3-14-50834/63 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Kaire Pikamäe ja Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 30.07.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-50834 Haldusasi MS kaebus Pärnu Linnavolikogu 17.04.2014 otsuse nr

29 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – MS, esindaja Suido Västra Vastustaja – Pärnu linn, esindaja Kristi Matiisen Kolmas isik – AS C.H.P, esindaja v.adv Tarmo Pilv Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 22.06.2015 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus MS määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata MS taotlus tõendi esitamiseks tähtaja andmiseks. 2. Jätta MS määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.06.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-50834 muutmata. 3. Vastustajal ja kolmandal isikul tuleb määruskaebuse menetlemisel kantud kulude hüvitamise soovi korral esitada ringkonnakohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid hiljemalt 06.08.2015. Kaebajal tuleb menetluskulude väljamõistmise taotluste kohta esitada oma seisukoht hiljemalt 11.08.2015.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5 ja § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Pärnu Linnavolikogu kehtestas 17.04.2014 otsusega nr 29 Ranna pst 7 kinnistu detailplaneeringu. 2. MS esitas 16.05.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavolikogu 17.04.2014 otsuse nr 29 tühistamiseks. 3. Pärnu linn palus kaebus tagastada. Kaebaja oli vaidlustatud otsuse tegemise ajal Pärnu Linnavolikogu liige ja osales hääleõigusliku liikmena otsuse vastuvõtmisel. Kaebaja linnavo-

3-14-50834 2(5) likogu liikme volitused on valimiskomisjoni 10.04.2015 otsusega peatatud seoses kaebaja Riigikogu liikmeks asumisega. Vastustaja viitas Riigikogu praktikale (3-3-1-74-08; 3-3-1-54- 03) ja leidis, et volikogu liige ei ole iga suvaline isik planeerimisseaduse (PlanS) § 26 lg 1 tähenduses ning kuna kaebus on esitatud avalikes huvides populaarkaebusena, ei saa kaebajal olla asjas kaebeõigust.

4. AS C.H.P palus jätta kaebus läbi vaatamata, nõustudes vastustaja seisukohaga.

5. Tallinna Halduskohus jättis 22.06.2015 määrusega kaebuse HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel HKMS § 121 lg 1 p-s 1 sätestatud asjaolu (vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses) ilmnemise tõttu läbi vaatamata. Halduskohtu pädevusse kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, kui seadusega teistsugust menetluskorda ette ei nähta (HKMS § 4). Suhted, mis tekivad kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse organi vahel, on oma olemuselt omavalitsuse organisisesed vaidlused ega ole lahendatavad halduskohtumenetluse korras.

Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-74-08 (p 12) märkinud, et kohaliku omavalitsuse volikogu liige ei ole iga suvaline isik PlanS § 26 lg 1 tähenduses. Ta on asja otsustanud organi liige, seega samuti asja otsustajate hulgas. Tal on laiemad võimalused otsustusprotsessi sekkuda kui üldsuse esindajatel. Volikogu liige võib volikogu otsuse vaidlustada üksnes juhul, kui see rikub tema subjektiivseid õigusi. Kaebaja on vaidlustanud linnavolikogu, mille liikmeks ta kaevatava otsuse tegemise ajal oli, detailplaneeringu kehtestamise otsuse põhjusel, et otsus on vastu võetud õigusvastase haldusmenetluse tulemusena, muu hulgas on vääralt rakendatud kaalutlusõigust, rikutud põhjendamiskohustust ning kaebaja vastuväited planeeringule on jäetud arvestamata.

Seega on kohtule esitatud avalikes huvides populaarkaebus, mida kaebaja praeguses asjas esitada ei saa. Kohaliku omavalitsuse kollegiaalse organi liikmel puudub õigus vaidlustada halduskohtus detailplaneeringu otsust, mis teda isiklikult otseselt ei puuduta ning mille hääletamiselt ta end kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 17 lg 5 alusel ei ole taandanud. Volikogu liikme erimeelsused kohalikule omavalitsusele seadusega pandud ülesannete kohase täitmise üle tulnuks lahendada KOKS-s sätestatud alustel. KOKS § 17 lg 2 kohaselt juhindub volikogu liige seadusest, linna õigusaktidest ning linnaelanike vajadustest ja huvidest.

Neid huve saab volikogu liige kaitsta hääletamise teel volikogu pädevuses olevate küsimuste lahendamisel. KOKS § 16 lg 1 kohaselt valitakse volikogu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Seega määravad valimised erinevate huvigruppide esindatuse volikogus. Sellisest esindatusest tulenevate, volikogu teatud liikmete huvidele mittevastavate otsuste ümbervaatamisega sekkuks kohus lubamatult kohaliku omavalitsuse kui valla/linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigusesse, võimesse ja kohustusse seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu vastavalt valimistulemustega determineeritud huvigruppide esindatusele.

HKMS-ga ei võimaldata isikute esindatust üheaegselt nii kaebaja kui vastustaja poolel. MS esineb kohtus kaebajana, samas on ta formaalselt esindatud ka vastustaja poolel, sest ta ei ole end hääletamiselt seoses erahuvidega taandanud. Seega saab vaidlust pidada haldusorgani sisesuhtest tekkinud vaidluseks (nn organitüli). Kui vaidlus ei puuduta linnavolikogu liikme isiklikke huve ja subjektiivseid õigusi, vaid erinevate avalike huvide arvestamist volikogu otsuste tegemisel, ei ole vaidluse lahendamine halduskohtus võimalik. Asjaolu, et kaebaja ei osale alates 10.04.2015 enam Pärnu Linnavolikogu töös (tema volikogu liikme volitused on

3-14-50834 3(5) peatatud), ei muuda halduskohtu pädevsut. Volikogu liikmelisuse lõppemise tõttu ei muutu sisesuhetest tekkinud vaidluse iseloom. Kui kaebaja leidis, et volikogu tegevus ei olnud kooskõlas seadusega, saanuks ta taotleda volikogu ees volikogu otsuste uuesti läbivaatamist vastavalt Pärnu linna põhimääruses sätestatud korrale (§ 50 lg 8) või pöörduda taotlega maavanema poole, et viimane teostaks kohaliku omavalitsuse tegevuse üple järelevalvet (KOKS § 66 lg 1, Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 84 p 10 ja § 85). Arvestades maavanema pädevuse piire (VVS § 85), on kaebajal tänagi veel võimalus pöörduda vastava taotlusega maavanema poole. 6. Tallinna Halduskohus jättis MS määruskaebuse 17.07.2015 rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. MS palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 22.06.2015 määrus tühistada ja ja saata asi Tallinna Halduskohtule menetluse jätkamiseks. Lisaks palub kaebaja anda talle täiendav tähtaeg Keskkonnaministeeriumilt küsitud, kuid seni saabumata vastuse esitamiseks. Riigikohtu lahendi 3-3-1-74-08 p-s 12 sisalduv seisukoht ei ole praeguses asjas kohaldatav. Kas üldse või kuidas tolles asjas kaebuse esitanud Viimsi Vallavolikogu liikmed oma volikogu liikme õigusi kasutasid, lahendist ei selgu. Kaebaja on kasutanud kõiki volikogu liikme õigusi selleks, et otsus jääks vastu võtmata.

Seda tõendab muu hulgas linnavolikogu 17.04.2014 istungi protokoll, milles on kajastatud kaebaja sõnavõtud. Otsuse vastu hääletas 7 volikogu liiget, kellest üks oli kaebaja. Kaebaja taotles Keskkonnaministeeriumi kaasamist menetlusse arvamuse andmiseks. Keskkonnaministeerium on andnud teada, et Rannapark kui rahvuslik väärtus vajab korrektset kaitset. Arusaamatul põhjusel on Ranna pst 7 siiani looduskaitseseaduse alusel riigi ostueesõigusega koormamata. Seda, kas Ranna pst 7 kinnistu koormamist on alust kaaluda ja teha riigile vastav ettepanek, volikogu otsuses ega 17.04.2014 istungi protokollis ei kajastata.

