3-14-95/44 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene, Tiina Pappel Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 11.08.2015, Tartu Haldusasja number 3-14-95 Haldusasi M.S. kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja 31.12.2013. a vaideotsuse nr 1- 11/500-2 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 18.12.2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tartu Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja M.S. Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON Rahuldada apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 18.12.2014. a otsus osas, millega halduskohus kaebuse osaliselt rahuldas, tuvastas Tartu Vangla poolt M.S. alates 25.09.2013 puidupingitöölise eriala kutseõppesse mittelubamise õigusvastasuse ning mõistis Tartu Vanglalt M.S. kasuks välja tasutud riigilõivu (p-d 1-3). Teha vastavas osas uus otsus, millega jätta M.S. kaebus Tartu Vangla toimingu, mis seisnes M.S. alates 25.09.2013 puidupingitöölise eriala kutseõppesse mittelubamises, õigusvastasuse tuvastamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 10.09.2015 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 05.03.2013. a kinnipeetava individuaalse täitmiskava kohaselt nähti M.S. tööturul konkurentsivõime suurendamiseks ning uute tööoskuste omandamiseks ette puidupingitöölise eriala omandamine 2013/2014 õppeaastal. Alates 2013. a septembrist vormistati M.S. tema avalduse alusel Tartu Kutsehariduskeskuse direktori käskkirjaga kutseõppesse puidupingitöölise erialale.

2

2. Tartu Vangla 11.07.2013. a käskkirjaga nr 6-1/282 kohaldati M.S. i suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kuna tuvastati, et M.S. organiseerib keelatud ainete toimetamist vangla territooriumile. Tartu Vangla 12.08.2013. a vaideotsusega nr 1-11/324-3 jäeti M.S. i vaie käskkirja kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Tartu Vangla 17.09.2013. a käskkirjaga nr 6-1/358 lõpetati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine alates 17.09.2013.

3. 24.09.2013 osales M.S. Tartu Kutsehariduskeskuse puidupingitöölise eriala õppetööl, mil suhtles kõrvalise kaaskinnipeetavaga. Peale nimetatud intsidenti ei lubanud Tartu Vangla M.S. it enam õppetööle. Tartu Kutsehariduskeskus arvas M.S. i 27.09.2013. a käskkirjaga nr 1635 kutseõppest välja seoses õppetööle mitteilmumisega.

4. M.S. esitas Tartu Vanglale 27.09.2013 pöördumise, milles soovis teada, miks ta koolist eemaldati. Tartu Vangla 21.10.2013. a vastuses märgukirjale nr 2-3/3103-2 selgitatakse, et M.S. eemaldati koolist seoses vanglateenistuja 24.09.2013 koostatud ettekandega nr 3134, mille kohaselt praktikatunnis õppimise asemel viibis M.S. klassiruumi ukse taga ja suhtles vanglatööstuse kinnipeetavatega.

5. M.S. esitas 05.11.2013 Tartu Vanglale taotluse lubada ta tagasi kooli. Tartu Vangla jättis 25.11.2013. a otsusega nr 6-24/9460-2 M.S. i taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt rakendati 11.07.2013. a käskkirjaga nr 6-1/282 M.S. i suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna ta korraldas keelatud ainete vanglasse organiseerimise, millega ohustas tugevalt vangla üldist julgeolekut. Veel märkis vangla, et 24.09.2013 intsidendi tõttu on ta vangla usaldust kuritarvitanud, kuigi karistamisest otsustati loobuda ja läbi viidi vestlus, mis aga ei tähenda, et rikkumist ei toimunud ning teistsugune arusaam distsiplinaarmenetluses karistusest loobumisest ja sellega seonduvast ei anna õigust otsustada M.S. il subjektiivselt menetleja hinnangu üle ja taotleda tagasi koolinimekirja lisamist. M.S. esitas 26.11.2013 vaide, milles palus tunnistada dokument nr 6-24/9460-2 kehtetuks. Tartu Vangla jättis 31.12.2013. a vaideotsusega nr 1-11/500-2 M.S. i vaide rahuldamata, milles märkis, et vanglal ei ole võimalik M.S. it kooli lubada, sest ta ei ole Tartu Vanglas tegutsevate õppeasutuste nimekirjas ja vangla ei ole pädev tegema otsustust tema kandmiseks ühegi õppeasutuse nimekirja.

6. M.S. esitas 06.12.2013 Justiitsministeeriumile ja Tartu Vanglale pöördumised, milles avaldas rahulolematust enda taotluse rahuldamata jätmisega, soovis teavet, kas Tartu Vangla on taotluse rahuldamata jätmisega seadust rikkunud, leidis, et ta ei ole keelatud aineid vanglasse organiseerinud ning et teda süüdistatakse ja laimatakse aluselt. Tartu Vangla vastas kaebaja selgitustaotlustele 03.01.2014. a kirjaga nr 2-3/4259-2 ja 2-3/4181-2, milles ta M.S. i seisukohtadega ei nõustunud.

7. M.S. esitas 30.01.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tunnistada Tartu Vangla tegevus õigusvastaseks, tunnistada kehtetuks Tartu Vangla 21.10.2013. a vastus märgukirjale nr 2-3/3103-2, Tartu Vangla 25.11.2013. a otsus nr 6-24/9460-2 ja 31.12.2013. a vaideotsus nr 1-11/500-2, Tartu Kutsehariduskeskuse direktori 27.09.2013. a käskkiri ja Tartu Vangla 03.01.2014. a vastus kaebaja selgitustaotlustele nr 2-3/4259-2 ning teha ettekirjutus Tartu Vanglale kaebaja koolinimekirja ennistamiseks alates 01.09.2014. Kaebuse põhjendused: 1) 06.03.2013 koostati kaebajale individuaalne täitmiskava, kuhu märgiti puidupingitöölise eriala omandamine ja 2013. a septembrist osales ta Tartu Kutsehariduskeskuse puidupingitöölise eriala kutseõppes, kuid 25.09.2013 ei lubatud enam kooli, kuna teda polnud kooli minejate nimekirjas. 26.09.2013 alustati distsiplinaarmenetlust Tartu Vangla kodukorra

3

p 17.3.3.3 alusel, kuid 22.10.2013 loobus vangla kaebaja karistamisest ja temaga vesteldi. Vangla 28.10.2013. a vastuse nr 2-3/3103-2 kohaselt eemaldati ta koolist seoses vanglateenistuja 24.09.2013. a ettekandega nr 3134, mille kohaselt suhtles ta klassiruumi ukse taga vanglatööstuse kinnipeetavatega. 25.09.2014 teda kooli ei lubatud. Seega reageeris vangla ettekandele juba ennetavalt süüdimõistva otsusega, millega rikkus süütuse presumptsiooni. 2) Põhjusena, miks teda kooli ei lubata, on viidatud ka 11.07.2013 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisele. Alusetu on vangla väide, tuginedes käskkirjale nr 6-1/282, et ta on vanglasse keelatud aineid organiseerinud. Arvesse tuleb võtta, et pärast julgeolekuabinõude kohaldamist lubati tal kutseõppest osa võtta. Kooli nimekirjast kustutamine peab Tartu Vangla kodukorra p 17.2.6 kohaselt toimuma kooli algatusel vastavalt kooli kodukorrale. Kinnipeetavat võib vangla kodukorra või vangistusseaduse (VangS) rikkumisel distsiplinaarkorras karistada, aga kooli nimekirjast ei ole alust kustutada. M.S. muutis oma esialgseid nõudeid osaliselt 07.04.2014 puuduste kõrvaldamise avalduses.

8. Tartu Halduskohus võttis 11.04.2014. a määrusega menetlusse M.S. i kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses M.S. i kooli mittelubamisega alates 25.09.2013 ja seoses vangla väitega selle kohta, et M.S. korraldas keelatud ainete vanglasse organiseerimist, samuti Tartu Vangla 31.12.2013. a vaideotsuse nr 1-11/500-2 tühistamise nõudes ning kohustamisnõudes lubada M.S. tagasi kooli. Halduskohus tagastas M.S. i kaebuse Tartu Vangla 25.11.2013. a otsuse nr 6-24/9460-2 ja 03.01.2014. a vastuse selgitustaotlusele nr 2-3/4259-2 tühistamise nõudes.

9. M.S. loobus 24.09.2014 kohtuistungil nõudest ennistada ta puidupingitöölise kutseõppe erialale alates 01.09.2014, kuna uues ITK kavas, mis koostati 27.03.2014 ei olnud talle õppimist ette nähtud ning kaebaja ei teadnud, et seda saab vaidlustada.

10. Tartu Halduskohus rahuldas 18.12.2014. a otsusega M.S. i kaebuse osaliselt ja tuvastas M.S. i alates 25.09.2013 Tartu Vangla poolt puidupingitöölise eriala kutseõppesse mittelubamise õigusvastasuse ning mõistis Tartu Vanglalt M.S. i kasuks välja tasutud riigilõivu 10 euro ulatuses. Otsuse põhjendused: 1) Asjas on tuvastatud, et kaebajat ei lubatud enam kooli ja Tartu Kutsehariduskeskus kustutas ta õpilaste nimekirjast vangla initsiatiivil. Samas ei kohaldatud M.S. i suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ega muid seadusest tulenevaid tema liikumisvabadust piiravaid meetmeid. Kuna kutsehariduse omandamine oli individuaalses täitmiskavas ette nähtud ja M.S. oli Tartu Kutsehariduskeskuse õpilaste nimekirjas, oli tal vähemalt kuni koolist väljaarvamise hetkeni subjektiivne õigus kutseõppes osalemiseks. VangS ei näe ette võimalust vanglapoolselt keelata õppetööst osavõttu tulenevalt konkreetsest intsidendist või distsiplinaarüleastumisest. Kui kaebaja oma käitumisega ohustas vangla julgeolekut, oli vanglal võimalus kaaluda VangS §-s 69 loetletud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, mida vangla ei teinud. Ettepanekut õpilaste nimekirjast väljaarvamiseks ja kaebaja mittelubamist õppetööle ei saa lugeda mõneks muuks õiguspäraseks meetmeks. Vangla direktori R. Jõksi 25.09.2013 e-kirjast nähtub, et kaebaja õppetöölt eemaldamise põhjuseks oli 24.09.2013 intsidendile lisaks või võib-olla isegi selle asemel asjaolu, et kaebaja väidetavalt organiseeris suvel 2013 vanglasse keelatud aineid. Sellega seoses oli kaebaja suhtes alates 11.07.2013 kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, mille kohaldamine oli lõppenud 17.09.2013. Seega lubati M.S. il koolis käia ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal. Arusaamatuks jääb, kuidas on võimalik, et ühest väidetavast teost tekkinud julgeolekuoht võimaldas kuni 24.09.2013 M.S. il koolis käia, seejuures ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal, kuid alates 25.09.2013 muutus see koolis käimist takistavaks. Niisugune tegutsemine viitab haldusorgani omavolile. Kaebaja õppetöö katkemise tingis Tartu Vangla tegevus, milleks puudus seaduslik

4

alus. Sellega rikkus vangla kaebaja põhiõigust haridusele. Seega tuleb vastustaja tegevus kaebaja õppetööle mittelubamises tunnistada õigusvastaseks. 2) M.S. esitas 11.07.2013. a käskkirjale nr 6-1/282 12.08.2013. a vaideotsusest nähtuvalt vaide. Samas ei ole ta kohtute infosüsteemi andmetel selles asjas kohtu poole pöördunud. Käesoleval juhul ei ole 11.07.2013. a käskkirja põhjendustel, mis seonduvad keelatud ainete vanglasse organiseerimisega, iseseisvat õiguslikku tähendust. Seega ei riku vangla väited M.S. i õigusi ja õigusvastasuse tuvastamise nõue tuleb jätta rahuldamata. 3) 31.12.2013. a vaideotsus nr 1-11/500-2 ei riku iseseisvalt M.S. i õigusi, kuna ta ei nõua enam enda kooli tagasi lubamist. Vaideotsusega ei ole tuvastatud uusi asjaolusid ja sel puudub väljaspool konkreetset M.S. i kohustamisnõude menetlemist õiguslik tähendus. Nõue jääb rahuldamata M.S. i kaebeõiguse puudumise tõttu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. Tartu Vangla esitas 15.01.2015 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 18.12.2014. a otsus osas, millega tunnistati Tartu Vangla toiming õigusvastaseks ja teha asjas uus otsus, millega jätta M.S. i tuvastamisnõue põhjendatud huvi puudumise tõttu läbi vaatamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus tunnistas õigusvastaseks vangla toimingu, mis seisnes M.S. i alates 25.09.2013 puidupingitöölise eriala kutseõppesse mittelubamises. Toimingu õigusvastasuse tõi kaasa asjaolu, et vastustaja ei olnud M.S. i suhtes enne tema kutseõppesse mittelubamist kohaldanud täiendavaid julgeolekuabinõusid ega muid seadusest tulenevaid liikumisvabadust piiravaid meetmeid. Seda, et vastustajal ei oleks olnud alust M.S. i suhtes liikumispiirangu kehtestamiseks, kohus ei väitnud. Tuvastades toimingu õigusvastasuse pidi kohus olema veendunud, et M.S. il on piisav põhjendatud huvi (preventiivse huvi või tulevikus kahju hüvitamise nõude esitamise näol) olemas. Otsusest ei nähtu, millistele põhjendustele tuginedes on kohus asunud seisukohale, et põhjendatud huvi on olemas ega ka see, milles see seisneb. 2) Kuna M.S. loobus kohustamisnõudest kutseõppes jätkamiseks, siis ei ole haldusorgani vaidlustatud tegevuse kutseõppesse mittelubamise kordumine tõenäoline. Sellest lähtuvalt ei saanud preventiivset huvi käesolevas asjas pidada põhjendatuks. Tõenäoline ei ole ka see, et 25.09.2013 puidupingitöölise kutseõppesse mittelubamine sai M.S. tekitada sellist mittevaralist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel hüvitamisele, mistõttu ei saanud tema tulevikus esitatavat kahju hüvitamise nõuet pidada perspektiivikaks ja see tuli jätta põhjendatud huvina kõrvale.

12. M.S. esitas 23.01.2015 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta Tartu Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.12.2014. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused: 1) Väär on vangla väide, nagu oleks kaebaja suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid enne tema kutseõppesse lubamist, mis nähtub ka haldusasja materjalidest. 2) Kaebaja loobus kohustamisnõudest koolinimekirja ennistamiseks seetõttu, et õppeaasta oli ammu alanud, millest tulenevalt ei olnud võimalik enam sellel õppeaastal kursust lõpetada, mis ei tähenda, et kaebaja järgnevatel aastatel ei sooviks kursusele kandideerida. Seega on asjas preventiivne huvi olemas. Asjas esineb ka võimalus kahju hüvitamise nõude esitamiseks tulevikus vastavalt RVastS § 9 lg-le 1, kuna kaebajat on laimatud, diskrimineeritud, au ja väärikust teotatud.

5

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

14. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 197 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. Halduskohtu otsuse on apelleerinud vaid Tartu Vangla, mistõttu on apellatsiooniastmes vaidlus vaid selle üle, kas halduskohus tuvastas õigesti Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse seonduvalt M.S. i puidupingitöölise eriala kutseõppesse mittelubamisega. Kuna toimingu õigusvastasuse tuvastamise eelduseks on põhjendatud huvi esinemine, käib apellatsiooniastmes vaidlus selle üle, kas kaebaja puhul oli vastav eeldus täidetud. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi, mis on kaasa toonud ebaõige lahendi, mistõttu tuleb halduskohtu otsus tühistada.

15. Halduskohtule esitatud avalduses puuduste kõrvaldamiseks tõi M.S. põhjendatud huvina esile nii preventiivse huvi kui ka soovi esitada tulevikus kahju hüvitamise taotlus (tl 52-52p), märkimata samas talle tekkinud võimalikku kahju liiki (varaline või mittevaraline kahju) ega rikutud õigushüve. Tartu Halduskohus leidis 11.04.2014. a määruses kaebust menetlusse võttes järgmist: „M.S. nõuab Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist nii tema kooli mittelubamisel alates 25.09.2013 kui ka väitmisel, et ta korraldas keelatud ainete vanglasse organiseerimist. Mõlemal juhul on ta viidanud kahju tekkimisele ning kavatsusele esitada tulevikus hüvitamisnõue. Kuna antud asjaoludel hüvitamiskaebuse esitamist ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada ilmselgelt perspektiivituks, saab kohus tuvastamisnõude menetlusse võtta“ (tl 60p).

16. Õige on vastustaja väide, et otsuse tegemisel halduskohus M.S. i põhjendatud huvi kooli mittelubamise õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks täiendavalt ei selgitanud ega kontrollinud. Kuna HKMS § 45 lg 2 ls 1 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ning ls 3 järgi ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu, pidanuks halduskohus oma esialgset seisukohta kaebaja põhjendatud huvi osas kohtuotsuses täpsustama, võttes muu hulgas seisukoha ka kaebaja väite kohta preventiivse huvi olemasolust. Eelduslikult pidas M.S. võimaliku hüvitamisnõude all silmas võimalikku mittevaralist kahju, mida kinnitab ka M.S. i vastus apellatsioonkaebusele. Kohtupraktikas on leitud, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude läbivaatamisel peab kohus tuvastama konkreetse õigushüve, mille rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist taotletakse (RKHKo, 3-3-1-35-08, p-d 13 ja 5.2). Ringkonnakohus sedastab, et ka olukorras, kus kohus kontrollib tuvastamisnõude lahendamise tarbeks väidetava põhjendatud huvi esinemist ja selle perspektiivikust, peab mittevaralise kahju tekkimise väite perspektiivikuse kontrollimiseks olema kohtu jaoks selge, millise õigushüve kahjustamist silmas peetakse.

17. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebaja oleks enda rikutud õigushüve halduskohtumenetluse käigus täpsustanud ning konkreetse õigushüve rikkumist ei ole tuvastanud ka halduskohus. Põhjendatud huvi näitamine on kaebaja kohustus ning kohus ei saa siin kaebajat asendada (RKHKo, 3-3-1-4-10, p 15). Veelgi enam, kohtu ülesannete hulka ei kuulu kaebaja poolt piiritlemata põhjendatud huvi sisustamine ja kohtu poolt kujundatud huvi alusel kaebuse perspektiivide hindamine (RKHKo, 3-3-1-24-09, p 7). Ringkonnakohus märgib, et käesolevas haldusasjas on kaebaja oma kahjustatud õigushüvesid nimetanud alles vastuses

6

apellatsioonkaebusele väites, et kutseõppesse mittelubamisega on teda laimatud, diskrimineeritud, au ja väärikust teotatud. Olukorras, kus isik ei ole preventiivset huvi nõuetekohaselt halduskohtule välja toonud ning on lisanud selle alles apellatsioonkaebuses, on Riigikohus leidnud, et isikul põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks puudub (RKHKo, 3-3-1-8-11, p 10). Nimetatud seisukohta saab ringkonnakohtu hinnangul laiendada ka alles apellatsiooniastmes täpsustatud põhjendatud huvile, mis põhineb soovil esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue, kui rikutud õigushüve on halduskohtus nõuetekohaselt esile toomata. Siiski rõhutab ringkonnakohus, et ka juhul, kui kaebaja oleks juba kaebuses halduskohtule väitnud enda väärikuse alandamist või au teotamist seonduvalt kutseõppesse mittelubamisega, on vangla võimaliku formaalse rikkumise mõju kaebaja eelviidatud õigushüvedele sedavõrd kaudne, et kahjuhüvitise väljamõistmist saab antud asjaoludel ilmselgelt perspektiivituks pidada.

18. Ringkonnakohus nõustub vanglaga ka selles, et kutseõppes osalemise keelamise korral oleks tõhusaimaks õiguskaitsevahendiks kohustamiskaebus. Vaidlust ei ole selle üle, et halduskohtus toimunud istungil loobus kaebaja vangla vastu esitatud kohustamisnõudest. 24.09.2014 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et nõudest loobumine oli tingitud sellest, et pärast kaebuse esitamist kaebaja suhtes koostatud 27.03.2014. a individuaalses täitmiskavas (ITK) ei olnud puidupingitöölise eriala omandamist õppeaastal 2014/2015 enam ette nähtud (tl 56-58). Seega oli kohustamisnõue muutunud menetluse kestel uue ITK andmise tõttu perspektiivituks. Ringkonnakohus märgib, et seda tõdes ka halduskohus asja 21.08.2014. a määrusega istungil läbivaatamisele määrates (tl 95-95p). Ringkonnakohus nõustub Tartu Vanglaga selles, et preventiivne huvi vangla toimingu vaidlustamiseks kaebajal puudus, kuna kaebajale koostatud 27.03.2014. a individuaalses täitmiskavas enam kaebaja poolt puidupingitöölise eriala läbimist ettenähtud ei olnud. Seega ei saanud kaebaja põhjendatud huviks käesoleval juhul olla ka preventiivne huvi, vältida analoogse olukorra kordumist.

19. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Halduskohus mõistis otsusega Tartu Vanglalt M.S. kasuks välja tasutud riigilõivu 10 eurot. Kuna HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, tuleb otsus vastavas osas tühistada ning kaebaja poolt halduskohtus kantud riigilõiv jääb kaebaja enda kanda. Kuna vanglal menetluskulusid asjas ei tekkinud, puudub vajadus kohtuotsuse resolutsioonis menetluskulude jaotuse küsimuse lahendamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel