4-15-4827/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-4827

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. august 2015, Tallinn

Väärteoasja number

4-15-4827 (2316,15,007102; 2317,15,005245)

Kohtunik

Märt Toming

Tõlk

Maksim Tšurkin

Väärteoasi

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete seaduse §-s 151 ettenähtud väärtegu

Menetlusalune isik

N.A, ik XXX, elukoht: xxx, töötab

mitteametlikult

Kohtuvälise menetleja esindaja

Liisa Miil, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond

RESOLUTSIOON

1. N.A süüdi tunnistada NPALS § 15

ettenähtud väärteo toimepanemises ja

karistada teda arestiga 15 (viisteist) päeva.

2. Mõistetud arest 15 (viisteist) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 05.10.2015. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole määratud tähtajaks aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning mõistetud ja ärakandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates tema aresti ärakandmisele toimetamisest.

3. N.A-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeseisundi tuvastamise uuringu tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 №rdea pangas, märkides selgitusena: „N.A, 4-15-4827, joobeseisundi tuvastamise kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel N.A-le posti teel tema poolt avaldatud elukoha aadressile.

4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel V™S § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 07.08.2015. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 23.05.2015 koostatud väärteoprotokollist nr AB1437669 (2316,15,007102) nähtuvalt peeti 23.05.2015 kell 13.54 Tallinnas Sõle 41 juures kinni N.A, kelle organismis tuvastati indikaatorvahendi kasutamise tulemusena opiaatide (fentanüüli) sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta.

Menetlusalune isik on väärteoprotokolli selgitusena märkinud, et tarvitas fentanüüli. 01.07.2015 koostatud väärteoprotokollist nr AB1460014 (2317,15,005245) nähtuvalt peeti 20.05.2015 kell 00.27 Tallinnas Endla 45 asuvas Kristiine kaubanduskeskuses kinni N.A, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena fentanüüli ja klonasepaami metaboliidi sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli on menetlusalune isik märkinud, et samal päeval 20.05.2015 tarvitas fentanüüli Kristiine keskuses, leidis tänavalt, ei mäleta kus. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et on haige inimene, narkomaan, on Merimetsa Haigala patsient. Rumalusest sai tehtud. 23.05.2015 oli tarvitanud fentanüüli. 20.05.2015 pani ka toime väärteo. Leidis tänavalt. Töötab mitteametlikult, trahvid on tasumata. Palk on liiga väike, et maksta trahve. On varem arestiga karistatud, viimane kordsel aastal, 28 päeva.

Kandis ära juunis 2015. Leiab, et 30 päeva oleks liiga palju, 15 oleks paras. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles karistuseks 30 päeva aresti. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku antud selgitused, kontrollinud indikaatorvahendi kasutamise protokolli, mille kohaselt esinesid menetlusalusel isikul lisaks opiaatide tarvitamist kinnitavalt positiivsele näidule ka välised joobeseisundile viitavad tunnused ning tutvunud joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, mille kohaselt tuvastati menetlusaluse isiku organismis narkootilise aine (fentanüül) ja psühhotroopse aine (klonasepaami metaboliidi) sisaldus, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 ettenähtud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud.

Arvestades süütegude asjaolusid ja menetlusaluse isiku ütlusi, leiab kohus, et süüteod on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 23.05.2015 ja 20.05.2015 menetlusaluse isiku organismis tuvastatud fentanüül kuulub NPALS §

31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootiliste ainete tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja selliste ainete käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on N.A käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 15

1 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud nii rahatrahvi kui arestiga. Lisaks sellel on menetlusalust isikut karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Aastate jooksul määratud rahatrahvid samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest on jäetud tasumata. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud trahvid ning ka korduvad arestid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Samamoodi ei ole temale mõju avaldanud ka üldkasulik töö, millega asendati temale mõistetud suhteliselt lühiajaline vangistus. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada uuesti aresti. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse kahe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süüd tuleb hinnata keskmisena ja menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Samuti tuleb menetlusaluselt isikult V™S § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on joobeseisundi tuvastamise kulu.

Märt Toming

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/