1-15-4454/12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. augustil 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-4454 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Andres Parmas, Sten Lind Kriminaalasi Z.B süüdistuses Karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 17. juuni

2015. a otsus, lühimenetluses

Apellatsiooni esitajad

Süüdistatav Z.B

ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi

Kadi Mägi Süüdistatav Z.B

isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik;

emakeel: eesti keel; XXXXXXXXX; töökoht: ei tööta;

elukoht: XXXXX X, XXXXX XXXX, XXXXXXX; varem kriminaalkorras 4 korral karistatud, viimati:

- - 30.10.2012 Harju Maakohtu otsuse alusel KarS § de 120, 121 järgi vangistusega 8 kuud, mis jäeti KarS § 74 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, katseaja pikkus 2 aastat, katseaeg lõppes 29.10.2014. Prokurör Ülle Jaanhold Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi

Kadi Mägi RESOLUTSIOON

1. Jätta süüdistatava Z.B ja tema kaitsja Kadi Mägi apellatsioon kui ilmselt id põhjendamatu läbi vaatamata. d

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.B süüdistatakse selles, et tema 27.03.2015 kella 23 paiku Harjumaal

2

X linnas XXXXX XX X XXXX eramus lõi oma kasuisa noaga ühel korral rindkere AP

piirkonda, tekitades kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse - – rinnaõõnde ulatuva torke lõikehaava. vasakul pool rindkere külgpinnal. Seega pani Z.B toime raske tervisekahjustamise tekitamise, millega on põhjustatud oht elule ehk KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Harju Maakohtu 17.06. Z.B 118 lg 2015. a otsusega mõisteti süüdi KarS § 1 p 1 järgi ja karistati teda vangistusega 4 (neli) aastat. Vähendati KrMS § 238 kohaselt temale mõistetud karistust 1/3 võrra. Määrati, et Z.B tuleb ära kanda 2 (kahe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel l ) päeva karistusaja hulka. oeti Z.B eelvangistus, 2 (kaks Määrati, et Z.B tuleb ära kanda 2 (kahe) aasta, 7 (seitsme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus.

KarS § 74 lg 1, 2 ja lg 3 alusel pöörati Z.B-le mõistetud vangistus osaliselt

täitmisele. Määrati, et Z.B tuleb kohe ära kanda 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne

kaheksa) päeva pikkune vangistus. Ülejäänud osa karistusest – 2 (kahe) aasta ja 2 (kahe) kuu pikkune vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata, kui Z.B ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel kohustati Z.B järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid:

- elada XXXXX X XXXXX linn Harjumaa;

kohtu poolt määratud alalises elukohas:

- ilmuda

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-

, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrat , et Z.B on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte i

tarvitama alkoholi. i, et KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrat Z.B allub 1 (ühe) kuu jooksul arvates vabanemisest alkoholivastasele ravile. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrati, et

Z.B otsib endale ametliku töökoha 5 (viie) kuu jooksul arvates kinnipidamisasutusest vabanemist. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrati, et Z.B on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalabiprogrammis.

Määrati, et Z.B katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel arvestatakse Z.B-le määratud 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 17.06.2015.a. Maakohus määras, et Z.B suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muudetakse

tõkendiks vahistamine. Z.B vahistati kohtusaalis. Osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise alguseks loetakse 17.06.2015.

ESITATUD APELLATSIOONID

3.

Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsioonid id süüdistatav ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi . Kadi Mägi Esitatud apellatsioonis kaitsja leiab, et käesolevas asjas karistuse mõistmisel tuleks eelkõige silmas pidada karistuse eripreventatiivseid eesmärke.

3

Z.B on oma tegu kahetsenud ning asunud oma elu positiivses suunas korraldama. Juba enne kohtuistungit oli ta aktiivselt tegelenud omale sotsiaalkorteri leidmisega ning samuti oli

end arvele võtnud Töötukassas, et leida ametlik töökoht. X haiglas on XXXXXXX Z.B diagnoositud XXXXXXXX, mis vajab aktiivset ravi.

Seetõttu leiab kaitsja, et karistuse või selle osa reaalne ärakandmine on ebaotstarbekas

arvestades eripreventatiivseid eesmärke. Vangistuses viibimisel katkeb Z.B nii võimalus omale elamispind saada kui ka ravile asuda. Vanglast vabanedes on ta tõenäoliselt sunnitud taas asuma elama oma ema ja kasuisa (käesolevas kriminaalasjas kannatanu) juurde ning see võib kannatanule tekitada ebamugavustunnet. Samuti ei asuta vanglas teda 5 kuu ja 28

päea jooksul ravima, mistõttu võib sattuda ohtu ka Z.B enda tervis. Kuivõrd suveperioodil on töö leidmine kergem, siis vanglas viibides jääb ka see võimalus realiseerimata. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 17.06.2015 otsus osaliselt, s.o karistuse mõistmise osas ja teha uus otsus, millega jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata kohaldades KarS § 74 sätteid.

Süüdistatav Z.B märgib oma apellatsioonis, et osaline reaalne vangistus mõjutab

negatiivselt tema resotsialiseerumise väljavaateid, kuna ta kaotab võimaluse saada talveks sotsia XXXXXXXXX. alelupinda, leida tööd ning ravida

RINGKONNAKOHTU

PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsioonidega nii Z.B, kui ka tema kaitsja K. , leiab üksmeelselt, et süüdistatava

Mägi maakohtu otsuse tühistamist esitatud apellatsioon, milles on taotletud Z.B-le mõistetud karistuse osas, on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning jääb sellest tulenevalt läbi vaatamata.

5. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt

põhjendamatu. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda

apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole

õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja

üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat

muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1- -11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7). 71

6. Süüdistatava apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus.

7. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks.

KarS § st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest -

lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava õhjendatud karistusõigusliku hinnangu p toimepandud kuriteole.

4

Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega

seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses.

Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Karistust kergendavate asjaolude osas maakohus on arvestanud süüdistatava puhtsüdamliku kahetsusega.

Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis.

Maakohus on põhjendanud süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra valikut ning karistuse mõistes võttis arvesse ka asjaolu, et süüdistatav olles varasemalt vägivallakuriteo eest

karistatud, ei teinud end

a jaoks vastavaid järeldusi, vägivald on muutunud hoopis intensiivsemaks ning süüdistatav pani toime rakse tervisekahjustuse. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega karistuse mõistmise osas ning ei pea vajalikuks neid korrata.

8. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata.

Pavel Gontšarov Sten Lind Andres Parmas