1-14-4271/52 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. august 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-4271 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 16. juuni 2015. a määrus karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu D.S-i kaitsja Aleksei Naumkin, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 16. juuni 2015. a määrus muutmata ja D.S-i kaitsja Aleksei Naumkini määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D.S tunnistati Viru Maakohtu 30. juuni 2014. a kohtuotsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega karistati teda 2-aastase vangistusega, mis jäeti 3-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Katseaja kestel kohustati D.S täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 alusel keelati tal katseaja kestel tarvitada alkoholi ja narkootikume.

2. Viru Maakohtu 12. jaanuari 2015. a määrusega määrati D.S-ile katseajaks täiendav kohustus osaleda sotsiaalabiprogrammis „Õige hetk“, kuna D.S ei ilmunud registreerimisele ega taotlenud kriminaalhooldusametnikult luba välisriiki sõitmiseks. Samuti esitas ta valeandmeid seoses töötamisega.

3. Kriminaalhooldusametnik esitas 1. juunil 2015 kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata süüdimõistetule mõistetud ning kandmata jäänud karistus täitmisele, kuna D.S rikub talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. D.S ei ilmunud 23. veebruaril ja

2

16. märtsil 2015 ilma mõjuva põhjuseta kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Samuti rikkus ta kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada narkootikume.

4. Viru Maakohtu 16. juuni 2015. a määrusega erakorraline ettekanne rahuldati ja D.S-ile Viru Maakohtu 30. juuni 2014. a otsusega mõistetud ja kandmata karistus pöörati täitmisele.

4.1 Registreerimislehelt nähtub, et D.S on korduvalt jätnud määratud ajal registreerimisele ilmumata. D.S ei ilmunud 23. veebruaril ja 16. märtsil 2015 määratud registreerimistele ilma mõjuva põhjuseta. 2. juunil ja 16. juunil 2015 ei ilmunud ta registreerimisele, kuna viibis seoses tööga Venemaal. 31. mail 2015 sõitis D.S Venemaale ega taotlenud eelnevalt luba Eestist

lahkumiseks. Samuti ei ole ta taotlenud luba 9. juunist kuni 16. juunini 2015 Venemaal viibimiseks. Seega on D.S rikkunud talle KarS § 75 lg 1 p 2 alusel katseajaks määratud

kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.

4.2 Lisaks sellele tarvitas D.S 8. septembril 2014 narkootikume, millega rikkus temale KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Seoses

rikkumisega määrati D.S-ile kohustus osaleda sotsiaalabiprogrammis „Õige hetk“, mille raames ei ilmunud süüdimõistetu 2. juunil 2015 kohtumisele. D.S-i käitumist katseajal ei saa hinnata positiivselt. Ta rikkus kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, ei taotlenud korduvalt kriminaalhooldusametnikult luba lahkumiseks Eesti territooriumilt ja väljaspool Eesti territooriumit viibimiseks ning tarvitas

narkootikume ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes seega karistuse kandmisest vabastamise tingimusi.

4.3 D.S ei ole üles näidanud soovi kanda temale mõistetud karitust vabaduses ja täita talle määratud kohustusi, mistõttu kriminaalhooldus ei ole tema suhtes õigustatud. Kohus toetab kriminaalhooldusametniku ja prokuröri seisukohta, mille kohaselt on kriminaalhooldus D.S-i suhtes ebaõnnestunud, kuna isik ei soovi täita talle määratud kontrollnõudeid. D.S-ile määratud katseaja pikendamine või katseajaks lisakohustuste määramine ei ole otstarbekas, kuna

isik ei tee koostööd kriminaalhooldajaga ning temale varem määratud lisakohustus ei andnud oodatud tulemusi. D.S rikkus korduvalt kontrollnõudeid ega pidanud kinni narkootikumide tarvitamise keelust. Süüdimõistetu näitas oma käitumisega, et ta pole võimeline täitma katseaja tingimusi ega kandma temale tingimisi mõistetud karistust.

5. D.S-i kaitsja esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.

5.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium asus kriminaalasjas nr 3-1-3-24-97 seisukohale, et käitumiskontrolliga pandud kohustuse mittetäitmine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla vaid siis, kui kohustuse täitmata jätmist ei õigusta mõjuv põhjus. Samuti leidis Riigikohus, et

karistuse täitmisele pööramine käitumiskontrolliga pandud kohustuse täitmata jätmise motiivil võib olla põhjendamatu ka siis, kui süüdlane saab talle kohtu poolt pandud kohustuse täitmata jätmist korvata mingi muu positiivse käitumisega. Käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus.

5.2 Kohus tuvastas, et D.S ei ilmunud korduvalt registreerimisele, millega rikkus talle

pandud kohustusi. Kohus jättis tähelepanuta, et D.S ei ole kadunud kriminaalhooldaja kontrolli alt ning on ametniku juurde ilmudes andnud selgitusi määratud registreerimise päeval

ilmumata jäämise põhjuste kohta. D.S elukoht on väljaspool Jõhvi linna, mistõttu registreerimisele ilmumine eeldab sõiduraha olemasolu. D.S oli kuni aprillini 2015 töötu

ning tal pole alati olnud võimalust leida sõiduraha. See on ka põhjus, miks ta on jätnud registreerimistele ilmumata. Sõiduraha leidmisel on ta alati kriminaalhooldusosakonda ilmunud.

3

5.3 Narkootilise aine tarvitamise kohta andis D.S selgitusi ning palus anda talle võimaluse läbida psühhiaatri poolt määratud ravi. Fikseeritud ühekordne narkootilise aine tarvitamine oli esimene ja viimane kord. Sellest tuleneb, et D.S suudab aru saada oma rikkumistest, kahetseb ja soovib muuta oma elu ja end parandada. D.S on edukalt osalenud talle Viru Maakohtu

12. jaanuari 2015. a määrusega määratud sotsiaalprogrammis „Õige hetk“. Alates 2015. aasta aprillist on D.S alaline töökoht XXX OÜ-s, kus ta töötab autojuhina. Tema töögraafik ei ole kahjuks stabiilne ning tööandja kutsub ta välja kauba autosse laadimiseks ja selle tellijale toimetamiseks tellimuse saamisel. Kliendid asuvad nii Eestis kui ka Venemaal. Vajadusel peab

D.S välja sõitma igal kellaajal. 2. juunil 2015 ja 16. juunil 2015 teatas D.S oma

mitteilmumisest kriminaalhooldaja telefoni teel selgitades, et ta viibib seoses tööülesannete täitmisega välismaal. Samuti helistas kriminaalhooldajale D.S-i tööandja. Seega ei saa öelda, et D.S on talle määratud kohustusi tahtlikult ning mõjuva põhjuseta täitmata jätnud.

5.4 Käitumiskontrolli kohaldamisel on kõige olulisem see, et isiku käitumine ei takistaks järelevalve teostamist tema üle, ta ei paneks toime uusi kuritegusid, ilmuks registreerimisele, ei

tarvitaks alkoholi ega narkootikume ning tema käitumine muutuks positiivseks. D.S on asunud tööle ja peab ülal alaealist last. Kuna isik on leidnud endale alalise töökoha, siis peavad kriminaalhooldusametnik ja süüdimõistetu leidma võimaluse, et korraldada kontrollnõuete täitmist

nii, et see rahuldaks mõlema osapoole huve. Kaitsja hinnangul ei ole õiglane määrata registreerimist 16. juunil 2015 kella 9-ks ja kui D.S jõuab kella 10-ks, siis jätta ilmumine tähelepanuta ning registreerimata. Kui süüdimõistetu töötab ja tema tööülesanded ei võimalda ilmuda ametniku juurde kell 9.00, siis oleks mõistlikum määrata talle ajavahemik, näiteks 9.00– 13.00. See võimaldaks isikul üheaegselt nii töötada kui ka täita kontrollnõudeid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning D.S-i kaitsja määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

