2-15-5319/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Lukiina Vismann

Tsiviilasja number

2-15-5319

Määruse tegemise aeg ja koht

05. august 2015 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasi

XXX avaldus XXX üle eestkoste seadmiseks ja

eestkostja määramiseks

Menetlustoiming

Eestkoste seadmine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post

XXX)

Puudutatud isik 1: XXX(isikukood XXX, registreeritud

elukoht XXX, viibimiskoht XXX)

XXX RÕA korras määratud esindaja: vandeadvokaat

Marika Jaanson (e-post info@aktseptus.ee)

Puudutatud isik 2: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isiku 1 elukohajärgne linnavalitsus: Tallinna

Linnavalitsus (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, e-

post: mustamae@tallinnlv.ee)

Menetluse vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Seada XXX(isikukood XXX) üle eestkoste.

2. Määrata XXXeestkostjaks XXX(isikukood XXX) tähtajaga kuni 2 aastat. Kohus

kontrollib hiljemalt 05.08.2017, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on

eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid

laiendada või kitsendada (PKS § 203 lg 4).

3. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on

eestkostetava kõigi varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma

ülesannete piirides.

4. Eestkoste tuleb seada eestkostetava kõikide asjade ajamiseks. Eestkostja

ülesandeks on XXX esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel

ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks

vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine.

5. Lugeda XXX kõigi perekonnaõiguslike toimingute ja valimisõiguse suhtes

teovõimetuks.

6. Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete

täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 15. augustiks (alates

2016.a).

Menetluskulude jaotus

Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning tasu kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise

eest jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest.

Määruse peale võib eestkostja, eestkostetav, eestkostetava otseliinis sugulane, abikaasa, isiku

enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne valla- või linnavalitsus esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse teatavaks tegemisest.

Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui

määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 478 lg 3

ja § 466 lg 3).

Avalduse asjaolud ja menetluse käik

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse

omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Perekonnaseaduse (PKS) § 173

lg 1 kohaselt otsustab eestkoste seadmise kohus omal algatusel või valla- või linnavalitsuse

või huvitatud isiku avalduse alusel. Kohus võib pöörduda valla- või linnavalitsuse poole

eestkostjaks sobiva isiku leidmiseks.

Tsiviilasjas nr 2-15-53191 on kohus juhindudes TsMS § 476 lg-st 1 algatanud XXX eestkoste

seadmise XXX avalduse alusel.

Avalduse kohaselt on XXX01.01.2015 toimunud trauma järgselt raskes tervislikus seisundis.

Tal on sügav neuroloogiline defitsiit, millest tingituna on ta voodihaige ning vajab

ööpäevaringset kõrvalabi ja hooldust. XXX on desorienteeritud ajas ja kohas ning tema

enesetaju on ebaadekvaatne. XXX ei ole oma huvide kaitseks käesoleval ajal võimeline

kedagi volitama ega vajadusel dokumente allkirjastama. Avaldaja palub XXX eestkostjaks

määrata iseennast.

TsMS § 523 kohaselt kohtu korraldusel kogub ja esitab eestkostet vajava isiku elukohajärgne

valla- või linnavalitsus kohtule eestkoste seadmiseks vajalikud andmed. Valla- või

linnavalitsus annab menetluses oma arvamuse, muu hulgas selle suhtes, keda määrata

eestkostjaks ja eestkostja ülesannete ringi muutmise või eestkostja muutmise kohta. Tallinna

linn esitas oma seisukoha 21.05.2015, mille kohaselt XXX ei ole terviseseisundist tuleneval

suuteline iseseisvalt hakkama saama ega enda eest seisma. Eestkoste seadmine on vajalik

eelkõige asjaajamisteks, s.h ravimise ja hooldamise küsimustes ning rahaliste tehingute

sooritamiseks. Mustamäe Linnaosa Valitsus leiab, et XXX eestkostjaks on otstarbekas

määrata XXX. XXX on oma isikuomaduste ja võimete poolest sobilik isik täitma XXX

eestkostja kohustusi.

TsMS § 522 lg 1 kohaselt juhul, kui kohtul on andmeid isiku vaimuhaiguse või

nõrgamõistuslikkuse kohta või sellekohane kahtlus, määrab kohus ekspertiisi eestkostja

määramise vajalikkuse kohta. Ekspert peab isiku enne arvamuse koostamist isiklikult läbi

vaatama või teda küsitlema. Kohtule 08.07.2015 esitatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi

aktist nr 15-36 nähtuvalt esineb Igor Vassiljevil traumaatilisest peaaju kahjustusest tingitud

kognitiivsete funktsioonide häire, mis on määratletav mõistega „muu psüühikahäire“, mille

tõttu ei suuda ta kestvalt paljudest oma tegudest aru saada või neid juhtida. XXX psüühiline

seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt tehinguid ega teostada valimisõigust. XXX psüühiline

seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku suhtes, kuna

eestkoste sisu ja vajadus jäävad talle arusaamatuks. Ekspert on seisukohal, et XXX vajab

eestkostet esialgu kuni 2 aasta kestel. Eestkostja ülesanneteks oleks XXX õiguste ja huvide

kaitsmine, tema esindamine kõigi tehingute tegemisel ning XXX inimväärsete elutingimuste,

meditsiiniabi ning toimetulekuks vajaliku kõrvalabi tagamine.

TsMS § 520 lg 1 kohaselt määrab kohus eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega

täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Kooskõlas TsMS § 520 lg 1

määras kohus XXX esindaja riigi õigusabi korras. Esindaja esitas oma seisukoha kohtule

16.05.2015, millest nähtuvalt toetab esitatud avaldust. Eestkoste seadmine on põhjendatud ja

vajalik. Esindaja hinnangul on XXX XXX sobiv eestkostja.

Kohtumääruse põhjendused ja järeldus

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt isikul, kes vaimuhaiguse,

nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või

neid juhtida, on piiratud teovõime.

Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse,

nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid

juhtida määrab kohus talle eestkostja. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib eestkostja määrata

ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui

täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste

kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise,

isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.

Kohus leiab, lähtudes käesolevas tsiviilasjas kogutud tõenditest ning hinnates neid kogumis,

et XXX on piiratud teovõimega ning tema üle tuleb seada eestkoste.

Käesolevas asjas kohtule esitatud kohtupsühhiaatrilisest aktist nr 15-36 nähtuvalt esineb Igor

Vassiljevil traumaatilisest peaaju kahjustusest tingitud kognitiivsete funktsioonide häire, mis

on määratletav mõistega „muu psüühikahäire“, mille tõttu ei suuda ta kestvalt paljudest oma

tegudest aru saada või neid juhtida. XXX psüühiline seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt

tehinguid ega teostada valimisõigust. XXX psüühiline seisund ei võimalda tal anda seisukohta

eestkostja määramise ja eestkostja isiku suhtes, kuna eestkoste sisu ja vajadus jäävad talle

arusaamatuks. Eestkoste on vajalik esialgu kuni 2 aastaks. XXX ei ole võimeline mõistma

kohtuistungil toimuvat ega alluma kohtu korrale.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on XXX eestkoste seadmine vajalik ja põhjendatud

eksperdi otsuse kohaselt, samal seisukohal on ka isiku elukohajärgne linnavalitsus ja riigi

õigusabi korras määratud esindaja. Puudutatud isik 2 oma seisukohta asjas ei esitanud.

Kohus on eelöeldu põhjal veendunud, et XXX huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise

ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. XXX ei saa tulenevalt oma tervislikust

seisundist hakkama oma igapäevase elu korraldamisega ja vajab ööpäevaringselt hoolt ja abi

ning esindamist asjaajamistel. Lähtudes asjas kogutud tõenditest XXX tervisliku seisundi

kohta, ei pea kohus otstarbekaks Igor Vassiljevit isiklikult ära kuulata ning leiab, et see ei

mõjuta asja lahendamist.

Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada XXX kõigi asjade ajamiseks. TsMS § 526 lg 5 alusel

tuleb lugeda, et XXX on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab

hääleõiguse. Samuti leiab kohus, et arvestades XXX vaimset tervist ei ole võimalik jätta

temale alles teovõimet mistahes perekonnaõiguslike tehingute mõistes.

PKS § 204 lg 1 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja

võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates

arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt isiku

võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul.

Kohus on seisukohal, et XXX tuleb määrata eestkostjaks antud juhul tema lähisugulasena

poeg XXX. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on XXX andnud avalduses PKS § 174 lg 4

kohaselt kirjaliku nõusoleku enda eestkostjaks määramiseks. Kohtu hinnangul on tegemist

eestkostjaks sobiva ja eestkostetava huvide kaitseks motiveeritud isikuga.

TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise

või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest. PKS § 203 lg 4

kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel eestkoste lõpetamise või pikendamise

vajalikkust. Käesoleval juhul on ekspert asunud seisukohale, et eestkoste seadmine on vajalik

esialgu kuni kaheks aastaks. Seega otsustab kohus XXX üle seatud eestkoste pikendamise üle

hiljemalt kahe aasta pärast, s.o 05.08.2017.

PKS § 194 lg 2 eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta

esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud

kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid.

Lähtudes TsMS § 172 lg 3 leiab kohus, et menetluskulud, s.o XXX riigi õigusabi korras

määratud esindaja ja tasu kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest, tuleb jätta riigi

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lukiina Vismann

kohtunik