4-15-4923/5 · 4-15-4923/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-15-4923

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. august 2015, Tallinn Väärteoasja number 4-15-4923 (2315,15,003834) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Artur Djatšenko, ik 38411190228, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Marina Vahersalu, Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. Artur Djatšenko süüdi tunnistada NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 6 (kuus) päeva. 2. Mõistetud arest 6 (kuus) päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 06.09.2015. Kui menetlusalune isik jätab mõistetud aresti otsusega määratud tähtajaks ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest. 3. Menetluskulu: Aineekspertiisi 14E-AN1143 tegemisel tekkinud kulu summas 84 eurot, DNA-ekspertiisi 14E-GE1397 tegemisel tekkinud kulu summas 1368 eurot ja DNA- ekspertiisi 15E-GE0380 tegemisel tekkinud kulu summas 285 eurot, kokku menetluskulu summas 1737 eurot, milline on Harju Maakohtu 28.04.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1- 15-3031 jäetud riigi kanda, jätta Artur Djatsenkolt välja mõistmata.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 06.08.2015. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

2

03.06.2015 koostatud väärteoprotokollist nr AB1415201 nähtuvalt peeti 28.10.2014 kell 19.30 XXXasuvas korteris Tallinnas kinni Atur Djatšenko, kelle juurest leiti väikeses koguses narkootilist ainet, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu ja toime pannud NPALS §-s 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd ebaseaduslikult omas väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on arusaadav. Narkootiline aine oli isiklikuks otstarbeks, oli taskus. Narkootilise aine sai ühelt inimeselt, nimega XXX. Oli XXXkorteris üksinda, kutsus teda sinna XXX. Võeti ära amfetamiin ja pulbris oli ka metamfetamiini, kuid oma teada omandas amfetamiini. Taotleb karistuseks üldkasulikku tööd. Ei tööta, aeg-ajalt ehitusel töötab mitteametlikult. Vanemad aitavad materiaalselt. Varasemad trahvid on tasumata, sest ei ole sissetulekut. Üldkasuliku tööga saaks paremini olla ühiskonnale kasulik, on viimasel ajal elu muutnud. Enam ei tarvita narkootilisi aineid, on asunud metadooniravile. Saab lubada, et asub üldkasulikku tööd tegama, muud tagatist anda ei saa.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotleb aresti 10 päeva, menetluskulud tuleb jätta välja mõistmata, kuivõrd kohtuotsusega on need jäetud riigi kanda.

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku antud selgitused ning tutvunud väärteotoimikuga s.h kriminaalasja nr 14230112025 materjalidega, asub alljärgnevale seisukohale. Väärteootoimiku materjalidest nähtuvalt lõpetas ringkonnaprokurör V. Verte kriminaalasjas menetluse A. Djatsenko süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel, leides, et puudub kriminaalmenetluse alus ning edastas materjalid kohtuvälisele menetlejale väärteomenetluse alustamise küsimuse otsustamiseks. Nimetatud kriminaalasja materjalide kohaselt toimus 28.10.2014 läbiotsimine kahtlustatavana kinni peetud Sergei Kolentšenko kasutuses olevas korteris XXXTallinnas ning seal peeti kinni A. Djatšenko, kelle pükste parempoolsest tagataskust leiti 8 kilekotti valge pulbriga (tl 14-15). Asitõendite vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi A.Djatšenkolt ära võetud kilekotte 24.03.2015 (tl 17, 19). 07.11.2014 koostatud aineekspertiisiakti nr 14E-AN1143 kohaselt on ekspert andnud arvamuse, et ekspertiisiks esitatud roosa pulber massiga kokku 1,71 grammi kaheksas minigrip kilekotis, mis leiti A. Djatšenko juurest, sisaldab pakendis nr 1 amfetamiini (sulfaadina) ja metamfetamiini (hüdrokloriidina), amfetamiinsulfaadi sisaldus on 19% ning metamfetamiinhüdrokloriidi sisaldus on 3,3%, pulbris on 0,24 grammi amfetamiini ja 0,045 grammi metamfetamiini. Lisandina sisaldab pulber kreatiini. Mõlemad ained kuuluvad vastavalt sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Kuna amfetamiini ja metamfetamiini käitlemine, so omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta kolmandale isikule tarnimine on NPALS § 3 lg 1 kohaselt keelatud ning väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalune isik oleks omanud amfetamiini või metamfetamiini meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil või narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või tõkestamiseks või õppeotstarbel NPALS sätete mõttes, siis rikkus menetlusalune isik NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seetõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona, sest menetlusaluse isiku käest leitud aine puhul on tegemist NPALS § 31 lg 1 alusel kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja kantud ainetega.

NPALS § 151 sätestab, et narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut nii enne kui ka pärast inkrimineeritava süüteo toimepanemist karistatud erinevate väärtegude toimepanemise

3 eest rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata. Seega ei ole kergem karistuse liik vaatamata korduvale kohaldamisele oodatud mõju avaldanud ja menetlusalune isik jätkab väärtegude toimepanemist. Kohtu arvates näitab väärtegude jätkuv toimepanemine ja trahvide tasumata jätmine menetlusalusel isikul õiguskuulekuse puudumist ja väljakujunenud õigusvastast käitumist. Lisaks sellele puuduvad andmed, et menetlusalune isik oleks alaliselt tööga hõivatud või et tal oleks legaalset sissetulekut. Nimetatud asjaolule viitavad ka tasumata trahvid ja varavastaste süütegude toimepanemine. Seetõttu on menetlusaluse isiku rahatrahviga karistamine välistatud ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Kuigi menetlusalune isik taotles mõistetava aresti asendamist üldkasuliku tööga leiab kohus, et menetlusaluse isiku väljakujunenud negatiivne suhtumine õiguskorda ja soovimatus tasuda määratud trahve ka ajutise sissetuleku olemasolul takistab menetlusalusel isikul üldkasuliku töö tegemist ega taga karistuse oodatavat mõju, st ei sunni menetlusalust isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kui menetlusalune isik oleks pärast menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist hakanud käituma õiguskuulekalt, siis saanuks teha järeldusi selle kohta, et menetlusalune isik on oma ellushutumist ja suhtumist õiguskorda muutnud. Käesoleval juhul aga seda väita ei saa. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks asendada mõistetavat aresti üldkasuliku tööga ning leiab, et arest kuulub ärakandmisele, kinnistamaks menetlusaluses isikus arusaama keelunormi kehtivusest. Karistuse määra valikul leiab kohus, et kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe süüteo toimepanemises, siis on menetlusaluse isiku süü alla keskmise ning kohtu arvates peab see asjaolu tingima ka karistuse mõistmise alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuna aga inkrimineeritud väärteo toimepanemisest on möödunud juba pikem ajavahemik ja pärast selle väärteo toimepanemist on teda juba korduvalt karistatud teiste väärtegude toimepanemise eest teiseliigiliste karistustega, siis on karistuse aktuaalsus vähenenud ning kohtu arvates tingib see asjaolu ka karistuse määra vähenemise. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib mõista aresti oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

Puutuvalt menetluskuludesse peab kohus vajalikuks märkida, et menetluskuludeks on väärteoasjas aineekspertiisi kulu summas 84 eurot ja kahe DNA-ekspertiisi kulud summas 1368 eurot ja 285 eurot. Menetlusaluse isiku süü tuvastamise seisukohalt olid need menetluskulud põhjendatud ja vajalikud, kuivõrd nende ekspertiiside tulemusena tuvastati menetlusaluse isiku süüteo koosseis ja tõendati tema poolt süüteo toimepanemine. Seega tulnuks need menetluskulud kogusummas 1737 eurot menetlusaluselt isikult välja mõista. Samas on tegemist olukorraga kus Harju Maakohus on oma 28.04.2015 otsuses kriminaalasjas nr 1-15-3031 teinud Sergei Kolentsenko süüküsimust lahendades nende menetluskulude ja ka asitõendite osas juba otsustuse ning on jätnud menetluskulu riigi kanda. Seega on menetluskulude osas otsustus tehtud ja eelmärgitud kohtulahend on jõustunud. Sellest tulenevalt ei saa kohus käesolevat väärteoasja läbi vaadates enam otsustada menetluskulude väljamõistmist.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/