1-14-10590/23 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. august 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-14-10590

Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 12. juuni 2015. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu G.P, määruskaebus RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 12. juuni 2015. a määrus muutmata ning G.P määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 15. detsembri 2014. a otsusega KarS G.P § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõisteti talle 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti karistusele Viru Maakohtu 13. juuni 2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-

5083 mõistetud karistus 10 kuud ja 16 päeva vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõistis kohus 11 kuud vangistust. Tartu Maakohtu 27. märtsi 2015. a määrusega on kohus vähendanud G.P-le mõistetud karistust ning lugenud kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 4. detsembril 2014 ja lõpeb 4. septembril 2015. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks avanes tal 19. mail 2015.

2. vangistusest tingimisi Viru Maakohtu 12. juuni 2015. a määrusega jäeti G.P ennetähtaegselt vabastamata.

2.1 on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Seega ei ole uute kuritegude G.P toimepanemine olnud juhuslik. Vangistust kannab ta esimest korda. G.P on karistatud varguste, avaliku korra raske rikkumise (kasutas relvataolist eset) ja sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest. Soodusteguriteks on tervislik seisund, grupi mõju, pingeline majanduslik olukord ja soov saada teravaid elamusi. Arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Varasematest tingimuslikest karistustest ei ole ta vajalikke järeldusi teinud. G.P rikkus katseaja nõudeid ja karistus pöörati täitmisele. Vangla iseloomustuse kohaselt käitub G.P sageli impulsiivselt, mõtlemata teo tagajärgedele, läheb väga kergesti kaasa isikutega, kes teda vähegi kutsuvad ja teeb, mida kästakse. G.P sotsiaalsed oskused on puudulikud. Vangla hinnangul on isik ohtlik avalikkusele ja nimelt võib G.P olla ohtlik endast nõrgemate ja nooremate jaoks. Ta võib panna toime vägivallategusid. Samuti on olemas oht, et G.P paneb toime uusi varavastaseid tegusid.

2.2 Samuti väärib märkimist, et käesoleval ajal on kinnipeetava suhtes Viru Maakohtu menetluses pooleli kriminaalasi nr 15922700015 (1-15-4229) KarS § 404 lg 1 tunnustel. Vastavalt 22. mail 2015 Viru Ringkonnaprokuratuuris sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtult G.P süüdimõistmist KarS 404 lg 1 järgi ning tema karistamist 3 kuu vangistusega, mõistes KarS § 65 lg-st 2 juhindudes liitkaristuseks kogumis Tartu Maakohtu 15. detsembri

2014. a otsusega mõistetud karistusega 1 aasta vangistust, arvestades karistuse kandmise algust alates 4. detsembrist 2014.

2.3 Vanglasoleku ajal on kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud ühel korral. Lisaks on vangla 2. juunil 2015 teatanud kohtule, et 15. märtsil 2015 lõhkus G.P Viru Vangla vara

(kraanikausi äravoolutoru), mille alusel on alustatud väärteomenetlust KarS § 218 lg 1 tunnustel. 12. mail 2015 lõhkus G.P samuti vangla vara, sõimas vanglateenistuse ametnikke ja viskas neid veega. Selle alusel on 26. mail 2015 alustatud samuti väärteomenetlust KarS § 218 lg 1 tunnustel. Seega ei ole G.P käitumine vanglas olnud seaduskuulekas. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. novembri 2006. a määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma tegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ega ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud.

3. G.P esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles ta ei nõustu kohtu järeldusega, et taotlus tema vabastamiseks on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. G.P leiab, et ta on vangistuses teinud vajalikud järeldused, et edaspidi mitte rikkumisi toime panna. Ta on arvamusel, et vabaduses saaks ta paremat ravi. Koostöö vangla psühhiaatriga on raskendatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et G.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 76 lg-s 4) sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.

5. on seisukohal, et ta on vangistuses enda jaoks vajalikud järeldused teinud Ehkki G.P

ja on valmis alustama õiguskuulekat elu vabaduses, annavad tema varasem elukäik, toimepandud kuriteo asjaolud ning süüdimõistetu käitumine vangistuses alust arvata vastupidist. G.P on tema noorele eale vaatamata neljal korral kriminaalkorras karistatud. Tema suhtes on varem kohaldatud nii vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist kui ka selle asendamist üldkasuliku tööga, ent need meetmed ei omanud tema suhtes piisavat mõju. G.P jätkas kuritegude toimepanemist ja seda ka ajal, mil ta oli allutatud kriminaalhooldaja järelevalvele. Seega on G.P juba olnud allutatud kriminaalhooldaja järelevalvele, ent see ei suutnud panna teda oma käitumist korrigeerima.

6. ei ole suutnud ka Samuti väärib ringkonnakohtu hinnangul tähelepanu see, et G.P vanglas range järelevalve tingimustes käituda seaduskuulekalt. Kinnipeetaval on kehtiv distsiplinaarkaristus vangla vara (lauaplaadi ja voodilina) lõhkumise eest. Lisaks nähtub vangla poolt maakohtule edastatud teatisest, et G.P suhtes on alustatud kriminaalmenetlust KarS § 404 lg 1 alusel selle kohta, et ta tekitas 15. jaanuaril 2015 kambris tulekahju. Samuti on tema suhtes kahel korral alustatud väärteomenetlust KarS § 218 alusel seoses vangla vara rikkumisega. Neid asjaolusid arvesse võttes puudub ringkonnakohtul igasugune alus arvata, et vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanedes ei jätkaks G.P kuritegude toimepanemist.

7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus