1-14-7312/28 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

Kriminaalasi nr 1-14-7312

KOHTUMÄÄRUS

06. augustil 2015 Viru Maakohus koosseisus kohtunik Heli Väinaste sekretäri Enjar Malm juuresolekul kaitsja - v. adv. Eduard Bulattšik osavõtul

avalikul kohtuistungil Rakvere kohtumajas läbi vaadanud Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Tiina Saare erakorralise ettekande U.M’ile mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks,

t e g i k i n d l a k s:

Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-14-7312 03.09.2014 tunnistati U.M

süüdi KarS §

436 lg 1 j vangistust. ärgi ning karistuseks mõisteti 1 (üks) kuu KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.12.2013 kohtuotsuse järgi mõistetud

karistuse ärakandmata osa 11 (üksteist) kuud 28 päeva vangistust võrra ning U.M-i liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 69

alusel asendati mõistetud vangistus 786 (seitsmesaja kaheksakümne kuue) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 24 (kakskümmend neli kuud. Üldkasuliku ) töö tegemise ajaks allutati U.M Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt

määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu xxxx määratud alalises elukohas ;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnikult Ingrit

Soesoolt saabus kohtule 13.01.2015 erakorraline ettekanne U.M-ile istetud ja mõ

ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks tegemata üldkasuliku töö tundide ul

atuses,

s idus est süüdimõistetu U.M ho kõrvale üldkasulikust tööst. Esitatud erakorralisest ettekandest nä U.M sooritanud 30 üldkasuliku töö tundi, htub, et 08.01.2015 seisuga oli tegemata oli KT tunde sooritamas 31.10.2014. 756 tundi. Süüdimõistetu käis viimati Ü

2

U.M tõi tundide mittesooritamise põhjuseks, et terviseseisundi tõttu ei ole ta saanud ÜKT tunde sooritada. Arstitõendeid ei ole U.M esitanud. äärusega nr Viru Maakohtu m

1-14-7312 06.02.2015 jäeti Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse

kriminaalhooldusametniku Ingrit Soesoo erakorraline ettekanne 13.01.2015 U.M-ile

Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-14-7312 03.09.2014 KarS § 436 lg 1 järgi mõistetud ja

ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Kohus leidis, et Viru Vangla

kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Ingrit Soesoo

erakorraline ettekanne U.M-ile mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks tegemata üldkasuliku töö tundide ulatuses kohtule põhjendatult esitatud, sest oli

süüdimõistetu U.M üldkasulikust tööst kõrva hoidus le. Ta sooritas oktoobris 2014 ajakavas vähem ÜKT tunde, novembris, detsembris 2014 ning jaanuaris 2015 ei sooritanud ta ühtegi ÜKT tundi. karistust täideviiv ametnik teinud ühel korral U.M-ile oli kirjaliku hoiatuse (12.12.2014), kuna isik hoidus kõrvale ÜKT sooritamisest. Ühtegi arstitõendit U.M oma terviseseisundi kohta kriminaalhooldusametnikule esitanud ei ole. Lisaks sellele ei ole U.M järginud KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet, jättes 9-st korrast 4-l

korral kriminaalhooldusametniku jal registreerimisele ilmumata. U.M oli määratud a

seni sooritanud vaid 30 üldkasuliku töö tundi. Arvestades kohtuistungitel 23.01.2015 ja 06.02.2015 tuvastatud asjaolusid, leidis kohus seda, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne tuleks jätta rahuldamata ning U.M-ile tuleks anda võimalus üldkasuliku töö

tundide sellise otsustuse tegemisel U.M-i tervislikku tegemist jätkata. Kohus arvestas seisundit, sest U.M oli xxxx, samuti arvestas kohus hiljuti tuvastatud töövõime kaotus seda, et isik avaldas valmisolekut oma terviseprobleemidega tegeleda.

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnikult Tiina

Saarelt saabus kohtule 21.07.2015 erakorraline ettekanne U.M-ile mõistetud ja

ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks tegemata üldkasuliku töö tundide ulatuses, sest süüdimõistetu U.M ei pea kinni ajakavast, hoidudes üldkasuliku töö sooritamisest kõrvale. Esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et juunis 2015 pidi U.M sooritama

55 üldkasuliku töö tundi, kuid sooritas vaid 7 tundi ja tegemata jäi 48 ÜKT tundi. U.M-ile

on tehtud kaks kirjalikku hoiatust (12.12.2014 ja 05.06.2015), kuna ta hoidus

kõrvale ÜKT tundide sooritamisest. 21.07.2015 seisuga on U.M sooritanud 64 ÜKT

tundi, tegemata on 722 tundi. U.M põhjendas tundide mitte sooritamist sellega, et

terviseseisundi tõttu ei ole saanud ÜKT tunde teha. 03.07.2015 esitas hooldusalun

ta e arstitõendi selle kohta, et käis juunis 2015 perearsti vastuvõtul ja ühe korra Rakvere Haiglas

erialaarsti vastuvõtul. Ühendust on võetud perearstikeskusega, kust öeldi, et töö tegemist takistavaid asjaolusid ei olnud, pigem vastupidi U.M-ile

– soovitati füüsilist liigutamist.

Esmakohtumine U.M-iga toimus 26.09.2014, kus süüdimõistetule selgitati üldkasuliku töö olemust ja sellega kaasnevaid õiguseid Süüdimõistetu allkirjastas ÜKT

ja kohustusi. tegija

õiguste broneeriti üldkasuliku töö tunde tegema MTÜ ning kohustuste lehe. U.M Lääne Viru Jäätmekeskuse juurde. Veebruaris 2015 suunati hooldusalune tööle S.K Rakvere - Hooldekodusse, kuna seal pakutakse tööd, mis on talle jõukohasem. Viimasel ajal täidab U.M

korrektselt registreerimiskohustust. Hooldusalune on jätkuvalt arvamusel, et talle on

kohtuotsusega ülekohut tehtud. Ta ei mõista, miks peab ÜKT tunde tegema.

Kriminaalhooldusametnik lähtus kohtule ettepanekut tehes vangistus täitmisele pöörata

asjaolust, et U.M on ole korduvalt hoidnud kõrvale ÜKT sooritamisest ning ei motiveeritud ÜKT-d tegema.

Kriminaalhooldusametnik Tiina Saare ungitel erakorralises ettekandes tehtud jäi kohtuist ettepaneku juurde, lisades, et juulis ei ole U.M sooritanud ühtegi üldkasuliku töö tundi.

3 U.M väitis talle, et ta ei hakkagi üldkasuliku töö tunde tegema, sest ta ei saa aru, miks

ta peab neid tegema. Tema seletuses on kirjas, et tervislik seisund ei võimalda tunde teha.

Viimati käis U.M üldkasuliku töö tunde tegemas 03.06.2015 ja tegi 3 tundi,

02.06.2015 tegi U.M 4 tundi. Poole aastaga on lisandunud vaid 34 tundi.

Kriminaalhooldusametniku väitel ei sooritanud U.M veebruaris ja märtsis ühtegi

üldkasuliku töö tundi, kuid aprillis tegi ta 9 tundi ja mais 18 tundi. Veebruaris on esitatud tõend töövõimetuse kohta, 25. veebruarist on perearsti tõend, et vajab psühhiaatrilist ravi ning et somaatilist haigust ei esine.

Süüdimõistetu U.M kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes toodu vastab tõele. Ta sai sõjaväest koju, sest ta tervis pole korras. Tervis ei võimalda tal üldkasulikku tööd

teha. Ta peab ennast ravima. isel kuul V U.M tunnistas, et käis eelm psühhiaater M

juures, kes määras talle mingid ravimid, mis ei aita. U.M-i ütlustest nähtub, et üldkasuliku töö tegemine segab tema elu, see ei anna talle midagi.

Kaitsja v.- leidis kohtuistungil, et adv. Eduard Bulattšik kui on määratud üldkasulik töö, siis tuleb seda teha. Hooldusalune millegi pärast ei taha tööd teha, otsides võimalusi, miks seda

mitte teha. Kaitsja palus, et kohus annaks hooldusalusele veel võimaluse üldkasuliku töö tegemist jätkata, sest selleks on aega enam kui aasta.

KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule

erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.

KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda

kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva

seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva

paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele

mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kuni 01.01.2015 kehtinud KarS § 69 lg 6

redaktsiooni teise lause kohaselt aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.

Kohus leiab, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Tiina Saare erakorraline ettekanne U.M-ile mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks tegemata üldkasuliku töö tundide ulatuses

on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest süüdimõistetu U.M dub üldkasulikust hoi tööst kõrvale, kinnitades, et ta ei hakkagi üldkasulikku tööd tegema. Juunis 2015 sooritas U.M määratud 55 tunnist vaid 7 tundi, seega tegemata jäi 48 ÜKT tundi. Viimati käis U.M

üldkasuliku töö tunde tegemas 03.06.2015. U.M põhjendas tundide mitte

sooritamist oma terviseseisundiga, kuid samas on kriminaalhooldusametnik võtnud ühendust perearstikeskusega, kust öeldi, et töö tegemist takistavaid asjaolusid ei esine, pigem vastupidi U.M-ile soovitati füüsilist liigutamist. Seda, et hooldusalune on võimeline, arvestades

tema tervislikku seisundit, üldkasuliku töö tunde tegema, näitab kasvõi seegi asjaolu, et ta on

neid teinud, seda küll mitte igakuiselt. Näiteks juunis käis ta 2 l järjestikusel päeval - tunde tegemas, tehes kokku 7 tundi. U.M-ile on kriminaalhooldusametnik teinud 2-l korral

kirjaliku hoiatuse (12.12.2014 ja 05.06.2015

), kuna isik hoidus kõrvale ÜKT sooritamisest.

4

Samuti on kohtule samal põhjusel 13.01.2015 esitatud erakorraline ettekanne, mille kohus

jättis 06.02.2015 määrusega võimaluse üldkasuliku

rahuldamata, andes U.M-ile veel töö tegemist jätkata. Samas veebruaris ja märtsis ei sooritanud U.M ühtegi üldkasuliku

töö tundi. U.M on jätkuvalt arvamusel, et talle on kohtuotsusega ülekohut tehtud. Ta ei

saa aru, miks ta peab üldkasuliku töö tunde tegema. Viru Maakohtu kohtuotsus nr 1-14-7312 03.09.2014 on tehtud kokkuleppemenetluses. Seega oli U.M ise nõus talle kohtu poolt mõistetava karistusega ja pidi arvestama sellega, et tal tuleb kohtuotsuse jõustumisest

24 kuu

jooksul sooritada talle määratud 786 tundi üldkasulikku tööd. U.M on teadlik

üldkasuliku töö tegemisega kaasnevatest õigustest ja kohustustest, samuti kohustuste

rikkumisega kaasnevast tagajärjest. Kohtu hinnangul on tegemist olukorraga, kus hooldusalune parema meelega üldkasuliku töö tunde ei teeks, põhjendades mittetegemist oma tervisliku seisundiga, mis väidetavalt ei lase üldkasuliku töö tunde teha. U.M on seni

sooritanud vaid 64 , üldkasuliku töö tundi kusjuures pool üldkasuliku töö tegemiseks ettenähtud ajast saab juba 18.09.2015 läbi ja tegemata on 722 tundi.

Kohtuistungil osales kohtu poolt määratud korras kaitsja v. adv. Eduard Bulattšik, kelle -

taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 91,20 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele

süüdimõistetult.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 69 lg 6, KrMS § 387, 428, 432 kohus

m ä ä r a s:

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Tiina Saare erakorraline ettekanne 21.07.2015 rahuldada. Tühistada üldkasuliku töö kohaldamine ja

pöörata täitmisele ’ U.M ile (isikukood XXX, elukoht xxxx, xxxx) Viru

Maakohtu kohtuotsusega nr 1-14-7312 03.09 436 lg 1 .2014 KarS § järgi mõistetud ja ärakandmata karistus 11 (üksteist) kuud 26 päeva

vangistust.

U.M’i karistuse kandmise alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Bulattšik (asukoht

Põhja allee 12-16, 30324 Kohtla-Järve) kasuks 91,20 (üheksakümmend üks eurot ja 20 senti, s.h

on käibemaks 20%, s.o 15,20 rot) eurot v.- eu adv. Eduard Bulattšiku poolt määratud korras süüdimõistetu U.M-i kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista U.M-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 91,20

(üheksakümmend üks eurot ja 2 adv. Eduard Bulattšiku 0 senti) eurot riigituludesse v.- poolt osutatud õigusabi eest.

U.M - ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank tasuda väljamõistetud summa Maksu

EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank

EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele

märkida viitenumber 9 ing selgitus: „U.M , kaitsjatasu.“ 9914700011713 n , 1-14-7312

Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui

rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

5

Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

/allkirjastatud digitaalselt/

H

eli Väinaste Kohtunik