Menetluse jätkamisel ja Keskkonnaministeeriumi arvamuse alusel võib kohus nõustuda kaebajaga, et planeerimismenetluse käigus olnuks võimalik Ranna pst 7 kinnistu koormata ostueesõigusega. Seetõttu on otsuse vastuvõtmine toimunud rikkumisega, millele laieneb kohtulik kontroll. Kaebuse edasine menetlemine võib tuua parima võimaliku lahenduse, st riigi, Pärnu linna, Ranna pst 7 ja ka Ranna pst 9 kinnistu omaniku vahelise kokkuleppe, mis on nii avalikes kui erahuvides. Kohus rikkus oluliselt menetlusnormi. HKMS § 122 lg 2 p 7 kohaselt annab kohus eelmenetluses vajaduse korral menetlusosalistele tähtaja oma väidete täiendamiseks.

Pärast kaebuse tagastamise taotluse saamist pidanuks kohus andma kaebajale tähtaja oma väidete täiendamiseks ning sel juhul oleks kaebaja põhjendanud kaebust ka subjektiivsete õiguste rikkumisega. Vaidlustatud otsuse alusel ehitatava hotelli kasutusele võtmine tooks negatiivsete tagajärgedena muu hulgas kaasa Ranna pst 7 kinnistu piirkonnas liikluskoormuse, müra ning heitgaaside olulise suurenemise ja sellega kaebaja kui Pärnu linna elaniku jaoks praeguse keskkonna olulise halvenemise. See rikub keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg-s 1 sätestatud kaebaja subjektiivset õigust terviseja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega kaebajal on oluline puutumus.

Menetluse jätkamisel täiendab kaebaja oma kaebust. Novembris 2014 saadeti Keskkonnaministeeriumile teiste hulgas kaebaja allkirjaga kiri selle kohta, et Rannapargi piirid on määramata ning kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava

3-14-50834 4(5) koostamata. Keskkonnaministri vastuse kohaselt on ettepanek töösse antud. Kaebaja ei ole seni saanud täpsemat vastust, millal Rannapargi piirid määratakse ning eeskiri ja kava koostatakse. Kaebaja palub anda tähtaeg täiendava tõendi esitamiseks ja võtta vastuse saabumisel see määruskaebuse juurde.

8. Pärnu linn palus jätta määruskaebus ja täiendava tõendi esitamiseks tähtaja andmise taotlus rahuldamata. Halduskohus ei ole määruse tegemisel menetlusnorme rikkunud ning on viidanud asjakohasele Riigikohtu selgitusele ja kohaldanud õigusakte vastavalt faktilistele asjaoludele õigesti. Kaebaja on tegelenud teemaga juba aastast 2003, esitanud 2014. a mais kaebuse, seda 2015 täiendanud, esitanud menetluse käigus korduvalt mitmesuguseid taotlusi, kuid kuni määruskaebuse esitamiseni ei ole ta oma õiguse rikkumisele viidanud ega sellele kaitset palunud.

Väide, et kaebaja terviseja heaoluvajadusele vastav keskkond Ranna pst 7 detailplaneeringuga halveneb, on üllatav. Ühtegi asjaolu, millest saaks tema isiklikku puutumust välja lugeda, ei ole kaebaja nimetanud. Volikogu liige ei tohi osa võtta sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kaebaja subjektiivne õigus oleks olnud detailplaneeringu kehtestamise ajal rikutud või et kaebaja oleks planeeringu kehtestamisega oma õiguste rikkumist tunnetanud.

Kaebaja on haldusmenetluses oma tegudega (osalenud detailplaneeringu kehtestamise arutamisel) ning kohtumenetluses (kaebuse põhjenduste ja taotlustega) tõendanud, et tema subjektiivseid õigusi pole riivatud. Kaebajal on olnud kohtumenetluses esindaja. Küsimus sellest, miks Ranna pst 7 ei ole ostueesõigusega koormatud, kui Ranna pst 9 seda on, ei puuduta praegust haldusasja – detailplaneeringu kehtestamisel ei ole puutumust riigi ostueesõigusega. Vastustaja ei pea võimalikuks avalikkust kaasamata, üksnes valitud isikutega detailplaneeringu lahendusi muutvaid kokkuleppeid kohtumenetluses sõlmida.

Kaebaja taotlusest ei selgu Keskkonnaministeeriumi vastuse seos detailplaneeringu kehtestamisega ega asjaolu, mida taotletav tõend saaks praeguses asjas tõendada.

9. AS C.H.P palus jätta määruskaebus ja täiendava tõendi esitamiseks tähtaja andmise taotlus rahuldamata. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kohus leidis õigesti, et kaebaja ja vastustaja vahel on haldusorgani sisesuhtest tekkinud vaidlus, mis ei kuulu halduskohtus lahendamisele. Vaidluse esemeks on linnavolikogu 17.04.2014 otsuse tühistamine, mitte kinnisasja võimalik omandamine riigi poolt. Riik ei ole sellise ettepanekuga kolmanda isiku poole pöördunud, mistõttu on asjakohatu sellel teemal argumenteerida. Halduskohtus ei ole menetlusnormide rikkumist HKMS § 199 tähenduses toimunud. Täiendava tõendi esitamise taotlusega püüab kaebaja taas menetlust venitada ja tekitab teistele menetlusosalistele põhjendamatuid menetluskulusid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Määruskaebuse väited ei anna halduskohtu määruse tühistamiseks alust. 11. Halduskohus on piisava põhjalikkusega ja õigesti selgitanud, miks ei saa halduskohus lahendada detailplaneeringu kehtestamise otsuse vastuvõtmisel osalenud linnavolikogu liikme avalikes huvides esitatud populaarkaebust volikogu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus halduskohtu põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et halduskohtu pädevus organi sisetüli lahendamiseks ei sõltu sellest, kas ja kuidas vaidlustatud otsuse hääletamisel vähemusse jäänud volikogu liige oma seisukohti ja valijate huve kohtuväliselt kaitseb, kas haldusmenetluses on tehtud vigu ning kas riik, linn ja kinnistuomanikud võiksid saavutada nii avalikele kui erahuvidele vastava kokkuleppe.

3-14-50834 5(5) 12. KeÜS hakkas kehtima 01.08.2014 ning vaidlustatud volikogu 17.04.2014 otsuse vastuvõtmise ajal KeÜS § 23 lg-s 1 sätestatuga sarnast subjektiivset õigust Eesti õiguskorras ei eksisteerinud. Seetõttu ei saa kaebaja KeÜS § 23 lg-s 1 sätestatud subjektiivsete õiguste rikkumise väitele oma kaebuses tugineda.

13. Taotluse täiendava tõendi esitamiseks tähtaja andmiseks jätab ringkonnakohus HKMS §

62 lg 2 alusel rahuldamata, sest teave selle kohta, millal määratakse Rannapargi piirid ja koostatakse kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduse kava, ei ole määruskaebuse lahendamiseks vajalik. 14. AS C.H.P palus määruskaebusele esitatud vastuses anda enne lahendi tegemist tähtaeg menetluskulude nimekirja esitamiseks. Ringkonnakohus leiab, et põhiasja lahendamisega viivitamine ei ole põhjendatud ning menetluskulud on võimalik jagada ka eraldi määrusega pärast kaebuse läbi vaatamata jätmise suhtes otsustuse tegemist. Ringkonnakohus annab vastustajale ja kolmandale isikule tähtaja määruskaebemenetlust puudutavate menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks ning kaebajale võimaluse taotlusele (taotlustele) vastata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

Ruth Plaks

Oliver Kask