3-15-1800/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedaugust 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1800 Haldusasi H.M.i kaebus Tallinna Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Legislator headnote
AI generated3-15-1800/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: ASJAOLUD 1. H.M. esitas 16.07.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla toimingud, mis seisnevad tegevusetuses ja H. M. õpingute mittetasustamises. Kaebaja leiab, et vangistusseaduse (VangS) § 341 lõiked 1 ja 2 näevad ette kinnipeetavate õpingute tasustamise. Hariduse omandamine on võrdsustatud tööga ning Euroopa vanglareeglistiku kohaselt tuleb hariduse omandamist tasustada tööga samadel alustel. Kuigi põhihariduse omandamine on sama oluline, kui riigikeele õppimine, siis tasu makstakse vaid riigikeele õppijatele. Seega diskrimineeritakse põhija üldkeskhariduse ning kutsehariduse omandajaid, kes tasu ei saa.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht
10. august 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1800 Haldusasi H.M.i kaebus Tallinna Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON Tagastada H.M.i kaebus läbivaatamatult.
Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD 1. H.M. esitas 16.07.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla toimingud, mis seisnevad tegevusetuses ja H. M. õpingute mittetasustamises. Kaebaja leiab, et vangistusseaduse (VangS) § 341 lõiked 1 ja 2 näevad ette kinnipeetavate õpingute tasustamise. Hariduse omandamine on võrdsustatud tööga ning Euroopa vanglareeglistiku kohaselt tuleb hariduse omandamist tasustada tööga samadel alustel. Kuigi põhihariduse omandamine on sama oluline, kui riigikeele õppimine, siis tasu makstakse vaid riigikeele õppijatele. Seega diskrimineeritakse põhija üldkeskhariduse ning kutsehariduse omandajaid, kes tasu ei saa.
KOHTU PÕHJENDUSED 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg
2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. 3. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub praegusel juhul ilmselgelt kaebeõigus, mistõttu on kohaldatav HKMS § 121 lg 2 p 1.
3-15-1800 2(3) 4. Kaebaja leiab, et Tallinna Vangla on õigusvastaselt keeldunud temale õpingute eest tasu maksmisest. Samuti peab kaebaja diskrimineerivaks olukorda, kus õpingute eest makstakse tasu vaid riigikeelt õppivatele kinnipeetavale. 5. Tulenevalt HKMS § 44 lõikest 1 võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebaja leiab, et tal on õigus saada tasu õpingute eest. Kaebaja viidatud VangS § 341 lõike 1 kohaselt võib kinnipeetavale maksta õppimise eest tasu. Säte ei pane Tallinna Vanglale kohustust tasustada kinnipeetavate õpinguid igal juhul ega tekita täiskasvanud kinnipeetavale subjektiivset õigust saada õppimise eest tasu (vt ka L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak, „Vangistusseadus kommenteeritud väljaanne 2014“ § 341 komm 3, lk 110). Samuti ei tulene kaebajale subjektiivseid õigusi Euroopa vanglareeglistikust, kuna tegemist on soovitusliku iseloomuga normidega, mis pole Eesti jaoks siduvad. 6. VangS § 34 lg 2 kohaselt lähtutakse õppimise tasustamisel õppevormist, õppetöös osalemisest ja selle tulemuslikkusest. Vangistusseaduse § 341 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ § 1 lõike 2 kohaselt tasustatakse nende kinnipeetavate õpinguid, kes õpivad vangla poolt vahendataval riigikeele koolitusel õppeasutuse või õpetaja kinnitatud õppekava ja tunniplaani alusel. Tallinna Vangla otsustus selle kohta, kas maksta kinnipeetavale õppimise eest tasu või mitte, allub iseenesest kohtulikule kontrollile. Samas ei nähtu kaebusest, et kaebaja osaleks õppes, mille tasustamine on ette nähtud viidatud määrusega. 7. Otsus tasustada vaid riigikeele õppijaid on sätestatud eelnimetatud Vabariigi Valitsuse määruses. Seadusandja on seejuures jätnud ulatusliku otsutusruumi. Kehtivas õiguses puudub alus muud liiki hariduse (sh põhihariduse omandajatele) tasu maksmiseks. Seetõttu ei saa pidada Tallinna Vangla tegevust riigikeele õppijate ja teiste hariduse omandajate eristamisel õigusvastaseks. 8. Kuna kaebajal puudub kaebuses viidatav õigus saada õpingute eest tasu ning kaebusest ei nähtu kaebaja õiguste rikkumist, on kaebuse eduväljavaadete puudumine ilmselge ning esineb alus kaebuse läbivaatamatult tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
9. Vastuseks kohtunõudele teatas Tallinna Vangla 07.08.2015, et riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri andmetel on H.M. üldharidussüsteemis õppinud perioodil 29.10.2013-18.06.2014 (lõpetas kaheksanda klassi) ja perioodil 03.09.2014-18.06.2015 (lõpetas üheksanda klassi). Tallinna Vangla dokumendiregistrist ei nähtu, et H.M. oleks seoses õppimise eest tasu saamise nõudega või sellekohaste järelepärimistega Tallinna Vangla poole pöördunud. HKMS § 45 lg 2 ls 1 kohaselt tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tasu saamiseks oleks tõhusaim võimalus pöörduda esmalt vangla poole kohustamisnõudega. VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt ei ole vangla keeldumise korral võimalik kohustamisnõudega pöörduda otse kohtusse, vaid esmalt tuleb läbida kohustuslik vaidemenetlus. Vangla vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja vangla poole kohustamisnõudega pöördunud. Ka olukorras, kus isik on kohustamisnõude esitamise tähtaja mööda lasknud, ei saa tema kohtusse pöördumist tuvastamiskaebusega pidada põhjendatuks. Sel põhjusel ei pea kohus tuvastamiskaebust HKMS § 45 lg 2 ls-le 1 tuginedes lubatavaks ja ka sel põhjusel puudub kaebajal kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1).
3-15-1800 3(3) 10. HKMS § 43 lõike 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 11. HKMS § 104 lõike 5 punkti 2 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Praeguses asjas ei ole kaebuse esitamisel riigilõivu tasutud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe