3-15-943/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 10.08.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-943 Haldusasi Ergo Jõhve kaebus Tartu Vangla 05.01.2015. a käskkirja nr 6-2/4 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks karistuse toimikust kustutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 20.05.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Ergo Jõhve määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Ergo Jõhve Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Ergo Jõhve määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.05.2015. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Vangla määras 05.01.2015. a käskkirjaga nr 6-2/4 vahistatule E. Jõhvele seoses Tartu Vangla kodukorra p 4.1 ja vangistusseaduse (Vangs) § 67 p 4 süülise rikkumisega karistuseks noomituse, kuna E. Jõhve pani 04.12.2014 ajavahemikul kl 16.30-18.07 toime distsipliinirikkumise, kui rikkus vangla vara ja lahkus loata talle määratud ooteruumist. 2. Tartu Vangla jättis 10.03.2015. a otsusega nr 1-11/41-25 E. Jõhve taotluse vaide tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja tagastas 11.02.2015 esitatud vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 3 alusel, kuna vaide esitamise tähtaja möödalaskmine ei olnud tingitud piisavalt mõjuvast põhjusest. Vangla märkis, et vaide esitamise tähtajaks oli 05.02.2015, kuid E. Jõhve esitas vaide 11.02.2015. Vangla hinnangul jääb arusaamatuks E. Jõhve põhjendus advokaadi haigestumise ilmnemisest 04.02.2015, millest tulenevalt ei esitanud E. Jõhve vaiet eelneva perioodi vältel. Vangla leidis, et esitatud vaide mahtu arvestades saab pidada 28 ööpäeva piisavalt pikaks ajavahemikuks, mille jooksul nimetatud vaie koostada ning vaide

koostamine ei eelda ilmtingimata advokaadi kaasamist menetlusse ja vajadusel on võimalik advokaadiga konsulteerida ka olenemata haigestumisest. 3. 13.04.2015 saabus Tartu Halduskohtusse E. Jõhve kaebus, milles ta palus tühistada Tartu Vangla 05.01.2015. a käskkiri nr 6-2/4 ja teha vanglale ettekirjutus karistuse kustutamiseks tema toimikust. E. Jõhve märkis, et ta esitas 05.02.2015 vanglale vaide tähtaja ennistamise taotluse, kuna sai 04.02.2015 teada, et kaitsja on olnud vahepeal haige ega ole saanud vaide koostamisega tegeleda ning vaide esitas ta 11.02.2015, milline tähtaja ületamine toimus seetõttu, et vangla kinnises sektoris on helistamine piiratud ja kaitsja haigestumise tõttu oli raskendanud abi otsimine. 06.05.2015 saabus halduskohtusse E. Jõhve maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. 4. Tartu Halduskohus tagastas 20.05.2015. a määrusega E. Jõhve kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel ning tagastas ka E. Jõhvele asjas tasutud riigilõivu 15 eurot HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel. Määruse põhjendused: Mõjuvaks põhjuseks HMS § 34 lg 1 mõttes saavad eelkõige olla objektiivsed takistused, mis ei võimalda isikul vaiet esitada, näiteks tervislik seisund või ettenägematu viibimine kohas, kus puudub võimalus dokumentide esitamiseks. E. Jõhve ei ole niisugustele asjaoludele tuginenud, vaid on selgitanud, et vaide koostamisega pidi tegelema tema advokaat, kes aga haigestus. Vaieldamatult on isikul õigus kasutada vaide koostamiseks advokaadi abi, kui ta seda vajalikuks peab. Samas vaide õigeaegse esitamise riski kannab siiski vaide esitaja ise. Sõltumata sellest, kas vaide esitaja kasutab kõrvalist abi või mitte, lasub tal kohustus hoolitseda selle eest, et vaie saaks õigeaegselt esitatud. Vanglas viibiva isiku suhtlemine advokaadiga võib olla piiratud. Samas tulenevad piirangud kehtivast õigusest ja on isikule ettenähtavad. Kaebajal oli vaide esitamise tähtaja jooksul, s.h selle esitamise viimasel päeval, võimalik esitada vaie ise. 11.02.2015 esitatud vaidest nähtub, et kaebaja tugines vaides eelkõige faktiliste asjaolude kirjeldusele, mitte õiguslikele argumentidele. Niisuguse vaide saanuks kaebaja esitada ka varem, ilma advokaadiga konsulteerimata. Samuti olnuks tal soovi korral võimalik õigeaegselt esitatud vaidele vaidemenetluse käigus lisada täiendavaid argumente. Asjas ei oma tähtsust, kas kaebaja esitas vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse 05.02.2015 või 11.02.2015 koos vaidega, kuivõrd vaide esitamise tähtaeg saabus 04.02.2015. Seega ei ole vajalik kontrollida kaebaja väiteid tema advokaadi haigestumise kohta, kuna ka kaebaja väidete tõesust eeldades ei ole tegemist mõjuva põhjusega HMS § 34 lg 1 mõttes. Tartu Vangla on 10.03.2015 õiguspäraselt jätnud vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja vaide tagastanud. Seega ei ole kaebaja nõuetekohaselt läbinud VangS § 1¹ lg-s 5 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust, mistõttu tuleb kaebus tagastada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. E. Jõhve esitas 04.06.2015 määruskaebuse, milles ta palub võtta määruskaebus menetlusse ning tühistada temale määratud karistus ja kustutada see toimikust. E. Jõhve ei nõustu halduskohtu väitega, et tal puudusid objektiivsed takistused, kuna advokaat, kellelt ta oli palunud abi dokumentide koostamiseks, oli vahepeal haigestunud, kuid tal endal puudub vastav haridus ning ta ei ole piisavalt pädev. E. Jõhve väitel kuulis ta advokaadi haigestumisest 04.02.2015, misjärel koheselt esitas vanglale tähtaja ennistamise taotluse ja palus dokumente vanglalt, mistõttu ületas vaide esitamise tähtaega ja esitas vaide 11.02.2015. E. Jõhve väitel oli ka objektiivseks takistuseks asjaolu, et vangla piiras helistamisi. E. Jõhve leiab, et Tartu Vangla ei jätnud õiguspäraselt vaide esitamise tähtaja ennistamise taotlust rahuldamata ja tagastas vaide. E. Jõhve leiab, et ta on nõuetekohaselt läbinud VangS-is 2 2

sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse ja halduskohus oleks võinud võtta asja menetlusse. 6. 08.07.2015 saabus Tartu Halduskohtusse E. Jõhve määruskaebuse lisa ja dokument riigilõivu tasumise kohta. E. Jõhve märgib täiendavalt määruskaebuse lisas, et PS §-st 14 ja § 15 lg-st 1 koostoimes tuleneb põhiõigus tõhusale ja õiglasele menetlusele oma õiguste kaitseks kohtus. E. Jõhve leiab, et kohtupraktika ühtlustamiseks ja menetlusökonoomiast lähtudes oleks pidanud halduskohus asja lahendama, mitte kaebust tagastama. Veel leiab E. Jõhve, et vangla on süüliselt ja tahtlikult alandanud tema inimväärikust, kahjustanud tervist ja võtnud temalt vabaduse alusetult, millise intensiivse õiguste rikkumise tõttu võib ta nõuda mittevaralise kahju eest rahalist hüvitist, kuna täidetud on riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 sätestatud eeldused. E. Jõhve palub vanglalt välja mõista mõistlik kompensatsioon ning menetluskulude katteks 30 eurot. 7. Tartu Vangla esitas 21.07.2015 vastuse määruskaebusele, milles ta leiab, et E. Jõhve määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vangla märgib, et E. Jõhve ei väida, et ta ei olnud teadlik sellest, et vaie tuleb esitada hiljemalt 04.02.2015, seega ei saanud samal päeval selgunud advokaadi haigestumine kuidagi mõjutada vaide tähtaegset esitamist. Vangla väitel on põhjendamatu E. Jõhve märkus, et dokumentidest koopiate saamine mõjutas vaide tähtaegset esitamist, kuivõrd E. Jõhve taotles distsiplinaarmenetluse materjalidest koopiaid alles 20.01.2015, seega 15 päeva hiljem enda distsiplinaarkorras karistamisest ja koopiad sai ta kätte 21.01.2015 ning teist korda taotles E. Jõhve koopiaid 04.02.2015 ja sai need kätte 05.02.2015. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. 9. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib mõnda liiki nõude lahendamiseks ette näha kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 näeb ühe imperatiivse kaebuse tagastamise alusena ette olukorra, kus kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kinnipeetavate puhul näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette vangistusseadus (VangS). VangS § 1¹ lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. 10. Riigikohus, tõlgendades VangS § 1¹ lg-s 5 sätestatut kooskõlas HKMS § 47 lg-s 1 ja 121 lg 1 p-s 4 sätestatuga, on asunud seisukohale, et juhul, kui kinnipeetav rikub asja kohustusliku kohtueelse lahendamise korda viisil, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja sisulise otsuse puudumise ja vaide õiguspärase tagastamise, ei saa kinnipeetaval tekkida kohtusse pöördumise õigust. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav (Riigikohtu 29.04.2014. a määrus nr 3-3-1-78-13, p-d 18-19). Vaide tagastamise juhtudel on kohtutel enne kaebuse tagastamist kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu kohustus veenduda selles, et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses tagastati ning vaide õigusvastase 3 3

tagastamise korral saab kohtumenetluses jätkata asja sisulise arutamisega (Riigikohtu 08.10.2012. a määrus nr 3-3-1-30-12, p 18; 18.03.2013. a määrus nr 3-3-2-2-12, p 11.2; 20.06.2013. a määrus nr 331-34-13, p 7). 11. Tartu Halduskohus on vaidlustatud määruses hinnanud kaebaja poolt vanglale esitatud vaide tagastamise õiguspärasust ning asunud seisukohale, et vangla on õiguspäraselt jätnud vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja vaide tagastanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud väited alust asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja määruskaebuses täiendavalt viidanud ühelegi sellisele asjaolule, mis oleks vältimatult põhjustanud kaebetähtaja rikkumise ning mida võiks seetõttu pidada mõjuvaks põhjuseks. Seega on kaebaja esitatud vaie talle õiguspäraselt tagastatud ning kohus ei saanud VangS § 11 lg-s 5 ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust lugeda nõuetekohaselt läbituks, mistõttu ei ole kaebus HKMS § 47 lgst 1 tulenevalt lubatav ja halduskohus on 20.05.2015. a määruses asunud õigele seisukohale, et asjas esineb HKMS § 121 lg 1 p-s 4 sätestatud imperatiivne alus kaebuse tagastamiseks. 12. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et PS § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb küll igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, kuid see ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Kaebaja sellekohane arusaam on ebaõige. Kohtusse pöördumise mõningane kitsendamine on õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik (Riigikohtu 06.09.2007. a määrus nr 3-3-1-40-07, p 11; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Kohtusüsteemi efektiivne toimimine on väärtus, millega võib õigustada põhiõiguse piiramist (Riigikohtu 17.03.2003. a otsus nr 3-1-3-10-02, p 28). Ringkonnakohus selgitab, et seaduses on sätestatud kaebuse lubatavuse eeldused ning kaebuse mittelubatavus välistab asja sisulise lahendamise. Kohtupraktikas on sedastatud, et HKMS § 47 lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kui taotlus on esitatud hilinemisega, on vangla selle õigesti tagastanud ning kaebaja pole läbinud nõuetekohast kohtueelset menetlust (Riigikohtu 15.06.2015. a määrus nr 3-3-1-20-15, p 9). HKMS § 121 lgs 1 toodud aluste puhul puudub kohtul tagastamise otsustamisel kaalutlusruum, vaid tegemist on puudustega, mille esinemise korral ei ole kaebuse sisuline läbivaatamine mõeldav. Kuna kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise korral ei ole kohtul õigust asja lahendada, siis oli halduskohtul kohustus E. Jõhve kaebus tagastada ning kaebaja põhiõiguste riive puudub. 13. Kuna E. Jõhve kaebust ei ole kohtu poolt menetlusse võetud, siis jätab ringkonnakohus tähelepanuta määruskaebuse lisas esitatud väited seonduvalt mittevaralise kahju hüvitamise taotlemisega. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks juhtida kaebaja tähelepanu VangS § 1¹ lg-le 8, mille kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega on vangla tekitatud kahju hüvitamise taotlemise korral esmalt nõutav vastavasisulise taotlusega vangla poolt pöördumine. 14. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus E. Jõhve määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.05.2015. a määruse muutmata. 4 4

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 5 5