7. Maakohus pööras D.S-ile Viru Maakohtu 30. juuni 2014. a otsusega mõistetud karistuse

täitmisele KarS § 74 lg 4 alusel. Viidatud sätte kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kuna KarS § 74 lg 4 annab kohtule

kaalutlusruumi, võimaldades lisaks karistuse täitmisele pööramisele ka täiendavate kohustuste määramist ja katseaja pikendamist kuni ühe aasta võrra, peab kohus karistuse täitmisele pööramist motiveerima. Antud juhul nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ja leiab, et D.S-ile mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata.

8. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on D.S jätnud kahel korral – 23. veebruaril ja 16. märtsil 2015 – kriminaalhooldajaga kokkulepitud aegadel registreerimisele ilmumata. Samuti eiras D.S registreerimiskohustust päev pärast erakorralise ettekande esitamist, s.o 2. juunil 2015 ning maakohtu istungi toimumise päeval 16. juunil 2015. Lisaks on hooldaja saanud 11. mail

2015 Politsei- ja Piirivalveametilt vastuse järelepärimisele, mille kohaselt on D.S

8. septembril 2014 tuvastatud narkojoove. D.S-i uriiniproovist tuvastati Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 17. septembri 2014. a uuringuakti kohaselt fentanüüli. Seega on

D.S rikkunud talle katseajaks kohaldatud keeldu tarvitada ilma arsti ettekirjutuseta

narkootilisi aineid. D.S-i kirjaliku seletuse kohaselt viibis ta politseinike poolt joobe

tuvastamise ajal tööautoga parkimisplatsil. Samuti nähtub erakorralisest ettekandest ja sellele lisatud materjalidest, et 19. märtsil 2015 on XXX Eesti AS lõpetanud D.S-iga töölepingu põhjusel, et töötaja viibis tööl joobeseisundis. 21. mail 2015 toimunud registreerimisel tunnistas D.S kriminaalhooldajale, et tarvitab periooditi narkootilisi aineid, kuid ei tee seda siis, kui

4 on vaja autot juhtida. Eeltoodu seab kahtluse alla kaitsja kaebuses märgitu, mille kohaselt oli

8. septembril 2014 fikseeritud narkootilise aine tarvitamine ühekordne juhtum. Süüdimõistetu enda sõnad annavad aluse arvata vastupidist.

9. Kriminaalkolleegiumi hinnangul kõneleb D.S-i karistuse täitmisele pööramise kasuks ka see, et tegemist ei ole esimese korraga, mil kohtul on tulnud arutada tema suhtes koostatud

erakorralist ettekannet. 9. jaanuaril 2015 koostas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande põhjusel, et D.S rikkus registreerimiskohustust, ei taotlenud kriminaalhooldusametnikult luba välisriiki sõitmiseks ja esitas valeandmeid töötamise kohta. Kriminaalhooldaja tegi kohtule ettepaneku määrata D.S-ile lisakohustus osaleda sotsiaalprogrammis „Õige hetk“, mille Viru Maakohus 12. jaanuari 2015. a määrusega rahuldas. Veidi enam kui kuu aega pärast määruse

tegemist jättis D.S taas kokkulepitud kohtumisele kriminaalhooldusosakonda ilmumata. Järelikult on D.S-ile juba korra antud võimalus jätkata karistuse kandmist vabaduses, ent ta ei ole seda kasutanud. Seetõttu puudub kohtul alus uskuda süüdimõistetu lubadusi, mille kohaselt on tema edasine käitumine vabaduses nõuetekohane ja uusi kontrollnõuete rikkumisi ta toime ei pane.

10. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu kaitsja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas Tiit Lõhmus Paavo Randma