1-15-1171/20 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-15-1171

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

05. august 2015, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-1171 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi

Viru Vangla materjalid I.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

I.U , isikukood XXX,

kodakondsuseta, põhiharidus, vabanemisjärgne elukoht puudub, viibimiskoht Tallinna Vangla

Kaitsja Karistuse kandmise algus 02.10.2014 ja lõpp 29.12.2015 v.-adv. Marina Valge

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähta I.U ega vabastamata.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga

(asukoht Vanemuise 21a, 51004 Tartu) kasuks 189,60 (ükssada kaheksakümmend üheksa ja 60 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 31,60 eurot eurot) eurot v.-adv. Marina

Valge poolt s kaitsjana osutatud määratud korras üüdimõistetu I.U õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista I.U-lt menetluskuluna kaitsjatasu 189,60

) eurot (ükssada kaheksakümmend üheksa eurot ja 60 senti riigituludesse v.-adv. Marina Valge

poolt osutatud õigusabi eest.

I.U

- ja Tolliameti arveldusarvele tasuda väljamõistetud summa Maksu

SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank

EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700010658 ng selgitus: „I.U ni , 1-15-1171,

kaitsjatasu.“ Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 13.05.2015 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava I.U id vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

I.U kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-15-1171 12.02.2015 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ja karistuseks mõisteti (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. I.U tunnistati süüdi KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raske ma karistusega, mõisteti liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) alates kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 28.-30.09.2014, s.o kolm päeva karistusaja hulka. I.U jäi kanda 1 (üks) aasta

2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. I.U karistuse kandmise aja alguseks loeti 02.10.2014.

Viru alt on I.U kriminaalkorras karistatud 6- Vangla iseloomustusest nähtuv l korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. ta Käesolev karistus on mõistetud kehalise väärkohtlemise ja varguse eest. Kuritegude laad on muutunud Kuritegelik käitumine . on olnud samuti eelnevalt sarnase mustriga - vargused, eelviimane kuritegu muutus aga keelatud kauba üleveoks. Soodusteguriks narkootikumid. Isiku karistus on alla aasta, mistõttu on pole isikule tehtud individuaalset T täitmiskava. aasühiskonnastavaid tegevusi läbi viidu ei ole d, kuna

kinnipeetav viibis ravil meditsiiniosakonnas. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui ning kanda jääb tal veel enam kui

10 kuud

4 kuud vangistust.

Kinnipeetaval on 2 kehtiv distsiplinaarkaristust. at

Enne vangistust elas kinnipeetav 2-toalises elukaaslasele kuuluvas korteris (xxxx) koos elukaaslase ja elukaaslase lapsega. Käesoleval ajal kinnipeetaval suhted elukaaslasega puuduvad. Vabanemisel soovib isik minna elama ema N D kuuluvasse korterisse (xxxx), le kuhu ta rahvastikuregistri andmetel on ka sisse kirjutatud. Ema sõnul ei ole poeg seal kunagi elanud, ta elab 1- on toalises korteris üksi ja seoses halva tervisega ta ei soovi, et poeg, kellel probleemid alkoholi ja narkootikumidega, tuleks tema juure elama, nõusolekut ta ei andnud.

Koos nad ei ela juba alates 2006. aastast. Seega isikul puudub vabanemisejärgne elukoht.

Kinnipeetaval on põhiharidus, mille omandas Maardu Gümnaasiumis, kutseharidust ei ole.

Riigikeeleoskus on isikul algtasemel, kuid isik on h uvitatud riigikeele õppest. Kinnipeetav läbis taksojuhi ametikoolituse kursuse töötukassa uvel 2014 töötas taksojuhina, kaudu ja s

tehes vahel ka

tehases juhutöid. Enne seda oli isik töötu. Kunagi ammu on töötanud Tehnomar lihtöölisena mab maksmata võlgnevusi ca 15 Kinnipeetav o

000 euro ulatuses, sh on tagastamata la , mida soovib tasuda. Isikul on raskusi tulude en, trahvid, kohtukulud, nõuded ja kulude tasakaalus hoidmisega. Vabanemisel kinn ipeetaval töökoht puudub.

Lähedastest on kinnipeetaval ema N D, isa V D ja 2 venda. Vanemad on lahutatud. Isaga suhtleb anema vennaga on suhted pingelised. Enne vangistust oli I.U vähe ja v isik vabaabielus, kooselust on on suhted katkenud. Ema alaealine tütar. Elukaaslase ja tütrega sõnul on isiku suhtlusringkonnas kriminaalsed isikud ja narkosõltlased. Isiku sõnul ei ole ta mõjutatav, kuriteod pani toime üksi. Isikul on riskiv, hoolimatu ning teisi ärakasutav elustiil, mida näitab isiku süütegude kogumik. Eelviimase kuriteo pani kinnipeetav toime, olles alkoholijoobes. Isiku sõnul alkohol ei ole talle mõnikord tulevad probleemiks, kuid

probleemid, kui ta joob natuke rohkem ega oska ennast kontrollida. Isik v , et äitis alkoholijoobes ei ole ta agressiivne. Kinnipeetav tunnistas, et on olnud kodeeritud. AS alusel on isikut karistatud väärteokorras 3-l korral. Isik tunnistas, et tarvitas ca 8 aastat tagasi heroiini, kuid proovinud on ka amfetamiini. Viimasel ajal tarvitas kanepit ja SPACE suitsusegu (viimati septembris 2014). Sõltuvust kinnipeetav eitab. Meditsiiniosakonna andmetel t diagnoositud ei ole. Viimased kuriteod on toime pandud narkojoobes. sõltuvus Kinnipeetav oli

on isikut karistatud NPALS narkootikumide mõjul vägivaldne. Väärteokorras alusel 7-l korral. Vestlusel oli isik kinnine ja eemalolev, reageerides küsimustele aeglaselt ja tunnistades, et on olnud perioode, Kinnipeetav tunnistas, et kus keskendumisvõime oli kehv. on vanglas ist ravi. suhtlemisraskusi (ise tunnistas, et saanud psühhiaatril Isikul on mõningaid

see on taga g peale suitsusegu tarvitamist), o ldset jär n esinenud impulsiivset ja vägiva

käitumist. Eesmärgid tulevikuks on ebamäärased. e järeldusi isikul Kinnipeetav ei te rikkumistest, jätkates kuritegelikku käitumist. Ta on õigustanud oma käitumist sellega, et ei teadvustanud, mida teeb, oli narkootikumide mõju all. Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhoolduse n Isikul on soov muutuda, kuid hetkel peab õudeid. ta muutusi raskeks. Uue

kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 73%, uue vägivalla kuriteo toimepan on 40%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset emise tõenäosus sama aja jooksul ning uue kuriteo toimepan kinnipeetava tingimisi enne emise tõenäosust ei toeta Viru Vangla

tähtaega vabastamist. Juhul kui kohus otsustab I.U vabastada vanglast ennetähtaegselt, siis oleks otstarbekas määrata vangla hinnangul talle katseaeg koos

käitumiskontrolliga kuni karistusaja lõpuni, s.o 29.12.2015 ja kohustada teda sellel ajaperioodil täitma lisaks KarS §

1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS §

75 lg

75 lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud kohustusi.

Kriminaalhooldusametnik , vangistuse ajal suhtleb isik ainult emaga oma arvamuses märgib et (telefoni teel). Ema toetab isikut vahel ka materiaalselt. Enne kinnipidamist elas kinnipeetav koos elukaaslasega üüri ja töötab korteris. Ema viibib xxxx ning tema sissetulek kuus on xxxx eurot, mistõttu ei saa ta isikut vabanemise korral materiaalselt toetada. Ema sõnul tehti 2014.

aastal isikule alkoholi blokeeriv süst. Karistusregistri andmetel on isikut korduvalt väärteokorras karistatud alkoholijoobes juhtimise eest. I.U on varem olnud kriminaalhooldusel 4- Juhul, kui kohus l korral, kuid ta rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. peab võimalikuks kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis oleks otstarbekas määrata isikule katseaeg koos käitumiskontrolliga kuni karistusaja lõpuni, s.o 29.12.2015 ja kohustada teda sellel ajaperioodil täitma lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele ka

KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud kohustusi.

I.U ise soovib vangistusest t Ta leiaks ingimisi enne tähtaega vabaneda. töökoha ja ja tal on õigus nõuda sotsiaaltöötajalt abi korteri otsimisel. ka korteri. Ta saab xxxx

Ta on xxxx. Vabaduses olles saaks ta küll alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest hoiduda. Praeguse seisuga elukohta ei ole, ta peab selles küsimuses kohtuma sotsiaaltöötajaga. Tal on olemas dokument selle kohta, et ta on korteri jä . Teisi sugulasi või tuttavaid, kelle rjekorras

juurde saaks elama minna, tal ei ole. Kinnipeetav saab aru, et sel juhul on raske taotlust rahuldada, kui pole kohta, kuhu elama minna. Seoses haigusega oli ta ravil vangistuse ajal ning sellega seoses saab ka xxxx. Ta töötas juba 15 aastaselt ja praegu vanglas ka töötab toidujagajana. Kõigi kohustustega on ta nõus, kui kohus ta vabastab.

Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et I.U tingimisi enne ei soovi võtta osa tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 27.04.2015 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla I.U sest ennetähtaegset vangistu

vabastamist vangistusest tingimisi vabastamine oleks . Prokurör arvab, et I.U põhjendamata, arvestades tema p arvukust ja jõhkrust ning tema oolt toime pandud kuritegude

käitumist karistuse kandmise ajal. Käesoleval ajal ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Arvestades I.U kriminaalset minevikku, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Varasemate mõistetud karistustest st temale

ei ole ta mingeid teinud. Tema poolt on järeldusi toimepandud kuritegude dünaamika

muutunud raskemaks. ut distsipliinaarkorras Kogu vanglas oleku ajal on süüdimõistet karistatud kahel korral, seega ei ole tema nud seaduskuulekas. Vastavalt käitumine ol

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks ühiskonna eluks, oleks tema vabastamise korral heaolu ohustatud. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on I.U ohtlik Kinnipeetav on korduvalt avalikkusele ja ametnikele (risk ühiskonnas).

kriminaalkorras karistatud ning tema suhtes on kohaldatud vangistuse üldkasuliku tööga asendamist ja kriminaalhooldust, kuid see kõik ei ole motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. ei suutnud p kohtuotsuse I.U ärast Harju Maakohtu 05.04.2013

kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi vangistuse üldkasuliku tööga asendamise ja katseajaga anti talle selline võimalus. Sama kohtu 11.12.2014 kohtumäärusega pöörati karistuse kandmata osa täitmisele. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistus niivõrd erinevad, et e kandmiselt vabanemine ei ole süüdimõistetu poolt katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt vangistuse kandmiselt tingimisi võimalike rikkumiste kohta ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör tegemist kõrge käitumiskontrollist , et nimetatud kinnipeetava puhul on

kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamise ja narkootikumide tarbimisega (väärteomenetluse korras NPALS-i alusel karistatud 7 korda), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 73% ja 40%, mis ei ole madal risk. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud süüdimõistetu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta I.U vangistusest tingimis

i ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja raske anda seisukohta, sest nii vangla kui märkis, et tal on käesolevas asjas

kriminaalhooldaja ja ka proku ei ole rör on asunud seisukohale, et I.U võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja avaldas need seisukohad, mis tema arvates

võiksid olla kohtule abiks seisukoha kujundamisel, et kohus kaaluks väga tõsiselt kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eelkõige märkis kaitsja seda, et kinnipeetav kannab siiski esmakordselt vanglakaristust. I.U on oma karistusest ära kandnud 10 kuud. See asjaolu on siiski oluline, sest kõik varasemad karistused on olnud teiseliigilised ja kindlasti se ja ta e 10 kuud on olnud tõsine aeg I.U-le on kin

xxxx dlasti mõelnud oma elu üle. Kinnipeetav kinnitas, et talle on määratud , järelikult

on tal vabaduses tagatud siiski sissetulek, kuigi väga väike. Materjalidest saab aru, et varasemalt pole isikul kindlat sissetulekut olnud. Kaitsja leidis, et I.U on isik, kes kindlasti vajab toetust. Lähedased on talle sisuliselt selja pööranud ning järelikult saavad olla tema tugiisikuteks sotsiaaltöötaja ja kriminaalhooldaja. Loomulikult sõltub kõik I.U-st endast. Kui kohus peab võimalikuks vabastada I.U, määrata talle täiendavad kohustused, mis on toodud vangla iseloomustuses, siis on tal võimalus asuda õiguskuulekale teele.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu I.U ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. I.U on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest lisandunud on vägivald. Eeltoodust järeldub see, et varasemad mittevabaduskaotuslikud karistused ja kriminaalhooldaja käitumiskontro määramine llile , ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, ses on jätkanud kuritegude t ta

toimepanemist. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on I.U 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalk - olleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3

1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Alkoholi liigtarvitamist ja narkootikumide tarvitamist peab kohus antud isiku puhul uute kuritegude toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Kinnipeetav hakkaks vabanemisel saama xxxx, sest on xxxx, kuid tal

000 eurot, on maksmata võlgnevusi ca 15 mis võib oluliselt raskendada majanduslikku toimetulekut ja suurendada uute varavastaste kuritegude toimepanemise ohtu. Kinnipeetaval puudub vabaduses kindel alaline elukoht, sest ema ei ole . nõus teda enda juurde elama võtma I.U on sotsiaalkorteri olevaks hetkeks küll järjekorras, kuid korterit veel käes ei ole. Kindla elukoha puud teostamise umine välistab käitumiskontrolli võimalikkuse, kuivõrd

üheks kontrollnõudeks on KarS § 75 lg 1 p 1 alusel alalises elukohas elamise nõue.

Käesoleval juhul puudub kohtul võimalus kinnipeetavat kohustada elama alalises elukohas.

I.U puuduvad vabaduses teda materiaalselt ja moraalselt toetavad lähedased.

Kohus ei ole veendunud selles, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske maandada. Viru Vangla andmetel on kinnipeetava puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 73 kuriteo toimepanemise %, uue vägivalla tõenäosus sama aja jooksul on 40%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et I.U suhtes selliseid asjaolusid ei esine.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Marina Valge, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 189,60 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik