3-14-52239/49 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 10.08.2015, Tartu Haldusasja number 3-14-52239 Haldusasi Sergei Kuprini kaebus Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva arestimaja kambri tingimustega tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 02.07.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Sergei Kuprini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Sergei Kuprin Vastustaja Politseija Piirivalveamet RESOLUTSIOON Jätta Sergei Kuprini määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.07.2015. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 206 lg 2). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. S. Kuprin esitas 21.09.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti (PPA) Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva arestimaja kambri tingimustega tekitatud moraalse kahju eest hüvitise summas 10 000 eurot väljamõistmiseks. 2. Tartu Halduskohus tagastas 27.11.2014. a määrusega S. Kuprini kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus asus seisukohale, et kaebuse esitamine on keelatud vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2, kuna kaebaja on varasemalt haldusasjas nr 3-13-2054 esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning haldusasja nr 3132054 menetlust lõpetav määrus on jõustunud 05.12.2013. 3. S. Kuprin esitas 10.12.2014 määruskaebuse ja 11.12.2014 määruskaebuse täienduse, milles ta palus tühistada Tartu Halduskohtu 27.11.2014. a määrus. 4. Tartu Halduskohus jättis 17.12.2014. a määrusega S. Kuprini määruskaebuse käiguta, kuna selle esitamisel ei olnud tasutud riigilõivu ega esitatud menetlusabi taotlust ning andis puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest arvates.

5. S. Kuprin esitas 05.01.2015 menetlusabi taotluse, milles ta palus vabastada end määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust, kuna ta ei saa tervisliku seisundi tõttu vanglas töötada ja tal puudub raha riigilõivu tasumiseks. 6. Tartu Halduskohus jättis 12.01.2015. a määrusega S. Kuprini taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning määruskaebuse teistkordselt käiguta ja andis riigilõivu 15 euro tasumiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohus märkis, et S. Kuprinile menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud, kuna tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek oli HKMS § 112 lg 1 p 1 mõttes 4,37 eurot. Samas märkis kohus, et HKMS § 111 lg 1 seob menetlusabi andmise kavandatava menetluses osalemise edukusega ning kohtu hinnangul esitas S. Kuprin kaebuse HKMS § 43 lg 1 p-s 2 sätestatud keeldu rikkudes, sest sama nõudega samal alusel esitatud kaebuse osas on Tartu Halduskohus 20.11.2013. a määrusega lõpetanud HKMS § 124 lg 2 alusel menetluse ning see määrus jõustus 05.12.2013. Kohus leidis, et S. Kuprini määruskaebus Tartu Halduskohtu 27.11.2014. a kaebuse tagastamise määruse peale on perspektiivitu, mistõttu jättis kohus S. Kuprini taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. 7. S. Kuprin esitas 18.01.2015 määruskaebuse, milles ta palus tühistada Tartu Halduskohtu 12.01.2015. a määrus. 8. Tartu Ringkonnakohus jättis 26.03.2015. a määrusega S. Kuprini määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.01.2015. a määruse resolutiivosa p-i 1 muutmata. Ringkonnakohus tõdes, et kuna kaebuse korduv esitamine ei ole lubatud, siis on antud määruskaebus ilmselgelt perspektiivitu ja esineb alus menetlusabi mitteandmiseks HKMS § 111 lg 1 järgi. 9. Tartu Halduskohus andis 27.04.2015. a määrusega kaebajale täiendava tähtaja 5 päeva riigilõivu 15 euro tasumiseks. 10. S. Kuprin esitas 03.05.2015 avalduse, milles ta teatas, et ei suuda riigilõivu tasuda. 11. Tartu Halduskohus tagastas 18.05.2015. a määrusega S. Kuprini määruskaebuse Tartu Halduskohtu 27.11.2014. a määruse peale. Kohus märkis, et käesoleval juhul on jõustunud kohtumäärus määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise kohta määruskaebuse esitamisel, mistõttu ei ole kohtul võimalik menetleda määruskaebust, kui selle esitamisel ei ole tasutud riigilõivu, millist puudust ei ole määruskaebuse esitaja kõrvaldanud ka selleks kohtu poolt antud tähtaja jooksul. Kohus, juhindudes HKMS § 206 lg-st 1, § 187 lg 3 pst 3 ja lg-st 4, keeldus S. Kuprini määruskaebust Tartu Halduskohtu 27.11.2014. a määruse peale menetlusse võtmast. 12. S. Kuprin esitas 24.06.2015 määruskaebuse, milles ta märkis, et on 27.04.2015. a määruse peale selgitanud, et tal puudub rahaline sissetulek ja tervisliku seisundi tõttu ei saa ta töötada, mistõttu tal puudub võimalus riigilõivu tasuda. Veel lisas S. Kuprin, et ta ei ole mööda lasknud tähtaega moraalse kahju eest hüvitise nõudmiseks ning tema kaebus ei ole perspektiivitu. 13. Tartu Halduskohus tagastas 02.07.2015. a määrusega S. Kuprini määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18.05.2015. a määruse peale. Kohus märkis, et 18.05.2015. a määrusega tagastas kohus S. Kuprini määruskaebuse seetõttu, et asjas oli jõustunud 12.01.2015. a määrus määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise kohta ning S. Kuprin keeldus 2 2

riigilõivu tasumast. Seejuures viitas kohus, et Tartu Ringkonnakohus on tuvastanud 26.03.2015. a määruses, et S. Kuprini riigilõivu tasumisest vabastamata jätmine oli õiguspärane. Kohtu hinnangul, tulenevalt HKMS § 206 lg-st 1, § 187 lg 3 p-st 3 ja lg-st 4, ei olnud võimalik niisuguses olukorras S. Kuprini määruskaebust Tartu Halduskohtu 27.11.2014. a määruse peale menetlusse võtta ning kohus pidi selle tagastama. Kohus viitas, et seejuures anti S. Kuprinile veel 27.04.2015 täiendav võimalus riigilõivu tasumiseks. Kohtu hinnangul oli niisuguses olukorras ilmselge, et 18.05.2015. a määrus oli õiguspärane ning S. Kuprini määruskaebust ei ole võimalik rahuldada ja selle tuvastamiseks ei ole tarvis teha täiendavaid menetlustoiminguid. Seetõttu keeldus kohus, HKMS § 206 lg-st 1 ja § 187 lg 3 pst 5 juhindudes, S. Kuprini määruskaebust Tartu Halduskohtu 18.05.2015. a määruse peale menetlusse võtmast ning tagastas määruskaebuse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 14. S. Kuprin esitas 19.07.2015 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 02.07.2015. a määruse peale. S. Kuprini väitel lükkas kohus tahtlikult tagasi tema kaebuse ja venitab asja menetlemist, sest kohus rikkus seadust ja võttis vastu vale otsuse, kui teatas, et kaebajal ei olnud õigust esitada moraalse kahju hüvitamise taotlust, kuigi kaebuse esitamise hetkeks ei olnud möödunud 3 aastat. S. Kuprin ei nõustu kohtu väitega, et õiguspäraselt lükati tagasi tema taotlus riigilõivust vabastamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. 16. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi määruskaebuses ei ole kaebaja sõnaselgelt esitanud taotlust Tartu Halduskohtu 02.07.2015. a määruse tühistamiseks, nähtub kaebaja väidetest, et ta ei ole nõus halduskohtu otsustusega, millest järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 02.07.2015. a määruse. 17. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 02.07.2015. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. 18. Käesolevas määruskaebemenetluses vaidlustatud Tartu Halduskohtu 02.07.2015. a määrusega tagastas halduskohus S. Kuprini määruskaebuse halduskohtu 18.05.2015. a määruse peale, millega halduskohus eelnevalt tagastas S. Kuprini määruskaebuse halduskohtu 27.11.2014. a määruse peale. Viimatinimetatud määrusega halduskohus tagastas S. Kuprini kaebuse, kuna kaebaja on varasemalt haldusasjas nr 3-13-2054 esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning haldusasja nr 3-13-2054 menetlust lõpetav määrus on jõustunud 05.12.2013. Vaidlust ei ole asjas selle üle, et 10.12.2014 määruskaebuse esitamisel halduskohtu 27.11.2014. a määruse vaidlustamiseks ei olnud kaebaja tasunud riigilõivu, mistõttu halduskohus jättis kaebaja määruskaebuse 17.12.2014. a määrusega käiguta ja andis riigilõivu tasumiseks kaebajale tähtaja. Kaebaja riigilõivu ei tasunud, vaid esitas 05.01.2015 halduskohtule menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, millise taotluse jättis halduskohus 12.01.2015. a määrusega rahuldamata ning kaebaja 10.12.2014. a määruskaebuse teistkordselt käiguta ja kohustas kaebajat riigilõivu tasuma. Halduskohus on seejuures hinnanud kaebaja suhtes menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetuks, kuid HKMS § 111 lg-le 1 tuginevalt, mis seob menetlusabi andmise ka menetluses osalemise 3 3

edukusega, on halduskohus hinnanud S. Kuprini määruskaebuse perspektiivituks, kuivõrd kaebaja poolt sama nõudega samal alusel esitatud kaebuse osas on menetlust lõpetav Tartu Halduskohtu 20.11.2013. a määrus haldusasjas nr 3-13-2054 jõustunud 05.12.2013. Kaebaja vaidlustas halduskohtu 12.01.2015. a määruse ringkonnakohtus, mille viimane jättis 26.03.2015. a määrusega rahuldamata ja tõdes, et S. Kuprini riigilõivu tasumisest vabastamata jätmine oli õiguspärane. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja nimetatud ringkonnakohtu määruse ja selle tõlke kätte saanud 30.03.2015 (tl 70), kuid ei ole selle vaidlustamiseks Riigikohtusse määruskaebusega pöördunud. Seega ei ole asjas vaidlust selles, et halduskohtu 27.11.2014. a määruse peale määruskaebuse esitamisel oli kaebajal kohustus tasuda riigilõivu. Kuna kaebaja riigilõivu siiski ei tasunud, tagastas halduskohus 18.05.2015. a määrusega S. Kuprini 10.12.2014 määruskaebuse. Kaebaja esitas halduskohtu 18.05.2015. a määruse vaidlustamiseks 24.06.2015 määruskaebuse, mille halduskohus 02.07.2015. a määrusega tagastas. Arvestades, et käesolevas asjas on jõustunud halduskohtu määrus, millega kaebajat kohustati riigilõivu tasuma ning pole vaidlust asjaolu üle, et kaebaja riigilõivu tasunud ei ole, siis ei saa nimetatud asjaolu üle kohtumääruse jõustumise tõttu käesolevas määruskaebemenetluses enam vaidlust olla. Seega loeb ringkonnakohus kaebaja sellekohased väited määruskaebuses põhjendamatuteks. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus vaidlustatud määrusega õigustatult, juhindudes HKMS § 206 lg-st 1 ja § 187 lg 3 p-st 5, keeldunud S. Kuprini määruskaebust halduskohtu 18.05.2015. a määruse peale menetlusse võtmast ja selle tagastanud. 19. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus S. Kuprini määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.07.2015. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 4