1-14-6046/20 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

7. august 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-6046

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 9. juuni 2015

määrus, millega Viktor Seleznev jäeti tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamata

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu

Viktor

Seleznevi

kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 9. juuni 2015 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt

Advokaadibüroo Objartel&Partnerid kaudu 72 eurot (s.h käibemaks 12 eurot)

vandeadvokaadi abi Valli Murdele määruskaebemenetluses Viktor Seleznevile riigi

õigusabi osutamise eest.

5. Mõista Viktor Seleznevilt välja menetluskulud riigituludesse.

Viktor Seleznevil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a

EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a

EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusse

märkida viitenumber 99914700002366 ja selgitus: „Viktor Seleznev 1-14-6046,

menetluskulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või

advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viktor Seleznev tunnistati Tartu Maakohtu 15.07.2014. a kohtuotsusega

kriminaalasjas nr 1-14-6046 süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati 6 kuu pikkuse

vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust V. Seleznevile Tartu Maakohtu

31.01.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-930 mõistetud karistuse ärakandmata osa,

11 kuud vangistust võrra. V. Seleznevi liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta 5

kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 2 alusel jäeti 31.01.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-

930 KarS § 64 lg 1 alusel V. Seleznevile liitkaristuseks mõistetud rahaline karistus (350

päevamäära, s.o 1120 eurot), täitmisele iseseisvalt 31.01.2014. a otsuses määratud

tingimustel. Kohtuotsus jõustus 31.07.2014. a.

Kinnipeetava karistusaeg algas 13.08.2014. a ja lõpeb 13.01.2016. a.

2. Tartu Maakohtu 09.06.2015. a määrusega jäeti V. Seleznev tingimisi ennetähtaegselt

vangistusest vabastamata. Kohtu põhistused olid seejuures järgmised.

2.1

V. Seleznevi karistusandmetest nähtub, et teda on eelnevalt kriminaalkorras korduvalt

karistatud. Ta on varasemalt toime pannud eriliigilisi süütegusid. Viimasel kolmel korral on

teda karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, mis on vägagi taunitav käitumine.

Märkimist väärivaks asjaoluks pidas kohus seda, et käesoleva karistuse kandmisele V.

Seleznev kohtu määratud tähtajaks ei ilmunud. Kinnipeetav tunnistas, et oli alkoholijoobes. V.

Seleznev ei ole siiani pidanud vajalikuks oma elustiili ümber kujundada, käitumist

korrigeerida ja alkoholi tarvitamise harjumusi muuta. Seega püsib jätkuvalt oht uute

kuritegude toimepanemiseks vabaduses.

2.2

Isiku suhtumist ning käitumist kehtivatesse reeglitesse ei ole muutnud ka käesolev

reaalne vangistus. Vangla esitatud materjalide kohaselt on V. Seleznev läbinud

sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid motivatsioon oma alkoholi tarvitamise harjumusi

muuta on madal. Sellises olukorras on raske asuda seisukohale, et V. Seleznevis oleks

vajalikud positiivsed muutused toimunud, kuriteoriskid oleksid maandatud ning teda oleks

võimalik vabastada. V. Seleznev on varasemalt korduvalt andnud lubadusi alkoholisõltuvust

ravida, kuid need on olnud paljasõnalised. Kohtuistungil avaldas V. Seleznev taas soovi minna

vabanemise korral alkoholiravile. Kohus tunnustas V. Seleznevi sellist soovi ning leidis, et see

on kahtlemata vajalik, kuid see ei anna alust isiku vabastamiseks talle mõistetud karistuse

kandmiselt enne tähtaega.

2.3

Lisaks eelnevale on V. Seleznevi karistuse kandmise ajal korduvalt karistatud

distsiplinaarkorras tubakatoodetega seotud rikkumiste eest. Viimati määrati talle karistuseks 5

päeva kartserit 18.03.2015. Kuivõrd kartser on rangeim karistus, mida on võimalik määrata,

näitab see selgelt rikkumise tõsidust. Isik, kes soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, peaks

endale teadvustama, milline on korrapärane käitumine ning millised tagajärjed kaasnevad, kui

sellest kinni ei pea. Kinnipeetav peaks oma positiivse käitumisega vangistuse jooksul

kinnitama, et ta on valmis seadusekuulekalt elama, kuid V. Seleznev seda ei ole teinud.

Seetõttu puudus kohtul veendumus, et V. Seleznevi suhtumist vaid kriminaalhoolduslike

vahenditega saaks parandada. Kohtu hinnangul on karistuse eesmärki V. Seleznevi puhul

võimalik saavutada vaid karistuse lõpuni kandmisega.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Määruskaebuses taotleb kaitsja maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse

tegemist, millega vabastada V. Seleznev tingimisi ennetähtaegselt.

3.1

V. Seleznev leiab, et tema karistuse eesmärgid on saavutatud. Ta saab aru, et tema

minevik on negatiivne ning seetõttu on raske teda usaldada. Samas avaldas ta kohtule, et

mõistab alkoholi tarvitamisega seotud probleeme ja soovib tingimata minna vabanemise

korral alkoholiravile. Kohus jättis arvestamata, et V. Seleznevil on tungiv soov alkohol

tarvitamisest vabaneda ning pöörduda vabanemisel kindlasti spetsialisti poole.

3.2

Vangla toetab V. Seleznevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Positiivsete asjaoludena on välja toodud töössesuhtumine ning sotsiaalprogrammi läbimine.

Ka prokuratuur toetas V. Seleznevi enne tähtaegset vabastamist. Prokurör märkis, et uute

kuritegude toimepanemise kõige suuremaks riskifaktoriks on V. Seleznevi puhul alkoholi

kuritarvitamine ning taotles lisakohustusena alkoholitarvitamise keelu panemist.

3.3

Kohus jättis arvestamata, et V. Seleznevil on väga tihedad suhted oma lähedastega, kes

kindlasti on huvitatud selles, et ta vabaneks alkoholi tarvitamisest. V. Seleznev mõistab, et

tema käitumine ja korduvad karistused mõjutavad negatiivselt ka lähedaste elu.

3.4

Ei ole õiglane ning KarS §-st 56 ei tulene, et kuriteo toimepanemise asjaolud kaaluvad

üles teised, KarS § 76 lg-s 3 ettenähtud tingimused. V. Seleznev kinnitas kohtuistungil, et

tunneb end vanglas väga halvasti ning ärakantud vangistus on piisav selleks, et teha õigeid

järeldusi oma edasise elu korraldamiseks. Ta on kindel, et käitub edaspidi seaduskuulekalt ega

riku käitumisreegleid. Kriminaalhooldusele allutamine oleks V. Seleznevile väga kasulik, sest

kriminaalhooldaja abiga läbiks ta vajalikud sotsialiseerimise programmid, mis võiksid anda

talle vajalikke teadmisi ja oskusi edaspidiseks seadusekuulekaks eluks vabaduses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud

asjaolusid kogumis, soostub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga V. Seleznevi

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta.

5. Esmalt märgib ringkonnakohus, et ei nõustu määruskaebuse väidetega sellest, et

V. Seleznevi puhul on kohus arvestanud ainult kuriteo toimepanemise asjaolusid. Ehkki kohus

on peatunud ka V. Seleznevi poolt toime pandud kuritegudel, on lisaks mittevabastamise

põhjusena välja toodud veel isiku varasem elukäik (korduv karistatus eriliigiliste kuritegude

toimepanemises) ja käitumine vangistuse ajal (korduvad distsiplinaarkaristused). Sellises

olukorras kaaluvad ka ringkonnakohtu hinnangul mittevabastamist toetavad argumendid üle

isikut iseloomustava positiivse.

6. V. Seleznev on määruskaebuse kohaselt isegi aru saanud, et tema negatiivne minevik

ei suurenda temasse usku. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega ka

kaalutlenud, kas anda V. Seleznevile võimalus end muuta, ent kokkuvõtvalt leidnud, et

olukorras, kus isik ei ole siiani pidanud vajalikuks oma elustiili ümber kujundada, käitumist

korrigeerida ja alkoholi tarvitamise harjumusi muuta, püsib jätkuvalt oht uute kuritegude

toimepanemiseks vabaduses. Sellise seisukohaga tuleb V. Seleznevi iseloomustust lugedes

nõustuda. Sellest nähtub, et ehkki V. Seleznevi viimaste kuritegude soodusteguriks on

alkoholi liigtarbimine, on tema motivatsioon tarvitamisharjumusi muuta madal.

Apellatsioonikohus leiab, et kui isik, keda on juba kolmel korral süüdi tunnistatud

mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, leiab, et tal otseselt probleeme alkoholiga ei ole,

puudub ringkonnakohtul usk, et V. Seleznev ennetähtaegsel vabanemisel oma käitumist

muudab ning vabanemisel kindlasti spetsialisti poole pöördub.

7. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud

süüdimõistetu isikuga, tema varasema elukäiguga ja toimepandud kuritegude asjaoludega ning

käitumisega karistuse jooksul ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole

õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase

ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik

ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel.

8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 390 jätab

ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

9. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi suuruse ulatuse kindlaksmääramiseks.

Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud edasikaebuse koostamiseks ja esitamiseks 1,5 tundi.

Kokku taotleb kaitsja 72 euro hüvitamist. Arvestades määruskaebuse argumentide

asjakohasust ja kaebuse mahtu, loeb ringkonnakohus taotluse ajakulu osas põhjendatuks.

KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle

isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau