3-15-1958/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht

11. august 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1958 Haldusasi M.L. esialgse õiguskaitse taotlus Menetlusosalised Taotluse esitaja M.L. Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON Jätta M.L. esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. M.L. esitas 05.08.2015 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse ning menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Taotluse kohaselt on M.L. esitanud Justiitsministeeriumile vaide (registreeritud 05.08.2015), ettekirjutuse tegemiseks anda välja haldusakt, millega lubada tema alaealistel lastel (tütar 15 a, kes saaks kaas võtta ka 13-aastase venna) tulla Tallinna Vanglasse lühiajalisele kokkusaamisele iseseisvalt ilma täiskasvanud saatjata. Samuti tulla ilma täiskasvanuta pikaajalisele kokkusaamisele. Taotleja palub kohtul kohustada Justiitsministeeriumit vastavat haldusakti välja andma.

3. Justiitsministeerium esitas 10.08.2015 vastuseks kohtunõudele oma seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse kohta ning dokumendid, mis tõendavad vaidemenetluse toimumist. Justiitsministeerium on seisukohal, et taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Vastuse kohaselt ei võimalda kehtiv õigus lubada alaealisi lapsi vanglasse kokkusaamistele ilma täiskasvanuteta. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei loo taotlejale pöördumatuid tagajärgi. Kohtul puudub võimalus taotluses esitatud kohustuse panemiseks vanglale, kaebajal pole takistusi oma lastega kohtumiseks, kui nad tulevad kokkusaamisele koos täiskasvanuga ning kohus on juba lahendanud samasisulise taotluse haldusasjas nr 3-15-1902. Kaebaja saab oma õigusi kaitsta kohtumenetluses.

3-15-1958 2(2) KOHTU SEISUKOHT

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse (või kaebuse eesmärgi saavutamine) kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

6. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS §

249 lg 2). Praegune taotlus ongi esitatud vaidemenetluse ajal. Justiitsministeerium on kohtule esitanud taotleja 03.08.2015 dateeritud (05.08.2015 registreeritud) vaide ning teatab, et vaie on läbivaatamisel.

7. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata.

8. Esialgse õiguskaitse taotluse üheks lubatavuse eelduseks on taotletava õiguskaitse vajadus.

Vangistusseaduse (VangS) § 24 lg 1 kohaselt on kinnipeetavale lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi. VangS § 24 lg-s 2 sätestatakse lühiajalise kokkusaamise loa andmisest keeldumise alused. VangS § 25 sätestab lg-s 1 isikud, kellel on õigus tulla pikaajalisele kokkusaamisele (sh kinnipeetava lapsed) ning lg-s 2 loa andmiseks keeldumise alused.

Vangla sisekorraeeskirja § 31 lg 3 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale kokkusaamine korraga kuni kahe täisealise isikuga. Täisealisel kokkusaajal lubatakse kaasa võtta alaealisi lapsi vanglateenistusega eelnevalt kooskõlastatud arvul.

Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse vajadus HKMS § 249 lg 1 tähenduses kaebajal puudub. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine praegusel juhul ei kahjusta kohtu hinnangul eeldatava kohtumenetluse ajal pöördumatult taotleja õigusi ega avalda ülemäärast negatiivset mõju ka tema alaealistele lastele. Taotleja jaoks säilib endiselt võimalus oma alaealiste lastega kohtuda vastavalt VangS §-des 24 ja 25 ning VSKE §-s 31 sätestatule.

Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (HKMS § 249 lg

1 ls 1; § 249 lg 3).

9. Tulenevalt HKMS § 55 lg-st 3 võib kohus jätta läbi vaatamata sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse. Tallinna Halduskohus lahendas 30.07.2015 määrusega haldusasjas nr 3-15- 1902 M.L. sarnast esialgse õiguskaitse taotlust, mille puhul oli vaie esitatud Tallinna Vanglale. Kohus lahendas taotluse sisuliselt ning jättis selle rahuldamata. Kuigi taotlus praeguses asjas on esitatud vaidemenetluse raames Justiitsministeeriumi (s.o teise haldusorgani peale), on kohtu hinnangul tegemist samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud taotlusega, mis tuleb ka HKMS § 55 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe