2-15-100213/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-100213

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 6. august 2015. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-15-100213 Tsiviilasi AS Era Liising Inkassoteenused hagi Raivo Mitnits vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Tsiviilasja hind 660,00 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad • Hageja AS Era Liising Inkassoteenused (registrikood 10625474, asukoht Tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn); • Hageja seaduslik esindaja Kristjan Vahar; • Kostja Raivo Mitnits (isikukood 35911112712, elukoht XXXX). Menetlus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista Raivo Mitnitsilt AS Era Liising Inkassoteenused kasuks AS SMS Laen ja Raivo Mitnitsi vahel 4.06.2014. a sõlmitud laenulepingust nr 315001 tulenev võlgnevus 660 eurot (kuussada kuuskümmend eurot), mis koosneb põhivõlast 300 eurot, intressist 44,40 eurot, viivisest 300 eurot ja võla sissenõudmise kuludest 15,60 eurot. 3. Väljamõistetud summad tasuda Era Liising Inkassoteenused AS arveldusarvele nr EE911010220064480012 (AS SEB Pank) selgitusse märkida nimi, isikukood ja tsiviilasja number. 4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 1. Jätta menetluskulud Raivo Mitnitsi kanda. 2. Välja mõista Raivo Mitnitsilt AS Era Liising Inkassoteenused kasuks menetluskulud 125 eurot (ükssada kakskümmend viis eurot). 3. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos

dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 3.07.2015. a. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lg 1, 4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 80 eurot, kokku 125 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 660 eurot tasuda riigilõivu 125 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 125 eurot, seega on põhjendatud kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv. Kohus mõistab kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja riigilõivu 125 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotleb menetluskuludelt viivist. Seega tuleb kostjal tasuda hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik