3-15-1930/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-15-1930 Määruse kuupäev

10. august 2015 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Yulia Cherniakova ja Igor Makarevichi kaebus Tartu Maakohtu 9. juuli 2015 määruse kriminaalasjas nr 1-14-7233 tühistamiseks ning Tartu Maakohtu kohustamiseks kriminaalasjas nr 1-14-7233 kohtuistungite videokonverentsina läbiviimiseks Resolutsioon Tagastada Yulia Cherniakova ja Igor Makarevichi kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. 9. juuli 2015 määrusega kriminaalasjas nr 1-14-7233 jättis Tartu Maakohus rahuldamata kannatanute Yulia Cherniakova ja Igor Makarevichi 29. juuni 2015 taotluse kriminaalasja istungite pidamiseks videokonverentsi põhimõttel. 2. augustil 2015 esitasid Y. Cherniakova ja

I. Makarevich Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nad nõuavad Tartu Maakohtu 9. juuli 2015 määruse tühistamist ning Tartu Maakohtu kohustamist kriminaalasjas kohtuistungite videokonverentsi põhimõttel läbiviimiseks.

2. Seega on kaebajad esitanud kohtule nõuded, mis puudutavad kriminaalasja nr 1-14-7233 käimasolevat kohtumenetlust. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kriminaalmenetlusest tulenev vaidlus on iseenesest avalik-õiguslik. Samas on kohtu hinnangul kriminaalmenetluses tehtud kohtulahendite vaidlustamine reguleeritud ammendavalt kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS). Ühes kohtumenetluse liigis tehtud kohtulahendi vaidlustamine teises kohtumenetluse liigis ei ole reeglina võimalik.

Tulenevalt KrMS § 1 lõikest 1 reguleerib kriminaalasjade kohtumenetlust eestkätt KrMS. Kohtumenetluse reguleerimise hulka kuulub vaieldamatult ka kohtulahendite vaidlustamine. Kuigi KrMS § 2 p 3 võimaldab põhimõtteliselt kriminaalmenetlust reguleerida ka muudes õigusaktides, ei ole HKMS § 4 lg 1 üldnormina niisugune säte, mis annaks halduskohtule pädevuse lahendada kriminaalasjas tehtud kohtumääruse peale esitatud kaebust. KrMS § 385 p 20 kohaselt ei ole Tartu Maakohtu 9. juuli 2015 määrus kriminaalasjas nr 1-14- 7233 vaidlustatav.

Seega on seadusandja tahe olnud niisuguse määruse vaidlustamist mitte lubada ning niisugust määruskaebust ei ole võimalik esitada n-ö tagaukse kaudu halduskohtule. Kui KrMS ei näe kaebaja hinnangul ette menetlust kohtumääruse vaidlustamiseks ning kaebajate hinnangul peaks põhiseadusest, Euroopa Liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse allikast lähtudes niisugune menetlus eksisteerima, saavad kaebajad siiski esitada kriminaalmenetluses määruskaebuse ning tugineda selles vastavatele argumentidele.

3. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik