1-12-2967/460

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 6. august 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-12-2967 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 22. juuni 2015

määrus süüdimõistetu Andrei Kisseljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu Andrei Kisseljovi (Kisseljov) kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm, määruskaebus RESOLUTSIOON

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 10.01.2013 kohtuotsusega tunnistati Andrei Kisseljov süüdi KarS § 136 lg 1

ja KarS § 121 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 6 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg alates 26.07.2011 kuni 21.02.2012, s.o 6 kuud 27 päeva, karistuse kandmise tähtaja hulka, lugedes eelnimetatud ajavahemikul karistus kantuks.

mõistetud karistuse ja lõpliku liitkaristuse osas. Tühistatud osas tehti uus otsus, millega mõisteti A. Kisseljovile KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 136 lg 1 järgi karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kestusega 6 kuud 27 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti A. Kisseljovile vangistus kestusega 2 aastat 11 kuud 3 päeva. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata.

iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid. Positiivsete asjaoludena võib välja tuua, et A. Kisseljovil on vabanedes olemas kindel elukoht, garanteeritud töökoht, toetavad lähedased, samuti puuduvad tal vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Maakohus leidis, et kindel elukoht, töökoht ja toetavad lähedased olid tal olemas ka enne kuritegude toimepanemist, samuti on isikut varasemalt kriminaalkorras karistatud rahalise karistusega, mis tähendab, et talle on varasemalt antud võimalus kanda karistus kuriteo toimepanemise eest vabaduses, kuid

mõistetud mittevabaduskaotuslik karistus ei ole täitnud oma preventiivset eesmärki ning kinnipeetav pani toime uued kuriteod.

Kinnipeetaval kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Sellest aga ei saa järeldada, et

õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. 3.2. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Käesolevat karistust kannab isik KarS § 121 ja § 136 lg-s 1 sätestatud kuritegude toimepanemise eest, mis seisnesid isikult

seadusliku aluseta vabaduse võtmises vägivalda kasutades ning kannatanu kehalises

väärkohtlemises. A. Kisseljovil oli keskne roll antud kuritegude toimepanemises ning ta tegutses impulsiivselt ja tagajärgedele mõtlemata. Süüdimõistetul on jäänud karistust kanda peaaegu poolteist aastat ning tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest, ei saa maakohtu

hinnangul aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on grupi mõju, mida isik ei eita. Võib

eeldada, et isiku tutvusringkonda kuulub ka kriminaalse mõtteviisiga isikuid, sh kuriteo kaasosalised. Kuriteos kannatanud isik on kinnipeetava õe elukaaslane. Kinnipeetav väitis maakohtus toimunud videoistungil, et ta enam vanade tuttavatega ei suhtle ning vabaduses on tal teistsugune tutvusringkond, kuid maakohus ei ole piisavalt veendunud,

et grupi mõjutusel isik uuesti kuritegusid toime ei pane, kuivõrd vangla iseloomustusest nähtub ning isik ise videoistungil kinnitas, pani ta kuriteod toime grupi mõjutusel. Seega on jätkuvalt oht, et isik võib kuritegusid toime panna teiste heakskiidu saamiseks. Kinnipeetav

küll tunnistab nüüdseks oma süüd, kuid isiku varasemat elukäiku ja kuriteoga seonduvat arvesse võttes, võib isik jätkuvalt olla vägivaldne. Ta ise tunnistab, et oli kuritegusid toime

pannes valel ajal vales kohas, kuid maakohtu hinnangul tähendab see, et isik täidab

ühiskonnas kehtivaid reegleid valikuliselt ning otsib põhjendusi oma süü vähendamiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik ohtlik avalikkusele. Määruskaebus

on käesoleval juhul võtnud arvesse eeskätt süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid. Maakohus on süüdimõistetu hinnangul rikkunud menetlusõigust, kuna on jätnud täielikult hindamata määruskaebuse esitajat iseloomustavad positiivsed asjaolud ning ei ole

põhjendanud piisavalt oma järeldust, et millest tulenevalt on määruskaebuse esitaja

ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu. Antud olukorras kaaluvad süüdimõistetut iseloomustavad positiivsed asjaolud ülesse negatiivsed ning tema ennetähtaegne vabastamine

on igati õigustatud ja põhjendatud ja A. Kisseljov ei nõustu maakohtu vastupidise

seisukohaga. Kaitsja leiab, et A. Kisseljovi tingimisi enne tähtaega vabastamine ei oleks

kergekäeline, kuna süüdimõistetu vabaneks tingimisi enne tähtaega katseajale sätestatud

nõuete alla, mis tähendab tema jaoks allumist käitumiskontrollile, kohustust täita

kontrollnõudeid ning katseaja tingimuste rikkumisel peab määruskaebuse esitaja jätkama reaalse vangistuse kandmist. Maakohus on määrust põhistanud ainult määruskaebuse esitajat iseloomustavate n-ö negatiivsete asjaoludega (kuriteo raskus), jättes kõik määruskaebuse esitajat iseloomustavad positiivsed asjaolud sisuliselt hindamata ja arvestamata. Küllaldaste põhjenduste esitamata jätmine lahendis on aga käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Ka Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on realistlikud tulevikuplaanid ja ta usub, et on võimalik elada seaduskuulekalt. Maakohtu hinnang, et isik täidab ühiskonnas kehtivaid reegleid valikuliselt ning otsib põhjendusi oma süü vähendamiseks, on subjektiivne ja väär, kuna ei vasta A. Kisseljovi isikule ega arusaamadele.

aasta, mistõttu on igati põhjendatud määruskaebuse esitaja ennetähtaegne vabastamine.

Kaitsja on seisukohal, et süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleks arvestada ka muutunud seaduse ja kohtupraktikaga ning seega on A. Kisseljovi poolt ära kantud karistus tänaseks päevaks igati proportsionaalne kuriteo raskusega, mida maakohus on

arvestanud ainsaks asjaoluks määruskaebuse esitaja ennetähtaegselt mitte vabastamisel. Lisaks oleks tulnud arvestada, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused. Kaitsja toob välja, et Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-59-14 selgitanud, et KarS § 76 lg 4 jätab

kohtule katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel laiaulatusliku otsustusruumi. Ometi ei võimalda see eirata põhjendamiskohustusest tulenevaid nõudeid kohtulahendite põhjenduste veenvusele ja ammendavusele.

Kaitsja leiab, et puudub igasugune alus, millele tuginedes saaks väita, et süüdimõistetu vabastamise korral võiksid riskid realiseeruda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks on vangla spetsialistid hinnanud kahe aasta jooksul 12%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise 3

tõenäosus kahe aasta jooksul 26%, milliste puhul on tegemist madala ja keskmise riskiga. Määruskaebuse esitaja kinnitas kohtuistungil, et nende isikutega, kellega ta teo toime pani, enam ei suhtle ja vabaduses on tal teine tutvusringkond, kes ei ole kuritegeliku eluga seotud ning lubas, et ei hakka suhtlema isikutega, kes on seotud kuritegevusega. Lisaks on maakohtu veendumuse tõstmiseks, et isik ei suhtle vanade tuttavatega, ja maakohtu poolt nimetatud ohu,

et isik võib kuritegusid toime panna teiste heakskiidu saamiseks, vältimiseks võimalik süüdimõistetu suhtes kohaldada käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja keelata tal

suhelda endiste kuriteokaaslastega. Seega on A. Kisseljovi puhul olemas kõik eeldused seaduskuulekaks eluks ning süüdimõistetu tuleks ennetähtaegselt vabastada, mis ei tähenda, et isik vabastataks karistuse kandmisest, vaid muutuks üksnes karistuse kandmise viis. Kaitsja hinnangul vähendavad esinevaid riske just kindel elukoht, garanteeritud töökoht ja

toetava lähivõrgustiku olemasolu. Kaitsja on seisukohal, et maakohus oleks pidanud

arvestama kõigi eelpool loetletud asjaoludega ja A. Kisseljovi tingimisi enne tähtaega

vabastama, sest süüdimõistetu vabastamiseks ja ühiskonda resotsialiseerumiseks on käesoleval hetkel olemas kõik eeldused ja täidetud kõik tingimused. 4.4. Maakohus tõi välja, et isik, kes on toime pannud kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele need hiljem

toetuda võiks. Kaitsja sellega ei nõustu ning leiab, et juhul, kui nõustuda maakohtu eelviidatud seisukohaga, muutuks ennetähtaegse vabastamise taotlemise instituut ainetuks, kuivõrd teatud kuritegude puhul peaks ennetähtaegne vabastamine olema sel juhul välistatud,

kuid see ei ole ilmselgelt olnud seadusandja tahteks. Eelviidatud maakohtu seisukohast

tuleneb, et maakohus on käesoleval juhul keeldunud isiku ennetähtaegsest vabastamisest

üksnes üldpreventiivsetel kaalutlustel, samas ei tohiks üldpreventiivsed kaalutlused prevaleerida eripreventsiooni ees. Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise puhul on KarS § 76 lg 4 kohaselt hindamise põhiliseks kriteeriumiks isikule omane eripreventsioon. Karistamise eesmärk on hoida ära uute kuritegude toimepanemine. Eripreventsioon jaguneb õiguskirjanduse kohaselt kolmeks: hirmutamine, parandamine ja isoleerimine. Määrusest ei nähtu, millist eesmärki A. Kisseljovi jätkuv vangistuses hoidmine kannab – vangistuses oldud aja jooksul on määruskaebuse esitaja saanud aru ja mõistnud oma teo tagajärgi, vanglas on määruskaebuse esitaja käitunud igati

seaduskuulekalt (isikul puuduvad nii kehtivad kui ka kustunud distsiplinaarkaristused) ja

määruskaebuse esitaja kinnitab, et teeb seda ka edaspidi ning käesoleval juhul puuduvad alused tema jätkuvaks vangistuses hoidmiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

edasi riigikeele õppes ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas tuleb KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et 4

arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine.

leidnud, et need ei too kaasa siiski A. Kisseljovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kaalutud on A. Kisseljovi puhul esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub nii maakohtu kui ka kaitsjaga, et A. Kisseljovi puhul esineb

positiivseid asjaolusid. Samas, tuleb tõdeda, et mõningad asjaolud nagu toimepandud kuriteost arusaamine ning positiivsetena väljatoodud isikuomadused ei ole siiski veenvad. A. Kisseljov on kuriteo toime pannud grupis. Vangla iseloomustuses väljatoodu kohaselt ei ole süüdimõistetu mõjutatav ning ta oskab vajadusel öelda ei. See on vastuolus aga toimepandud kuriteoga ning süüdimõistetu maakohtu istungil avaldatuga, et toimepandud kuriteo puhul oli ta selle grupi poolt mõjutatud. Lisaks tuleneb vangla iseloomustusest, et süüdimõistetu ei riku seadusi, vaid on valel ajal vales kohas. Süüdimõistetu toob välja üksnes ennastõigustavaid

asjaolusid, mistõttu ei veena kohut A. Kisseljovi väidetavalt realistlik tulevikuplaan. Positiivsed asjaolud kaalub üle ka asjaolu, et toime on pandud kuritegu, millega on võetud isikult vabadus ning on kasutatud vägivalda.

veenvaid asjaolusid kogumis, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset

vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viita ringkonnakohtu hinnangul ka määruskaebus. Vastuseks määruskaebuses väljatoodule, et teatud kuritegude puhul on tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamine välistatud, peab ringkonnakohus veelkord vajalikuks rõhutada, et ei esine teatud gruppi asjaolusid, mille esinemisel oleks tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamine garanteeritud. Tegemist on kõikide asjaolude hindamisega kogumis lähtuvalt konkreetsest isikust. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne.

Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Mati Kartau 5