1-15-4616/12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-15-4616

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

10. august 2015. a., Tallinn Kohtuasja number 1-15-4616 Kohtukoosseis Meelika Aava,

Pavel Gontšarov, Urmas Reinola Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 4. juuni 2015. a otsus N.J-i süüdistuses KarS § § 25 lg 2 järgi lühimenetluses

199 lg 2 p 9 -

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav N.J ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1) s N.J-i ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili apellatsioon

Jätta üüdistatava id karistuse mõistmise osas kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada. d

2) N.J-i apellatsioon menetluskulude osas rahuldamata. Jätta süüdistatava

3) V N.J-ilt älja mõista Eesti Vabariigi kasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot määratud kaitsjale vandeadvokaat Leelo Viilile makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

Summa tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS

Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300 . )

Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

2(4) Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 4. juuni 2015 N.J

. a otsusega lühimenetluses tunnistati süüdi KarS §

199 lg 2 p 9 - . Teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega. kohaselt § 25 lg 2 järgi KrMS § 238 lg 2

vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti

4 kuud vangistust algusega 3. juunist 2015. a.

Kohus mõistis süüdistatavalt välja menetluskulud, s määratud kaitsja tasu .o sundraha 292,50 eurot ja

144 eurot. Arvestades asjaolu, et süüdistatav viibib kohtuotsuse tegemise ajal vanglas, pidas kohus siiski võimalikuks pikendada vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega ja määras, et menetluskulud tuleb tasuda osade kaupa 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. N.J uesti 2. mõisteti süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna u juunil 2015 Tallinnas Mustakivi Konsumi kauplusest püüdis varastada maiustusi kokku 66,60 euro väärtuses. Kuritegu jäi katse staadiumi, sest turvatöötaja pidas ta pärast kassadest möödumist kinni.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonid N.J ja tema kaitsja id süüdistatav vandeadvokaat L. Viil.

3.1 N.J vaidlustab kohtuotsust talle mõistetud karistuse ja temalt välja mõistetud menetluskulude osas.

Süüdistatav taotleb talle mõistetud vangistuse tähtaja lühendamist. Miks süüdistatav talle mõistetud karistusega ei nõustu, seda apellatsioonist ei nähtu.

Taotleb end vabastada sundraha tasumisest, sest viibib vanglas ning tal ei ole raha.

3.2 Kaitsja taotleb karistuse määra lühendamist, sest N.J-ile mõistetud karistus ei vasta tema süü suurusele. N.J püüdis vargust toime panna seetõttu, et tal puudus sissetulek. Kuritegu jäi katse staadiumi. Tegemist oli väheväärtuslike esemetega. Ta on oma süüd tunnistanud ja puhtsüdamlikult kahetsenud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonide väidetega, leiab, et maakohtu otsus on N.J-ile . karistuse mõistmise osas seaduslik ja põhjendatud

Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS § s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. -

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on süüdistatavale mõistetud karistus põhjendatud ning kohtukolleegium t

3(4)

nõustub nende põhjendustega. Kaitsja apellatsioonis märgitud asjaolusid on kohus karistuse mõistmisel juba arvesse võtnud.

Maakohus karistas D. Usseisnovit sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega.

Kuna kriminaalasi lahendati lühimenetluses, siis vähendas kohus mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra. Maakohus võttis karistuse mõistmisel arvesse karistust kergendava asjaoluna süüdistatava puhtsüdamliku kahetsus varastatud esemete väärtus on väike, e. Samuti seda, et materiaalne kahju puudub ning kuritegu jäi katse staadiumi. Samas märkis maakohus õigustatult, et süüdistatavat on varem varguste toimepanemise eest korduvalt karistatud. Viimati vabanes ta vangistuse kandmiselt 1. juunil 2015 ning juba järgmisel päeval pani ta toime uue varguse. Seetõttu märgitakse maakohtu otsuses põhjendatult, et tegemist on isikuga, kes paneb järjepidevalt toime vargusi . , mistõttu teda on võimalik karistada vaid reaalse vangistusega

Koht N.J-ile ukolleegium ei tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid mõistetud niigi lühikest vangistuse tähtaega lühendada. veelgi

Seega on N.J-i ja tema kaitsja apellatsioon id karistuse mõistmise peale ilmselt põhjendamatu ätab läbi vaatamata. d ja kohtukolleegium j need

5. Järgnevalt peatub kohtukolleegium välja mõistetud menetluskulude N.J-ilt l.

KrMS § 175 lg 1 p de 4 ja 9 järgi on menetluskulud määratud kaitsjale määratud tasu ja - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et k riminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

K kriminaaltoimiku asjaolusid, mis lubaksid äesoleva materjalidest ega ka määruskaebusest ei nähtu järeldada, et kui töövõimelisel isikul esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile N.J

põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Seda peab tõendama süüdistatav. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatav selliseid tõendeid esitanud ei ole.

Kohtukolleegium märgib, et N.J on end ise oma mõtlematu ja vastutustundetu käitumisega sellisesse olukorda asetanud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et teda on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, sealhulgas vangistusega, kuid vaatamata sellele ei ole need karistused tema käitumisele mõju avaldanud ning ta jätkab kuritegude toimepanemist. Käesoleva kuriteo pani ta toime

Seega pidi N.J järgmisel päeval pärast vanglast vabanemist. möönma, et kuriteo menetlemisega kaasnevad kulud kuuluvad tasumisele seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

Asjaolu, et N.J viibib vanglas, ei ole samuti aluseks temalt välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks, sest Vangistusseaduse § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. Vangistusseaduse § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senises praktikas on asutud seisukohale, et hoolimata sellest, et vangistuse ajal

4(4) ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalust töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta.

Juhul, kui isik menetluskulusid siiski õigeaegselt ei tasu, tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku regulatsioonist (7. detsembri 2012. a otsus nr 3-1-1-120-12 ja 9. detsembri 2013. a otsus nr 3-1-1- 109-13).

Seega on N.J lja võimalik töötada ka vangla tingimustes ning asuda hüvitama temalt vä mõistetud menetluskulusid. Siinjuures lisab kohtukolleegium, et menetluskulude hüvitamine ei pea toimuma mitte ainult süüdimõistetu töötasu, vaid ka muu vara arvel.

Eelnevat arvestades on kohtukolleegium seisukohal, et N.J-ilt on menetluskulud seadusele tuginedes välja mõistetud.

6. Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määras N.J-i kaitsjale vandeadvokaat Leelo Viilile välja maksta

48 eurot. Maakohtu o

tsusele oli esitanud apellatsioonid süüdistatav ja tema kaitsja.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KarS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik.

Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse N.J-i suhtes muutmata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda.

7. Seega on N.J-i ja tema kaitsja apellatsioon ilmselt id karistuse mõistmise peale

põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab juhindudes KrMS § 326 lg läbi vaatamata. d need -st 3 Menetluskulude osas jätab kohtukolleegium N.J-i apellatsiooni rahuldamata.

Meelika Aava Pavel Gontšarov Urmas Reinola