1-14-1689/85 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

7. august 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-14-1689 Kohtukoosseis Mati Kartau, Paavo Randma, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 2. juuli 2015 määrus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu

H.D

kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 2. juuli 2015 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 19.06.2014 otsusega tunnistati H.D süüdi KarS §-de 121, 200 lg 1-25 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta ja 4 kuud. KarS § 74 lg 2 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 4 kuud vangistust ning ülejäänud karistus jäeti tingimisi kohaldamata 18 kuulise katseajaga. Viru Maakohtu 25.11.2014 määrusega pöörati mõistetud karistuse ärakandmata osa – 11 kuud ja 27 päeva vangistust – täitmisele. Karistuse kandmise algus oli 24.11.2014 ja lõpp 20.11.2015.

2. Viru Vangla esitas 12.06.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Maakohtu määrus

3. Viru Maakohtu 2. juuli 2015 määrusega jäeti H.D talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

3.1. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Maakohtu hinnangul ei kaalu H.D positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid. Positiivsete asjaoludena võib välja tuua, et vabanedes aitab MTÜ Teekond leida kinnipeetavale kindla elukoha, kus isik saab elada 6 kuud ning peale seda peab isik endale iseseisvalt elukoha leidma. Samuti aitab MTÜ kinnipeetaval leida töökohta. Tegemist on küll asjaoludega, mis aitavad kinnipeetaval vabanedes igapäeva eluga harjuda ja esialgu toime tulla, kuid neid ei saa pidada alalisteks, kuivõrd elukoha saab ainult 6 kuuks ja tegeliku töökoha saamine pole garanteeritud. Negatiivseteks asjaoludeks on see, et H.D on kriminaalkorras 5 korda karistatud ja kõik on vangistused. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, lisandunud on vägivalla element. Kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes ja materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kuivõrd vabanemisel puudub tal kindel töökoht ja toetav lähivõrgustik ning ta omab võlgnevusi, siis on oht uute kuritegude toimepanemiseks, mida soodustavad ka tal diagnoositud alkoholisõltuvus ja psühhiaatrilised probleemid, kuigi ta püüdis neid lahendada sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbides. Tal on ka üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et tegemist on isikuga, kes ei suuda ka vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda. Vangla iseloomustuse kohaselt on H.D puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus vägivaldse kuriteona 68%. Seega on ta ohtlik avalikkusele.

3.2. Eeltoodu alusel maakohus leidis, et H.D varasemad karistused ei ole täitnud eesmärki, kuna süüdimõistetu pole hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teiste inimeste turvalisuse kaitseks on põhjendatud ta jätta edasi karistust kandma. Määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse H.D kaitsja adv M. Reinsalu, kes palub määrus tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada H.D vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja märgib, et H.D saaks tingimisi ennetähtaega vabanedes asuda elama MTÜ-sse Lootuse Küla, kus on võimalus osaleda 10 kuulises alkoholija narkosõltuvusest taastumise programmis. MTÜ Teekond pakub võimalust elamispinnale 6 kuuks ja abi töökoha leidmisel.

Kohtuistungil H.D kinnitas, et vanglas viibitud aja jooksul on ta oma senisest käitumisest teinud põhjalikud järeldused ning seadust enam ei riku. Ta on küll varasemalt rikkunud katseaja tingimusi, kuid nüüd seda enam ei juhtu. Vabanemisel asub ta koheselt tööle ning hakkab likvideerima kuritegudega tekkinud rahalisi nõudeid.

Kaitsja leiab, et maakohus ei ole piisavalt arvesse võtnud H.D isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, samuti elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Selle asemel keskenduti liigselt tema varasemale elukäigule. Kriminaalse mineviku arvestamine on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel äärmiselt oluline, kuid see ei tohi võtta kinnipeetavalt kategooriliselt üldse võimalust oma õiguskuuleka käitumisega ning enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud.

Kaitsja leiab, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamise näol on tegemist sisuliselt tuleviku perspektiivi hindamise küsimusega ning maakohtu argumendid, millega õigustati taotluse rahuldamata jätmist, ei lange ära ka pärast karistuse tervikuna ärakandmist, kui H.D igal juhul vangistusest vabaneb. Selle võimaliku riski maandamiseks ongi vaja kinnipeetav vabastada riigipoolse järelevalvega, mis aitaks H.D sotsialiseeruda ning oma käitumine kooskõlla viia ühiselu reeglitega.

Kaitsja märgib, et ennetähtaegse vabastamise praktika analüüs näitab, et vanglast kriminaalhooldusele vabanenud inimeste retsidiivsus on 2-5 korda madalam kui neil, kes oma karistuse vanglas lõpuni ära kannavad. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, leiab kohtukolleegium, et H.D tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Kolleegium nõustub kõigi kaevatavas määruses esitatud seisukohtadega ning vastab määruskaebusele vaid järgmist.

6. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et maakohus ei ole piisavalt arvesse võtnud H.D isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, samuti elutingimusi ja võimalusi vabanemisel ning selle asemel keskenduti liigselt tema varasemale elukäigule. Maakohus õigesti juhindus KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolude järjekorrast, mille kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Seejuures maakohus arvestas nii H.D iseloomustavaid positiivseid kui negatiivseid asjaolusid ning veenvalt põhjendas, miks ülekaal on negatiivsetel asjaoludel (vt käesoleva määruse p-d 3.1-3.2). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega. Eelnevat arvesse võttes ei ole ringkonnakohus veendunud, et hetkel tingimisi ennetähtaegselt vabanedes alustaks H.D seaduskuulekat elu. Tema eelnev elukäik ei näita, et kinnipeetav oleks ülimotiveeritud muutuma. Seega on ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal välistatud.

Kaitsja poolt viidatud MTÜ-d võivad küll kaasa aidata H.D sotsialiseeruda ja igapäevaellu naasta, kuid nende poolt pakutavad teenused on lühiajalised ja tingimuslikud. Arvestada tuleb ka seda, et H.D suhtes on ka varem kohaldatud kriminaalhooldust, kuid see ei olnud tulemuslik, sest ta rikkus kontrollnõudeid ja pani katseajal toime uue kuriteo. Mis puutub kaitsja väitesse, et ennetähtaegse vabastamise praktika analüüsi kohaselt vanglast kriminaalhooldusele vabanenud inimeste retsidiivsus on 2-5 korda madalam kui neil, kes oma karistuse vanglas lõpuni ära kannavad, siis selline tendents on tervitatav. Samas ei tohi unustada, et iga karistuse mõistmine ja ka sellest vabastamine on individuaalne toiming ja selle läbiviimisel ei saa ainukeseks aluseks olla kohtupraktika analüüsid. Neile küll saab toetuda, kuid antud juhul on aluseks ikkagi KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolud.

7. Ringkonnakohus leiab, et kuna H.D on pikka aega olnud kuritegelikult aktiivne

(kriminaalkorras 5 korda karistatud vanglakaristusega), omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust, varasem kriminaalhooldus pole tulemust andnud, siis tuleb tal oma karistus, mis eelduslikult lõpeb 20.11.2015, lõpuni kanda.

8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 2. juuli 2015 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau Paavo Randma Maarika Kuusk