Legislator Case Law & Legislation
3-15-634/33 AI generated

3-15-634/33 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-15-634/33
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot. Ühtlasi palus A. Streltsov vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vabu

Legislator headnote

AI generated

3-15-634/33 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Ühtlasi palus A. Streltsov vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vabu

Keywords

AI generated
health insurance voucher fee vat fraud investigation VAT rate bait pricing vat refund sumptuary expenditure
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

10.08.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-634

Haldusasi

Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla tegevuse

– 10.03.2015 ei saanud kauplusest osta soola ja

maitseaineid

–

õigusvastasuse

kindlakstegemiseks ning kahju hüvitamiseks

summas 10 000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.06.2015. a määrus

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Aleksandr Streltsovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksandr Streltsov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Streltsovi määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

18.06.2015. a määrus muutmata

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Streltsov esitas 11.03.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla

tegevuse – 10.03.2015 ei saanud kauplusest osta soola ja maitseaineid –

õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot.

Ühtlasi palus A. Streltsov vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vabu

rahalisi vahendeid ja puudub sissetulek.

2. Tartu Halduskohus tagastas 13.04.2015. a määrusega A. Streltsovi kaebuse läbivaatamatult

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 ja lg 2 p 1 alusel.

3. A. Streltsov esitas 17.04.2015 määruskaebuse, milles ta palus tühistada Tartu

Halduskohtu 13.04.2015. a määrus. A. Streltsov esitas määruskaebuses ka taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks seoses maksejõuetusega.

4. Tartu Halduskohus jättis 27.04.2015. a määrusega rahuldamata A. Streltsovi

menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel

ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu 15 euro tasumiseks 15

päeva määruse jõustumisest.

5. Tartu Halduskohus tagastas

02.06.2015. a määrusega

A. Streltsovi

määruskaebuse, kuna ta ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul riigilõivu tasunud.

6. A. Streltsov esitas 09.06.2015 määruskaebuse, milles ta palus tühistada Tartu

Halduskohtu 02.06.2015. a määrus. A. Streltsov leidis, et halduskohus pressib temalt

ebaseaduslikult raha välja. Lisaks taotles A. Streltsov riigilõivu tasumisest

vabastamist.

7. Tartu Halduskohus jättis 18.06.2015. a määrusega rahuldamata A.

Streltsovi menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks

09.06.2015. a määruskaebuse esitamisel ning jättis määruskaebuse käiguta ja

andis A. Streltsovile riigilõivu 15 euro tasumiseks 15 päeva alates määruse

jõustumisest. Kohus leidis, et käesoleval juhul, juhindudes HKMS § 111 lg-st 1,

ei ole A. Streltsovi riigilõivu tasumise kohustusest vabastamine põhjendatud,

kuivõrd kaebajat ei saa pidada maksejõuetuks isikuks, sest A. Streltsovi

isikuarve väljavõttelt nähtub, et taotluse esitamise hetkel oli tema isikuarve

vabajääk 227,88 eurot. Kohtu hinnangul käesoleva asja menetluskulud

kaebaja jaoks piirduvad eeldatavasti riigilõivuga 15 eurot, seega ei ole

riigilõivu tasumine kaebajale ebamõistlikult suur kohustus. Kohus leidis, et

käesoleval juhul esineb seadusest tulenev alus menetlusabi mitteandmiseks,

mistõttu ei kuulu menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamise näol

rahuldamisele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. A. Streltsov esitas 22.06.2015 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 18.06.2015. a määrus, sest kohus, nõudes temalt riigilõivu tasumist,

rikub riigilõivuseaduse (RLS) § 22 p-i 3, mille kohaselt riigilõivu tasumisest

vabastatakse väärteo eest ebaseadusliku karistamise toimingute eest, millega

seoses ta halduskohtule kaebuse esitaski, kuna ta ei saanud osta mahlu ja

maitseaineid. Ka leiab A. Streltsov, et ta on vabastatud riigilõivu tasumisest RLS § 22

p 11 järgi, sest on esitanud kohtule kaebuse kahju hüvitamiseks. A. Streltsovi väitel

rikkus kohus tema õigusi ja vabadusi, alandas moraalselt, piiras, diskrimineeris ja

solvas tema inimväärikust ning tema õigusi, millega tekitas talle moraalse kahju.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 18.06.2015. a määruse põhjendustega

ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

10. Kaebaja väidab määruskaebuses RLS § 22 p-de 3 ja 11 rikkumist.

Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja

määruskaebuses ekslikult viidanud

eelmärgitud punktidele, vaid ta peab silmas RLS § 22 lg 1 p 4 ja 12. RLS § 22 lg 1 p

4 kohaselt ei võeta riigilõivu ebaseadusliku süüdimõistmise, ebaseadusliku

kriminaalvastutusele võtmise, ebaseadusliku tõkendina vahi alla võtmise ja muu

alusetult vabaduse võtmise, samuti ebaseadusliku väärteokaristuse rakendamisega

tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude läbivaatamise eest. RLS § 22 lg 1 p 12

kohaselt ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja

surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. Käesolevas

määruskaebemenetluses on vaidlus selle üle, kas kaebaja menetlusabi taotluse

rahuldamata jätmine riigilõivu tasumisest vabastamiseks Tartu Halduskohtu

02.06.2015. a määruse peale määruskaebuse esitamisel on põhjendatud või mitte.

RLS § 22 lg 1 p-d 4 ja 12 käsitlevad riigilõivuvabade toimingutena nendes punktides

kirjeldatud asjades kaebuse läbivaatamist. Halduskohus ei ole käesolevas asjas

kohustanud kaebajat tasuma riigilõivu kaebuse läbivaatamise eest, kuivõrd pidas

13.04.2015. a määruse kohaselt kaebust halduskohtus menetlemiseks lubamatuks

HKMS § 121 lg 1 p 4 ja lg 2 p 1 alusel. Määruskaebuse tagastamise määruse peale

09.06.2015 esitatud määruskaebuse esitamise puhul ei ole RLS §-s 22

riigilõivuvabastust ette nähtud, vaid RLS 60 lg 6 järgi tasutakse kohtu määruse peale

määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot.

11. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole õigust vabastada isikut täielikult ega

osaliselt riigilõivu tasumise kohustusest, kui kohtule esitatud tõenditest nähtub, et

isikul olid võimalused riigilõivu tasumiseks, nagu on tuvastatud käesolevas asjas A.

Streltsovi suhtes. HKMS § 2 lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluse ülesanne

eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu

teostamisel. Käesoleval juhul ei ole tegemist kaebaja õiguste ja vabaduste

rikkumisega. Kaebajal on kaebeõigus, kuid tema määruskaebuse menetlusse

võtmiseks tuleb tal tasuda seaduses ette nähtud riigilõiv, kuivõrd ta on

maksevõimeline isik, millisel juhul ei ole õigustatud riigilõivu riigi kanda jätmine.

Seega kui kaebaja soovib esitada määruskaebust, on tal võimalik seda teha, kui ta

tasub nõutava riigilõivu.

12. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus A. Streltsovi määruskaebuse

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.06.2015. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel