3-15-1884/20 · 3-15-1884/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Einar Vene, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 05.08.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-1884 Haldusasi Eesti Buss OÜ kaebus Võru maavanema 10.06.2015.a korralduse nr 1-1/15/314 punkti 2.3. (aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid pakkumuse vastavaks tunnistamine), Võru maavanema 11.06.2015.a korralduse nr 1-1/15/316 punkti 2 (aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid pakkumuse edukaks

tunnistamine)

ja

Riigihangete Vaidlustuskomisjoni

17.07.2015

otsuse nr 14515/159295 tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 31.07.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Eesti Buss OÜ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Eesti Buss OÜ (esindajad adv. Veiko Vaske, adv. Kadri Härginen) Vastustaja (hankija) Võru Maavalitsus Kolmas isik AS Hansa Bussiliinid (esindajad adv. Kuldar-Jaan Torokoff, adv. Jaana Nõgisto) RESOLUTSIOON 1. Võtta tõenditena haldusasja nr 3-15-1884 juurde hankedokumentide lisa 2 „Võru maakonna bussiliinide avaliku teenindamise lepingu projekt“ ning 28.01.2015 Võru Maavalitsuse poolt pakkuja küsimustele selgitusena esitatud tabel „Võru maakonnaliinide täituvus 2014. a“. 2. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.07.2015. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Võru Maavalitsus viis läbi hankemenetlust riigihankes „Avalik bussiliinivedu Võru maakonnas“. Riigihanke objektiks oli sõitjate vedu Võru maakonna bussiliinidel ajavahemikus 01.01.2016–31.12.2023. Võru maavanema 10.06.2015. a korraldusega

tunnistati AS Hansa Bussiliinid pakkumus vastavaks ja 11.06.2015. a korraldusega tunnistati AS Hansa Bussiliinid pakkumus edukaks. Kaebaja esitas vaidlustuse, mille Riigihangete Vaidlustuskomisjon 17.07.2015. a otsusega rahuldamata jättis. 2. Eesti Buss OÜ (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Võru maavanema 10.06.2015.a korralduse nr 1-1/15/314 punkti 2.3. (aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid pakkumuse vastavaks tunnistamine), Võru maavanema 11.06.2015.a korralduse nr 1-1/15/316 punkti 2 (AS Hansa Bussiliinid pakkumuse edukaks tunnistamine) ja Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (VAKO) 17.07.2015 otsuse nr 145-15/159295 tühistamiseks. Lisaks palus kaebaja keelata Võru Maavalitsusel esialgse õiguskaitse korras hankelepingu sõlmimise kuni käesolevas haldusasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. 3. Tartu Halduskohus jättis 31.07.2015. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgnevad: Iseenesest on õige, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral tekib vastustajal õigus sõlmida kolmanda isikuga hankeleping ning seejärel ei ole kaebajal enam võimalik saavutada hankelepingu sõlmimist temaga. Sellest asjaolust üksi ei piisa aga esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks. Halduskohus peab täiendavalt andma eelhinnangu kaebuse perspektiivikusele ning kaaluma kaebaja ja puudutatud isikute õigusi ning avalikku huvi. Praeguses menetlusstaadiumis ei saa väita, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Halduskohus peab kaebuse perspektiivi küll väheseks ja vaidlustatud VAKO otsust õigeks, kuid lõpliku hinnangu vastustaja poolt busside maksimaalse täituvuse kohta antud selgituste tähendusele ja kaalutlusõiguse teostamisele vastustaja poolt kolmanda isiku pakkumuse vastavuse hindamisel annab halduskohus otsuse tegemisel. Asja materjalidest ei nähtu ilmselgelt, et kolmanda isiku pakkumuse alusel ei ole võimalik hankelepingut täita. Esialgse õiguskaitse kohaldamine seab ohtu hanke eesmärgi saavutamise ning see rikub kaalukat avalikku huvi - huvi stabiilse ning parimatel võimalikel tingimustel korraldatud ühistranspordi vastu. Sõitjate vedu peab hanketingimuste kohaselt algama 01.01.2016.a. Usutav on kaebaja ja kolmanda isiku väide, et lepingu sõlmimise edasilükkumisel käesoleva kohtuvaidluse lõpuni ei ole käimasoleva riigihanke realiseerumine enam võimalik. Halduskohtul tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 275 lg 2 kohaselt lahendada käesolev kohtuasi hiljemalt 10.09.2015.a, juba sellest päevast jääb aasta lõpuni vähem kui 4 kuud. Ringkonnakohtule ja Riigikohtule ei ole seadusega kehtestatud tähtaegu hankeasja läbivaatamisel. Eluliselt ei ole usutav, et on võimalik sõlmida kokkuleppeid busside tarnimiseks teatava hinnaga selliselt, et busside soetamise aega saab igal ajal määramata aja võrra edasi lükata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 4. Kaebaja esitas 31.07.2015 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 31.07.2015. a määruse ning teha uue määruse, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad: Halduskohus on lubamatult välistanud perspektiivse kaebuse alusel sisulise õiguskaitse. Käesoleval juhul ei saa olla kahtlust, et õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei oleks sisuliselt võimalik tagada positiivse kohtuotsuse alusel kaebaja subjektiivset õigust hankelepingu sõlmimise võimaluse säilimiseks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt kaalub kohus õiguskaitse määramisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Riigikohtu praktikast lähtudes tuleb esmaselt hinnata kaebuse perspektiivikust. Olukorras, kus halduskohus oma esialgse hinnangu põhjal nägi kaebusel eduväljavaateid, oleks sõltumata halduskohtu hinnangust nende väljavaadete suurusele tulnud kaebaja õiguste esialgne kaitse määrata. 2 2

Halduskohus on avaliku huvi ja kolmanda isiku erihuvi kaalumisel lähtunud asjaoludest, mis hankemenetluses seadusega kaitstavad ei ole. Vastustaja poolt esindatava avaliku huvi hindamisel ei ole asjakohased majanduslikud kaalutlused nagu hanke realiseerumise tõenäosus ja võimaliku ajutise lepingu hind ning tingimused. Riigihangete seaduse (RHS) § 126 lg 1³ sätestab, et RHS-i tähenduses ei ole olulise avaliku huviga seotud põhjuseks asjaomase hankelepinguga otseselt seotud majanduslikud huvid. Avalikuks huviks, mis võiks omada asja otsustamisel tähendust, saaks olla oht, et pärast praegu kehtiva avaliku teenindamise lepingu lõppemist jääksid reisijad õigusvaidluse tõttu teenindamata. Sellist ohtu antud juhul ei ole, kuna ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 10 lg 2¹ kohaselt on veo tellijal õigus uue riigihanke korraldamisel tekkinud õigusvaidluse korral sõlmida liini seni teenindanud vedajaga ajutiselt uus avaliku teenindamise leping kuni uue vedaja leidmiseni. Puudub alus eeldada, et praegune vedaja ei oleks nõus reisijaid teenindama kuni uue lepingu õiguspärase sõlmimiseni. Samuti ei saa võimaliku hankemenetluse pikenemisega seotud riskid kahjustada kolmanda isiku kaitstavaid huve. Kolmanda isiku väide, et hankelepingu sõlmimise viibimine tekitab talle kahju, kuna ta peab ostma tõenäoliselt kallimad bussid, ei kuulu RHS-i normide kaitsealasse. Lisaks pidid kõik pakkujad pakkumuse esitamisel arvestama hankedokumentide punktis 5.4 esitatud tingimusega, et hankelepingu sõlmimise viibimise korral alustatakse liinivedu 01.01.2016. Esialgne õiguskaitse on kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik, sest vastustaja RHS § 123 lg-st 4 tulenev keeld sõlmida vaidlusaluses riigihankes hankeleping lõppes 31.07.2015. Pärast hankelepingu sõlmimist kolmanda isikuga ei oleks kaebajal võimalik sõltumata kohtuvaidluse tulemusest hankelepingut sõlmida, kuna HKMS § 267 lg 3 kohaselt ei tühista kohus kehtivat hankelepingut ega lg 4 kohaselt selle aluseks olevat haldusakti. Seetõttu on esialgse õiguskaitse korras hankelepingu sõlmimise keelamine ainus võimalus tagada kaebaja õiguste efektiivne kaitse. 5. Vastustaja vaidleb määruskaebusele vastu järgnevatel põhjustel: Kaebaja kaebus on põhjendamatu ja sellest tulenevalt ilmselgelt perspektiivitu, kuna see on täielikult rajatud kõrvalistele ehk hankedokumentide välistele asjaoludele, s.o andmetele, mis kajastusid vastustaja poolt 28.01.2015 antud selgitustes. See selgitus oli antud ainult vastuseks kolmanda isiku poolt esitatud küsimusele bussiliinide maksimaalsete täituvuste kohta, hetkel liinide teenindamisel kasutatavate busside suuruse ja hetkel liinide teenindamiseks kasutatavate busside arvu kohta. Kuna hanketeade ja hankedokumendid ei sisaldanud nõuet ei busside suuruse ega arvu kohta ja pakkumuse vastavust kontrollitakse RHS kohaselt ainult hanketeates või hankedokumentides esitatud tingimuste ja nõuete alusel, ei ole kaebajal mingit alust omalt poolt määrata uusi tingimusi ja nõudeid. Asjaolu, et hankedokumendi lisa 1 punktis 5 on märgitud, et pakkuja omandis või potentsiaalses kasutuses peab olema vajalik kogus nõuetele vastavaid busse, mille sõitjakohtade arv on sobiv sõitjate graafikujärgseks häireteta teenindamiseks, ei loo iseenesest selle nõude seost vastustaja 28.01.2015 antud selgitustega. Määruskaebuse rahuldamine oleks vastuolus avalike huvidega ning tooks kaasa olulise majandusliku kahju nii riigile kui kolmandale isikule. AS-ga SEBE (Eesti Buss OÜ) sõlmitud lepingu pikendamine, millele kaebaja osundab, on vastustajale majanduslikult kahjulik, kuna alates 01.01.2016 kolmandale isikule makstav toetus oleks 0,917 eurot liinikilomeetri kohta, kuid Eesti Buss OÜ-le kehtiva lepingu järgi makstav toetus liinikilomeetri kohta on 1,153 eurot. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kolmandal isikul tuleb pakutavad bussid hankida ja busside hanketähtajad sõltuvad tarnija võimalustest. Lepingu sõlmimisega viivitamine takistab kolmandal isikul oma tegevuse planeerimist ja busside hankimist, mis omakorda mõjutab bussiliinidel vedude alustamist. 6. Kolmas isik jääb kõigi varasemate seisukohtade juurde, mis puudutavad kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust ning palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Kaebust on õigesti hinnatud 3 3

väheperspektiivseks. Antud juhul on avalik huvi ja kolmanda isiku huvi ülekaalukad kaebaja huvi suhtes. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. HKMS § 2 lg 4 esimese lause kohaselt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajadusel tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kuna määruskaebuses on viidatud hankedokumentide lisale 2 „Võru maakonna bussiliinide avaliku teenindamise lepingu projekt“ ning 28.01.2015 vastustaja poolt esitatud liinide maksimaalset täituvust kajastavale tabelile, võtab ringkonnakohus need tõenditena käesoleva haldusasja juurde. 8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. 9. Esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatuse hindamine seisneb eelkõige kaebuse perspektiivikuse hindamises ning huvide kaalumises. Kaebuse perspektiivikus tuleb üldjuhul hindamisele enne huvide kaalumist. Riigikohtu praktikas on leitud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab üldjuhul olla vaid kaebuse ilmne perspektiivitus (RKHKm 09.02.2006. a nr 3-3-1-10-06 p 9). Vaidluse keskmes on kaebaja ning vastustaja erinev arusaam hankedokumentide lisa 2 punktides 4.3.17 ja 5.1.6 ette nähtud tingimustest ning vastustaja 28.01.2015 antud selgitusest pakkuja küsimusele liinide maksimaalse täituvuse kohta. Halduskohus pidas kaebuse perspektiivi küll väheseks, kuid ei hinnanud seda ilmselgelt perspektiivituks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega hakka neid siinkohal kordama. 10. Kuna halduskohus välistas kaebuse ilmselge perspektiivituse, leiab kaebaja, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine oli lubamatu. Ringkonnakohus selgitab, et esialgse õiguskaitse taotluse võib jätta rahuldamata ka siis, kui tegemist ei ole ilmselgelt perspektiivitu kaebusega. Pärast seda, kui kohus on tuvastanud kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu ning asunud seisukohale, et esitatud kaebust ei ole põhjust pidada ilmselgelt perspektiivituks, toimub huvide kaalumine. Riigikohtu praktikas on leitud, et näiteks reisijate vedu puudutavates küsimustes tuleb kaebuse perspektiivikuse kõrval arvestada ka oluliste avalike huvide ja teiste isikute õigustega, et tagada turvaline ja ohutu lennuliiklus (RKHKm 26.06.2006. a nr 3-3-1-54-06 p 12). Kuigi viidatud kaasus puudutas õhusõidukeid, ei välista see käesolevas haldusasjas väheperspektiivika kaebuse esialgse õiguskaitseta jätmist avaliku huvi tõttu. 11. Arvestatav avalik huvi peab olema nii oluline, et see õigustab kaebaja esialgse õiguskaitse vajadusega arvestamata jätmist (K. Merusk, I. Pilving. HKMS kommenteeritud väljaanne, lk 690). Halduskohus leidis, et käesoleval juhul rikuks esialgse õiguskaitse kohaldamine avalikku huvi stabiilse ning parimatel võimalikel tingimustel korraldatud ühistranspordi vastu, sest hankelepingu sõlmimise edasilükkumisel ei pruugi sõitjate vedu 01.01.2016 alata. Kolmas isik märkis oma seisukohas esialgse õiguskaitse taotlusele (tl 31-31p), et avaliku teenindamise lepingu täitma asumiseks 01.01.2016 tuleb leping sõlmida viivitamatult, sest vajalike busside tarne võtab kolmanda isiku ja tarnija vahelise eellepingu kohaselt aega 5-6 kuud. Vastasel juhul pole kolmandal isikul võimalik lepingut õigeaegselt täitma asuda ning vastustajal tuleb lepingut pikendada olemasoleva vedajaga, kelleks on kaebaja ise. Kaebaja on määruskaebuses viidanud ÜTS § 10 lg-st 2¹ tulenevale õigusele sõlmida ajutiselt liinide avaliku teenindamise leping praeguse vedajaga, leides et see välistab ohu avalikule huvile. Vastustaja on oma seisukohas välja toonud, et seda õigust nad kasutada ei soovi, kuna see oleks majanduslikult kahjulik. Seega on oht avalikule huvile olemas, kuna alates 01.01.2016 4 4

ei pruugi bussiliinide avaliku teenindamise lepingu täitma asumine võimalik olla ning ühistransport ei toimiks parimal võimalikul viisil. 12. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.07.2015. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Lõhmus /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 5 5