1-05-1244/47 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. august 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-05-1244

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 17. juuni 2015. a

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata

jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu L.O , määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 17. juuni 2015. a määrus muutmata ning L.O Põdra

määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L.O on Viru Maakohtu 15. veebruari 2006. a otsusega tunnistatud süüdi KarS

§ 114 p 6, § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 ning § 203 järgi ning karistuseks mõisteti talle 15 aastat

vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg-le 1 loeti vahi all viibitud aeg alates 27. maist 2005 kuni

14. veebruarini 2006, s.o 8 kuud ja 19 päeva, karistusaja hulka ning vähendati kandmisele

kuuluvat liitkaristust. Lõplikult kuulus D. Põdral kandmisele 14 aastat 3 kuud ja 11 päeva

vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 15. veebruar 2006, karistusaeg lõpeb 25. mail

2020. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks avanes D. Põdral

25. mail 2015.

2. Viru Maakohtu 17. juuni 2015. a määrusega jäeti L.O vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata.

2.1

D. Põtra on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Vanglakaristust kannab ta teist

korda. Käesolevat karistust kannab ta mõrva, varguse ja asja rikkumise ja hävitamise eest.

Kuritegu on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. D. Põdra kuriteod on

vägivaldsuse raskusastme suurenemisest lähtudes muutunud raskemaks. Kui varem on isik

pannud toime varguse, siis praeguse kuriteoga põhjustati lisaks materiaalsele kahjule ka teise

isiku surm. L.O mõisteti süüdi selles, et ta ööl vastu 18. veebruarit 2004 läks varguse

toimepanemise eesmärgil V. U. elamusse, kus ta haaras J. N. kaelast ja kägistas teda, lõi

kirvega vastu pead ning seejärel kägistas kaablijupiga. Pärast kannatanu J. N. tapmist ning

V.U-le kuuluvast elamust esemete vargust süütas L.O koos A.S.-iga kannatanu V. U.

elukoha põlema, tekitades kokku kahju summas 150 000 krooni. Teise inimese tapmine on

üliraske eluvastane kuritegu ja sellise kuriteo puhul ei ole põhjendatud kinnipeetavat ainult

formaalse võimaluse (KarS § 76 lg 2 p 2) esinemisel vabastada. Tulenevalt toimepandud

kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest, ei saa karistuspoliitiliselt

aktsepteerida sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Kuna kinnipeetav kannab

karistust mh mõrva eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja

kannatanute lähedaste õiglustunne tugevalt riivata. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on

näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob

endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses

ning eelduslikult selle täiel määral ärakandmises.

2.2

Vangla iseloomustuse kohaselt on L.O avalikkusele ohtlik. Ohu ilmnemise

tõenäosus on kõige suurem, kui isik on tarvitanud alkoholi ning viibib negatiivset mõju

avaldavad seltskonnas ja soovib saada materiaalset kasu. Kinnipeetaval puudub vabaduses

kindel töökoht. Kuigi isikul on vabanemisfondis 1170 eurot ja ta ema on valmis teda

vabanemisel toetama, siis võttes arvesse, et viimased kuriteod on ta toime pannud

majandusliku kasu saamise eesmärgil, suurendab töökoha puudumine uue kuriteo

toimepanemise riski.

2.3

KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid

mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Seega kujuneks

D. Põdra katseaeg ning kriminaalhooldus tema praegusel ajal vabastamisel ebamõistlikult

pikaks, mida ei saa lugeda otstarbekaks. Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest

(karistusaja lõpp on 25. mai 2020) leidis kohus, et pikaajaline katseaeg ja kriminaalhooldus ei

ole põhjendatud. Käesolevaks ajaks kantud karistus ei ole proportsionaalne kinnipeetava poolt

toime pandud kuritegude raskusega.

2.4

Kinnipeetava iseloomustuses märgitud positiivsed asjaolud (kehtivate

distsiplinaarkaristuste puudumine, kindla vabanemisjärgse elukoha olemasolu, lähedaste

toetus jm) ei ole piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset

vabastamist ajal, mil tema karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 4 aasta ja 11 kuu. Karistuse

tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt

erandiks. Mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistuse osa, seda

erandlikumad peavad olema kinnipeetava vabastamist õigustavad asjaolud. Nimetatud

vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Seetõttu tuleb D. Põdral jätkata

karistuse kandmist ning oma edasise käitumisega näidata, et positiivsed muutused tema

käitumises ja mõtlemises ei ole ajutised ning ta on suuteline jätkama vabaduses

seaduskuulekat elu.

3. L.O esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja

uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Oma taotlust

põhjendab süüdimõistetu järgnevaga.

3.1

L.O märgib, et tal on vabaduses olemas nii kindel elukoht kui ka võimalus jätkata

tööd samas ettevõttes, kus ta praegu töötab. Vangistuses on ta osalenud vangla

majandustöödel pesumajatöölisena ja komplekteerimistsehhis komplekteerijana, omandanud

põhihariduse ning läbinud mitmeid sotsiaalprogramme. Lisaks on kinnipeetav osalenud

vestlustel sotsiaaltöötajaga ning näidanud ise üles huvi erinevate programmide läbimise

suhtes.

3.2

L.O on täielikult mõistnud, et on nooruspõlves teinud oma elu suurima vea. Ei

möödu päevagi, mil ta ei mõtleks oma teole. Tema südametunnistus piinab teda ja ta teab, et

peab selle tunde ja teadmisega elu lõpuni elama. Seetõttu palubki L.O uut võimalust, et

näidata, et tehtud viga ei ole teda jäädavalt õiguskuulekast teest kõrvale viinud. Ta lisab, et ta

on paigutatud Viru Vangla avavangla osakonda ja lubatud tööle ilma järelevalveta. Ta saab

vastavalt graafikule käia lubatud kauplustes ja kirikus. L.O on saanud külastada oma ema

ja tema perekonda, kes on valmis ta vabanemise korral vastu võtma. L.O leiab, et on

võimeline elama seaduskuulekat elu ja täitma kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu

põhjendustega ja leiab samuti, et D. Põdra vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei

ole praegusel ajal põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja

hinnanud KarS § 76 lg-s 3 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 76 lg-s 4) sätestatud asjaolusid

ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei

pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.

5. Ringkonnakohtu hinnangul on positiivne, et L.O on vangistuses osalenud arvukates

taasühiskonnastavates tegevustes. Nii nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et L.O on

vangistuses jätkanud hariduse omandamist ning lõpetanud 9. klassi, töötanud vangla

majandustöödel ja läbinud mitmeid erinevaid sotsiaalprogramme. Alates 12. jaanuarist 2015

on L.O paigutatud avavangla osakonda. Avavanglas viibides on ta jätkanud töötamist

vangla majandustöödel, ent on registreerinud end tööotsijana ka Töötukassas. 15. märtsil 2015

võimaldati D. Põdrale lühiajalist väljasõitu, et suhelda oma lähedastega. Väljasõiduks

püstitatud eesmärgid said täidetud ja rikkumisi ei esinenud. Samas jagab ringkonnakohus

maakohtu arvamust, mille kohaselt ei ole D. Põdra tingimisi ennetähtaegne vabastamine

eeltoodud positiivsetele asjaoludele vaatamata põhjendatud. Hoolimata D. Põdra vangistuses

tehtud edusammudest ja süüdimõistetu kinnitusest, et ta on oma vigadest õppinud ega korda

neid, ei saa kohus mööda vaadata D. Põdra varasemast elukäigus ja toimepandud kuriteo

asjaoludest.

6. L.O kannab karistust muuhulgas ühe raskema isikuvastase kuriteo, s.o mõrva eest.

Kuriteo pani L.O toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. Selle teoga seadis L.O

oma majandusliku heaolu kõrgemale teise inimese elust. Tähelepanu väärib, et tegemist ei

olnud D. Põdra esimese kuriteoga, vaid teda on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Ka

vanglakaristust kannab süüdimõistetu teist korda. Esimesel korral karistati teda varguse eest.

Kuna teisel korral lisandus kuriteole vägivalla kasutamine, mis päädis teise inimese surmaga,

järeldub sellest, et D. Põdra kuriteod on muutunud raskemaks. Seda vaatamata varasemale

süüdimõistmisele ja kantud reaalsele vangistusele. Kirjeldatud asjaoludel ei saa

ringkonnakohus olla veendunud, et teine reaalne vangistus oleks omanud süüdimõistetu

suhtes eelmisest suuremat mõju ning pannud teda jäädavalt kuritegude toimepanemisest

hoiduma. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on

süüdimõistetul veel kanda märkimisväärselt pikk aeg ning tema praegusel ajal vabastamisel

muutuks kaheldavaks karistuse üldpreventiivse eesmärgi saavutamine.

7. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt

karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta

üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest

tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on kohus seisukohal, et mida

raskem on toimepandud kuritegu, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, mis õigustavad

süüdlase tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Praegusel ajal ei esine ringkonnakohtu

hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid D. Põtra kui raske isikuvastase

kuriteo toime pannud isikut vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus