3-15-1411/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Tiina Pappel, Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

11. august 2015, Tartu Haldusasja number 3-15-1411 Haldusasi Juri

Tšernavski

kaebus

Viru

Vangla elamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 8. juuni 2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Juri Tšernavski määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Juri Tšernavski Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 8. juuni 2015. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Juri Tšernavski esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vanglalt kahju hüvitamist ebainimliku kohtlemise eest seoses kambri suurusega. Nõutav hüvitis oli 15 eurot iga ööpäeva eest ajavahemikul 18. jaanuar 2013–10. aprill 2015. Kaebaja palus end vabastada riigilõivu tasumisest seoses maksejõuetusega.

2. Tartu Halduskohus rahuldas 8. juuni 2015. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse osaliselt ning kohustas teda tasuma riigilõivu 30 eurot. Halduskohus tuvastas, et kaebaja nelja viimase kuu sissetulek enne kaebuse koostamist oli 268 eurot. Halduskohus arvas sellest maha nõuete fondi võetud 134 eurot, vabanemisfondi võetud 53,60 eurot ning elektri eest tasutud 5,83 eurot. Halduskohus arvutas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 alusel kaebaja kahekordseks keskmiseks ühe kuu sissetulekuks 37,29 eurot, mis ei võimaldanud küll tasuda täies ulatuses tema nõudest tulenevat riigilõivu, kuid polnud ka piisavaks aluseks, et vabastada ta üldse riigilõivu tasumisest. Halduskohus viitas ka HKMS §

111 lg-le 3 ning leidis, et on ilmselge, et kaebaja poolt soovitud hüvitise suurus ületab olulisel määral temale väidetavalt tekkinud kahju ning tal ei ole võimalik saavutada sellise nõude rahuldamist. Eeltoodust tulenevalt pidas halduskohus 30 euro suurust riigilõivu mõistlikuks ning vabastas kaebaja seda summat ületava riigilõivu tasumisest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 8. juuni 2015. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamist ja uue määruse tegemist, millega menetlusabi anda. Halduskohus kohustas kaebajat tasuma 30 eurot riigilõivu, aga on jätnud märkimata, kust see raha leida tuleks. Halduskohtu seisukoht, et kaebaja poolt soovitud hüvitise suurus ilmselgelt ületab olulisel määral temale väidetavalt tekkinud kahju, on meelevaldne ning tegelikkusele mittevastav. Kaebaja on tuginenud kohtupraktikale ega ole summa suurust lihtsalt välja mõelnud. Samuti ei saa nõustuda sellega, et tähtsust ei oma see, kuidas kaebaja ise oma maksevõimet hindab. Kinnipeetavatel võib esineda väljaminekuid, mis ei ole põhjendamatud ega maksejõuetust tahtlikult esile kutsuvad. Riigikohtu praktikas on selliste väljaminekute näideteks toodud telefonikaartide ostmine vanglaväliseks suhtluseks, dokumentidest koopiate tegemine ning ümbrikute ja postmarkide ostmine. Riigikohus on asunud seisukohale, et kinnipeetavale peab ka pärast riigilõivu tasumist jääma arvele mõistlik summa selliste väljaminekute jaoks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

5. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Halduskohus leidis, et kaebaja on oma majanduslikust seisundist tulenevalt võimeline tasuma riigilõivu summas 30 eurot ning andis kaebajale menetlusabi ainult osaliselt. Ringkonnakohus nõustub kaebaja majanduslikule seisundile antud hinnanguga ega hakka halduskohtu vastavaid põhjendusi siinkohal kordama. Halduskohus pidas osalise menetlusabi andmist põhjendatuks ka seetõttu, et kaebuse rahuldamine nõutud ulatuses (12 195 eurot) ei ole ilmselgelt võimalik. Ringkonnakohus on sellega nõus, kuid peab vajalikuks märkida, et kui menetlusabi taotleja ei ole täielikult maksejõuetu ning on võimeline tasuma vähemalt osa riigilõivust, ei ole menetluses osalemise edukuse hindamine otseselt vajalik, sest HKMS § 111 lg 1 kohaselt peavad menetlusabi kohaldamise eeldused koos esinema.

6. Kaebaja väidab, et pärast 30 euro tasumist peab tema arvele jääma piisavalt rahalisi vahendeid näiteks telefonikaartide ostmiseks, koopiate tegemiseks ning ümbrikute ja markide ostmiseks. Riigikohtu halduskolleegium on 12. märtsi 2012. a määruse nr 3-7- 1-3-61-12 punktis 9 asunud seisukohale, et menetlusabi andmise otsustamisel ei tule enam arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Kuna kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõttest nähtub, et tema arvele laekub iga kuu töötasu summas, mis ületab tasumisele kuuluvat riigilõivu, ei pea ringkonnakohus usutavaks, et kaebajal puudub võimalus riigilõivu tasumiseks.

7. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 8. juuni 2015. a määruse muutmata /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi Tiina Pappel Einar Vene