3-15-1055/27 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 6. august 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-1055 Kohtuasi A.F.i kaebus vanglaametniku tegevusega Viru Vangla poolt tekitatud 500 euro suuruse mittevaralise kahju Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: A.F. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Nancy- Marita Maltseva Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.F.i kaebus täies ulatuses rahuldamata.

2. Kuulutada menetlus vastustaja poolt 08.07.2015 koostatud täiendava vastuse osas kinniseks ning eemaldada kaebaja selle dokumentide uurimiselt.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 07.09.2015. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 22.01.2015 on kinnipeetav A.F. (edaspidi kaebaja) koostanud Viru Vanglale kahjunõude (tl 19), milles palus 500 euro suuruset hüvitist seoses valvur H. P. (edaspidi valvur) käitumise tõttu tekkinud psühholoogilise traumaga. Ta väitis, et nimetatud valvur provotseeris tahtlikult ja kurja kavatsusega konfliktset olukorda kinnipeetavate vahel ning see tõi kaasa süümepiinad, mõjus negatiivselt tema vaimsele seisundile ja tekitas psühholoogilise trauma. 13.03.2015 otsusega nr 6- 16/14/9-2(tl 20) jättis Viru Vangla nõude rahuldamata.

Veel on kohtutoimikusse esitatud kaebaja 15.12.2014 pöördumine ja sellele 15.01.2015 antud vastus (tl 53-55), teabeja uurimisosakonna peaspetsialisti 02.02.2015 õiend, milles kinnitatakse kaebaja head läbisaamist kaaskinnipeetavatega ja julgeolekuprobleemise puudumist (tl 56), valvuri 12.02.2015 õiend 14.12.2014 toimunu kohta (tl 57), väljavõte kaebaja tervisekaardist (tl 69-84) ning 02.07.2015 tõend tema psühholoogi vastuvõttudel viibimiste kohta (tl 85).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 21.04.2015 koostatud kaebuses (tl 1-6) palus kaebaja, et kohus tunnistaks Viru Vangla valvuri tegevuse õigusvastaseks ja tema julgeolekut ähvardavaks ning mõistaks tekitatud mittevaralise kahju eest välja 500 euro suuruse hüvitise. Ta väitis, et 14.12.2014 palus ta, et pärast juuksuril käimist võimaldataks ka duširuumi kasutamist, kuid valvur keeldus, hakkas karjuma ja hirmutama, jättis terve sektori juuste lõikamise võimalusest ilma öeldes kinnipeetavatele, et selles on süüdi tema targutamine ning hirmutas teda ka hiljem. Kaebaja leidis, et sellise käitumisega avaldas valvur talle psühholoogilist survet, püüdis provotseerida konfliktsituatsiooni ja kinnipeetavaid tema vastu häälestada ning kuna vangla tõlgendas tema kaebuse mõtet valesti, ignoreeris tunnistajate ülekuulamise ja salvestiste esitamise palvet, oli ta kõigist neist sündmustest ja süütundest tingituna sunnitud pöörduma abi saamiseks psühholoogi poole ja on kuni praeguseni tema jälgimise all. Lisaks väitis ta veel ka, et peab enda kaebusi valvuri peale põhjuseks, miks lükati edasi tema avavanglasse saamise tähtaeg ning hakati ära ütlema kokkusaamisestest naisega, tegema takistusi tööle vormistamisel ega antud võimalust saada laost kätte oma televiisor.

3. Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 48) paluti arvestada kohtueelse menetluse tõendite ja seisukohtadega ning kaebus rahuldamata. Vastuseks kaebaja väidetele märgiti, et ta ei ole kahju hüvitamise menetluses nimetanud, kes on konkreetne tunnistaja ega esitanud taotlust salvestiste läbivaatamiseks ning lisati, et nende abil polnuks võimalik valvuri väidetavat rikkumist tuvastada, kuna videosalvestistel puudub heli ja kambriterminali vahendusel toimunud vestlusi käesoleval ajal üldse ei salvestatagi. Veel märgiti, et valvuri väidetav õigusvastane käitumine pole märgukirja vastuses ja kohtule edastatud õiendis avalduvale tuginedes tõendamist leidnud, tema tegevus oli julgeolekukaalutlustel põhjendatud ja seadusega kooskõlas ning puudub teave, et kaebaja suhtes oleks teiste kinnipeetavate poolt kasutatud füüsilist või vaimset vägivalda või et tema julgeolek olnuks mingil viisil ohustatud. 08.07.2015 koostatud täienduses (tl 87-88) edastas vastustaja kinnipeeturegistrist nähtuvad andmed psühholoogi vastuvõttudel kaebajaga läbitud teemade kohta, palus menetluse nende osas halduskohtumenetluse seadustiku § 77 lg 1 tuginedes kinnisesks kuulutada ning leidis, et tema psühholoogilised üleelamised seonduvad suuresti isiklike igapäevaelu aspektidega, mis ei oma otsest kokkupuudet käesoleva haldusasja esemega.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas ei ole pooltel vaidlust selle üle, et 14.12.2014 muutis IV üksuse valvur kaebajaga duširuumi avamise üle toimunud vaidluse tõttu ära oma otsuse viia S 8 eluhoone S 7 osakonna kinnipeetavad juukselõikusele ning tegi juuksuriteenuse ärajäämise põhjused neile ka teatavaks. Seega vajab lahendamist üksnes küsimus, kas nimetatud vanglateenistuse ametniku niisugune tegevus oli õigusvastane ja sai kaebajale tekitada tema poolt nimetatud suurusega mittevaralise kahju.

5. Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamise üldiseid aluseid reguleerib riigivastutuse seaduse § 7 lg 1. Selles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Mittevaralise kahju hüvitamise aluseid reguleerivad riigivastutuse seaduse § 9 lg-d 1 ja 2. Neis kehtestatu kohaselt on võimalik nõuda mittevaralise kahju rahas hüvitamist üksnes süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Sama seaduse § 7 lg-tes 1 ja 4 ja võlaõigusseaduse § 127 lg-s 4 ja § 134 lg-s 5 kehtestatust tulenevalt on vastava nõude rahuldamise eelduseks, et avaliku võimu kandja õigusvastane süüline tegevus, kahju tekkimine ja põhjuslik seos nende vahel on tuvastatud ning hüvitise määramisel oleks arvestatud rikkumise raskuse ja ulatusega.

6. Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud kodukorra punkti 5.6 kohaselt saavad E-hoone kinnipeetavad duširuumi kasutada graafiku alusel ning juuksuriteenust vangla töökorralduse alusel. Kohtule vastustaja poolt edastatud 12.02.2015 õiendist ja 15.01.2015 koostatud märgukirja vastusest nähtub, et kaebaja poolt nimetatud ajal ei olnud tema eluosakonna kinnipeetavatele ette nähtud graafiku järgset juuksuriteenuse ega ka pesuruumi kasutamist. Seega ei olnud temal ega ühelgi teisel selle osakonna kinnipeetaval õigust nõuda juuksuri juurde või pesuruumi pääsemist ning valvur ei toiminud õigusvastaselt, kui jättis pesuruumi avamata ja kinnipeetavad juuksurile viimata. Õiendis ei eitanud ta, et teatas juuksuri ära jäämise põhjuseks just kaebaja nõudmise ning seda kuulsid ka teised osakonnas viibinud kinnipeetavad. Provotseerivat ja solvavat käitumist ta aga omaks ei võtnud.

7. Kuidas täpselt valvur juuksuriteenuse kasutamise võimaluse ära jätmise põhjustest kinnipeetavaid teavitas ja milliseid sõnu ta seejuures kasutas, ei ole tagantjärele enam võimalik usutavalt tuvastada. Toimunu juures olnud kinnipeetavate sellekohaseid tunnistusi ei saa pidada usaldusväärseteks tõenditeks ning kohtule on teada, et vangla eluosakondades olevad seadmed ei salvesta heli. See aga ei oma antud juhul ka olulist tähendust, sest juuksuri ära jäämise põhjusena kaebaja nõudmisele viitamine sai ka ilma otseste süüdistuste ja väidetava konfliktile provotseerimiseta anda teistele kinnipeetavatele selge viite selle kohta, et just tema tõttu ei saanud nad vastavat teenust kasutada.

8. Märgukirjale vastuse väidetel kontrollis vangla sisekontroll 14.12.2014 vahejuhtumi asjaolud üle ja vestles mõlema osapoolega, kuid ei tuvastanud valvuri pahatahtlikkust kaebaja suhtes ning jõudis järeldusele, et toimunu pole kaasa toonud ohtu tema julgeolekule. Seda, et kaebajal ei ole julgeolekuprobleeme ja tema läbisaamine teiste kinnipeetavatega on hea, kinnitab ka teabeja uurimisosakonnas 02.02.2015 koostatud õiend. Vangla üldise ja iga konkreetse kinnipeetava julgeoleku tagamine on vangistusseaduse § 66 lg-tes 1 ja 2 sätestatust tulenevalt vanglateenistuse ametnike kohustuseks. Kohtul pole alust arvata, et Viru Vangla ametnikud seda kohustust ei täida ja väljastavad enda või oma töökaaslaste rikkumiste õigustuseks lisaks veel ka alusetuid õiendeid.

9. Kaebuses ei ole selle esitaja täpsustanud, millist mittevaralise kahju liiki ta silmas peab, kuid asjaolu, et ta viitab vanglaametniku tegevuse tõttu väidetavalt tekkinud kannatustele ja vajadusele pöörduda psühholoogi poole, lubab eeldada soovi saada hüvitist väärikusele ja tervisele tekkinud kahju eest.

10. Põhiseaduse §-s 18 sätestatu keelab väärikust alandava kohtlemise. Kinnipidamisega kaasnevad paratamatult mõningased kannatused ja ebameeldivused. Vastuolu õigusega väärikale kohtlemisele saab tekkida vaid siis, kui isiku kohtlemine tema kinnipidamise käigus ületab teatud raskusastme. Selle täpset piiri ei ole aga võimalik üheselt määrata, sest see sõltub väga mitmetest asjaoludest, sealhulgas kohtlemise kestusest, selle füüsilisest ja psüühilisest mõjust, mõningatel juhtudel ka kannatanu eritunnustest ning muudest kinnipidamise tingimustest. Käesoleval juhul ei kinnita miski kohtule esitatust, et valvur oleks kaebajat üldse alandavalt kohelnud või, et just tema tegevus sai kaebajale kaasa tuua niisugused kannatused, mida oleks võimalik pidada tema inimväärikust alandavateks.

11. Viited puuduvad ka kaebaja tervisele tekkida võinud kahju kohta. Tema tervisekaardi väljavõttest ei nähtu ühtegi pöördumist, mida oleks mingilgi määral võimalik siduda 14.12.2014 toimunud sündmuse või sellest tuleneda saanud kannatustega. Vastavaid kinnitusi tulene ka psühholoogi vastuvõttudel läbitud teemade kohta vanglaregistrisse tehtud kannetest. Kaebaja on küll käinud ajavahemikul 18.12.2014 kuni 25.03.2015 korduvalt psühholoogi juures, arutanud temaga mitmeid erinevaid oma eluga seotud probleeme ning osalenud alates 27.03.2015 ka viha juhtimise programmis, kuid tema üleelamiste seost valvuri tegevusest tingitud kannatuste ja süütundega teiste kinnipeetavate ees pole võimalik tuvastada.

12. Halduskohtumenetluse seadustiku § 77 lg-st 1, § 79 lg 1 p-st 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib kohus kuulutada menetluse omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks ja eemaldada menetlusosalise menetlustoimingult, kui see on vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Vastustaja poolt esitatud psühholoogi vastuvõttude kannete kirjeldustega vastuse täiendus on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Vabariigi Valitsuse 13.07.2004 määruse nr 246 § 4 lg 2 ja § 38 lg 1 tulenevalt on kinnisturegistrisse kantud andmed ette nähtud ametialaseks kasutamiseks ning kinnipeetaval puudub neile juurdepääs. Seega tuleb käesoleva haldusasja menetlus nimetatud dokumendi osas kinniseks kuulutada ning eemaldada kaebaja selle uurimiselt.

13. Vangistusseaduse § 1’ lg 8 kohaselt võib kinnipeetav vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks kohtusse pöörduda üksnes tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ja see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. Halduskohtumenetluse seadustikus § 47 lg-s 1 on kehtestatud, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud sellest korrast kinni ning ainult ulatuses, milles tema nõuet ei ole tähtaegselt rahuldatud. Kohtueelses nõudes ei esitanud kaebaja mingeid väiteid ega nõudeid seoses sellega, et valvuri peale esitatud kaebuste pärast lükati edasi tema avavanglasse saamise tähtaeg ning hakati ära ütlema kokkusaamisestest naisega, tegema takistusi tööle vormistamisel ega antud võimalust saada laost kätte oma televiisor. Seetõttu pole need käesolevas kaebuses asjakohased ja jäävad lubamatutena tähelepanuta.

14. Eeltoodud järeldustel pole alust pidada vastustaja tegevust õigusvastaseks mittevaralise kahju põhjustamiseks, mille eest oleks võimalik välja mõista kaebaja poolt soovitud või mistahes muu suurusega rahasummasid. Seega jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse alusel täielikult vabastatud 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Vastustaja oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane