3-15-1143/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Tiina Pappel, Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 11. august 2015, Tartu Haldusasja number 3-15-1143 Haldusasi I.K. kaebus Tartu Ülikooli kohustamiseks korraldada psühhiaatria eriala residentuuri lõpueksam Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 21. mai 2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus I.K. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja I.K. Vastustaja Tartu Ülikool RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21. mai 2015. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.K. esitas 30. aprillil 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõudis Tartu Ülikooli kohustamist psühhiaatria eriala residentuuri lõpueksami korraldamiseks.

2. Tartu Halduskohus esitas Tartu Ülikoolile kohtunõude, milles palus esitada seisukoha kohustamisnõude menetlusse võtmise võimalikkuse kohta ning täpsustada, milline staatus on kaebajal suhetes Tartu Ülikooliga.

3. Tartu Ülikool märkis vastuses kohtunõudele, et kaebaja kanti ülikooli arst-residentide nimekirja alates 1. septembrist 2010. Kaebaja arvati residentuurist välja 11. juuli 2013. a korraldusega edasijõudmatuse tõttu. Kaebaja võeti teistkordselt residentuuri psühhiaatria erialale vastu 2014. aasta sügisel. Kuna kaebaja ei ilmunud baasasutusse kahe esimese nädala jooksul õpingukavas ette nähtud praktilise koolituse tsükli algusest arvates, siis arvati kaebaja residentuurist teistkordselt välja õppeprorektori 17. septembri 2014. a korraldusega.

4. Tartu Halduskohus tagastas 21. mai 2015. a määrusega I.K. kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel. Halduskohus leidis, et kaebajal ei ole kaebusega võimalik oma eesmärki saavutada, sest Tartu Ülikooli vastuse kohaselt arvati kaebaja psühhiaatria eriala residentuurist välja õppeprorektori 17. septembri 2014. a korraldusega. Kuna kaebaja ei ole kantud arst-residentide nimekirja, ei saa Tartu Ülikool talle residentuuri

2 lõpueksamit korraldada. Kaebajal oli peale residentuurist välja arvamise kohta antud haldusaktidest teadasaamist võimalik neid õigusaktides sätestatud korras vaidlustada, kuid halduskohtu määruse tegemise ajaks olid vaidlustamistähtajad möödunud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 21. mai 2015. a määruse tühistamist ja kaebuse menetlusse võtmist. Kaebaja põhjendused on järgnevad: HKMS § 41 lg 3 kohaselt võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Seega asjaolu, et kaebaja oli ebaõiglaselt ülikoolist eksmatrikuleeritud, ei ole takistus kaebuse eesmärgi saavutamiseks. Kuna õpingukava oli lõpukuupäevaga 31. detsember 2012, ei olnud kaebajal kevadsemestril kohustust õppetööl osaleda. Kaebaja tegeles kodus iseseisva õppega ning ootas eksami kuupäeva määramist. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. Seega ei ole nõuded aegunud ka selles osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

7. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Kaebaja väidab, et ebaõiglane residentuurist välja arvamine ei ole takistus lõpueksami korraldamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Kaebaja arvati psühhiaatria residentuurist teistkordselt välja 17. septembri 2014. a korraldusega (tl 13). Sõltumata korralduse õiguspärasusest on see kehtiv, mistõttu puudub kaebajal käesoleval ajal arst-residendi staatus. Kuna residentuuri lõpueksami korraldamise küsimus saab tõusetuda ainult Tartu Ülikooli ja arst-residendi vahel, ei oleks Tartu Ülikoolil võimalik kaebajale lõpueksamit korraldada. Seega on halduskohus kaebuse õiguspäraselt HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastanud.

8. Kaebaja on määruskaebuses märkinud, et ta täiendas 21. mail 2015 oma kaebust, et see oleks kaebuse eesmärgi saavutamiseks otstarbekas. Lisaks esitas kaebaja ringkonnakohtule kaebuse muutmise taotlused 23. juulil 2015 ning 31. juulil 2015. Ringkonnakohtus ei saa muuta kaebust, mis ei ole ringkonnakohtu menetluses. Kuna kaebus ei ole tagastamise tõttu ka halduskohtu menetluses, peaks kaebaja halduskohtule uue kaebuse esitama.

9. 24. juulil 2015 esitatud kohtuametniku taandamise avaldust ringkonnakohus ei lahenda, kuna HKMS võimaldab taandamise avalduse esitada ainult kohtuniku vastu.

10. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21. mai 2015. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 2