korduvalt karistatud Viktor Perespõkinit

3

ka NPALS rikkumise eest. Kohtu hinnangul on kuriteo toimepanemise asjaolud on rasked, kuna Viktor Peresõpkin on raske isikuvastase kuriteo toime pannud turvamehe suhtes, kes pidas Viktor Peresõpkin Viktor Peresõpkin lõi kannatanut i kinni seoses kauplusest varguse toimepanemisega.

noaga labakätte ja kõhupiirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi, sh

maovigastuse. Kuritegusid on Viktor Peresõpkin toime pannud tingituna narkosõltuvusest ja majandusliku kasu saamise eesmärgil.

Viktor Peresõpkinile on toimepandud kuritegude eest korduvalt kandnud karistusena reaalset vangistust. Sellele vaatamata on , mis on Viktor Peresõpkin jätkanud kuritegelikku käitumisviisi püsinud muutumatuna pika aja jooksul Viktor Peresõpkin (alates ajast, kui oli alaealine). Viktor

Perespõkinit on kriminaalkorras karistatud kokku kümnel korral ja vangistuses viibib Viktor

Peresõpkin juba üheksandat llest järeldub, et Viktor Peresõpkinile ei ole mõistetud korda. Se

karistused avaldanud mingisugust mõju, kuna Viktor Perespõkin on vabaduses jätkanud

kuritegude (sh samalaadsete) toimepanemist. Samuti ei ole Viktor Perespõkini käitumist mõjutanud ka vanusega kaasnev teatav elukogemus, mistõttu on alust arvata, et Viktor Perespõkini

jaoks on õiguskorrale mittevastav käitumine kooskõlas tema eluviisi, mõtlemise ja maailmavaatega. Viktor Peresõpkin vabanes viimase karistuse kandmiselt (karistatud varavastaste

kuritegude toimepanemise eest) oktoobris 2012. a, uued kuriteod pani ta toime oktoobri lõpus

2012. a, raske isikuvastase kuriteo novembris 2012. a. Seega on jätkanud Viktor Peresõpkin kuritegude toimepanemist koheselt pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Viktor Peresõpkin on pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja (enne vangistust fentanüül), kuid

kuna Viktor Peresõpkin on järjepidevalt kandnud karistust vanglas, on esinenud palju mittetarvitamise perioode. 3.2 Vangistuse jooksul on Viktor Perespõki õppinud n eesti keelt A1, A2 ja B1 tasemel. Lisaks on Viktor Peresõpkin läbinud sõltuvuskäitumist käsitlevaid sotsiaalprogramme – veebruaris 2015. a

12 Sammu ja Viktor 2015. a I kvartalis Eluviisitreening ning aprillis 2015. a Õige Hetk. Peresõpkinil kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad.

Kohus peab Viktor Peresõpkini käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks. Kohus peab

oluliseks, et Viktor Peresõpkin on läbinud sotsiaalprogramme, mis on olnud talle vajalikud ja

andnud piisavat motivatsiooni oma Samas leiab kohus, et sõltuvusprobleemiga tegelemiseks.

ainuüksi sotsiaalprogrammide läbimine ei taga, et vabaduses oleks Viktor Peresõpkin suuteline

sõltuvuskäitumist muutma. Asjaolu, et Viktor Peresõpkinil puuduvad käesoleval ajal kehtivad distsiplinaarkaristused, kinnitab, et Viktor Peresõpkin on suuteline vastava tahte korral oma korda eiravat käitumist muutma. 3.3 Viktor Peresõpkin peab oma lähedasteks ema ja õde. Samas nähtub materjalidest, et Viktor

Peresõpkin oma lähedastega ei suhtle. Enne käesole Viktor Peresõpkin

vat vangistust elas

Lasnamäel. Materjalidest nähtuvalt on Viktor Peresõpkin varasemalt ööbinud öömajas asukohaga Alasi 8, Tallinn. elama Viktor Peresõpkin on kohtule avaldanud, et vabanemise korral soovib ta

asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmilline korter kuulub tema emale ja on käesolevalt välja üüritud. Arvestades materjalides nähtuvat, et Viktor

Peresõpkin oma lähedastega ei suhtle,

puuduvad kohtul igasugused andmed selle kohta, et

vabanemisel oleks Viktor Peresõpkinile tagatud kindla elukoha olemasolu. Lisaks elukoha

puudumisele, ei ole Viktor Peresõpkinil vabanemise korral toetavaid õiguskuulekaid lähedasi, kelle olemasolu võimaldaks Viktor Peresõpkinil paremat resotsialiseerumist. Samuti ei ole Viktor

Peresõpkin töökoht il tagatud ka kindlat a, mille olemasolu peab kohus oluliseks kuriteoriskide maandamise eesmärgil Viktor Peresõpkini väljavaateid töö leidmiseks vähesteks ja . Kohus peab

seda vaatamata sellele, et

, Viktor Peresõpkin omab töökogemust ehitusel ja transporttöölisena

kuna suur osa ajast on Viktor Viktor Peresõpkini töökogemus on lühiajaline, põhjusel, et Peresõpkin viibinud vanglas karistust kandes ja valdavalt teeninud sissetulekut ebaseaduslikult.

4

Tartu Vangla andmetel on Viktor Peresõpkinil rahalisi nõudeid 5003 eurot ja vabanemisfondis 106 eurot.

4. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et tingimisi Viktor Peresõpkini

ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ko karistuse kandmiselt hus, arvestades Viktor

Peresõpkini lukäiku, kuriteo toimepanemise asjaolu d, aga ka vabanemisjärgseid varasemat e si elutingimusi ja Viktor Peresõpkin n seisukohal, et Viktor Peresõpkin tuleb jätta tingimisi i isikut, o

enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastamata.

Raina Pärn Kohtunik