1-15-1541/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-15-1541

KOHTUMÄÄRUS

05. augustil 2015 Viru Maakohtu kohtunik Tiit Kullerkupp Rakvere kohtumajas kirjalikus

menetluses läbi vaadanud Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Eret Enni erakorralise ettekande M.N-ile määratud katseaja pikendamiseks,

t e g i k i n d l a k s:

Harju Maakohtu 20.03.2015 otsusega nr 1-15-1541 tunnistati M.N süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti talle 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja

hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning kandmisele kuulus 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 alusel jäeti karistus tingimisi kohaldamata ja määrati katseajaks 2 aastat 6 kuud. Katseajaks allutati M.N kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati järgima KarS § 75 lg s 1 toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 - p- 2, 5, 8 alusel kohustati de M.N-i käitumiskontrolli ajal , alluma alkoholisõltuvuse ravile mitte tarvitama alkoholi

ning osalema kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 07.04.2015.

08.07.2015 esitas Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talitluse kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise e M.N on rikkunud ttekande põhjusel, et kohustust mitte tarvitada alkoholi

ning rikkunud kontrollnõudeid.

Erakorralise ettekande kohaselt tuli M.N 06.07.2015 korralisele vastuvõtule.

Kriminaalhooldusametnik kontrollis alkoholi tarvitamise lisakohustust. vastuvõtu käigus

Hooldusalusel tuvastati alkoholijoove 0,312 mg/l. Seega on hooldusalune rikkunud kohtu

määratud lisakoh M.N käis viimati vastuvõtul ustust mitte tarvitada alkoholi. 06.07.2015, kinnitades, et omab püsivat töökohta. Ametnik sai 06.07.2015 peale hooldusaluse

registreerimisel käimist töö maili vahendusel kirja M.N-i tööandjalt

, kes teavitas ametnikku, et M.N-iga on tööleping lõpetatud, kuna isik ei jõudnud juunikuus tööle.

Seega on hooldusalune jätnud ametnikku teavitamata oma töö kaotusest.

15.05.2015 antud kirjalikus seletuses kirjutas hooldusalune, et Soome tuli nii hilja, et ei tööots jõudnud ei võtnud ise ühendust kuna ülemus pidi kriminaalhooldusametniku juurde tulla ning ise helistama. 06.07.2015 antud kirjalikus seletuses tunnistab hooldusalune alkoholi tarvitamist ning selgitab, et jõi 2 pudelit õlut, kuna oli palav päev 05.07.2015 koos vennaga , viibides oma kodus aadressil xxxx. roovis ametnik hooldusalusega 06.07.2015 peale korralist vastuvõttu p

telefoni teel ühendust saada, et võtta seletus töökoha andmete kohta,

kuid telefon oli väljalülitatud.

2

Ettekande kohaselt algas M.N-i katseaeg 20.03.2015. Kontrollnõudeid on hooldusalune varasemalt rikkunud, minnes ilma ametniku loata välisriiki, mille peale koostas ametnik kirjaliku hoiatuse. Hooldusalune käis ametniku vastuvõtul 07.05.2015, seejärel määrati uus registreerimise aeg 12.05.2015, kuhu hooldusalune ei ilmunud. Ametnik sai telefoni teel ühendust hooldusaluse tööandjaga, kes kinnitas, et M.N viibis Soomes. Hooldusalune viibis Soomes ajavahemikul 09.05. kuni 15.05.2015. Seega ei saa katseaja kulgu lugeda

rahuldavaks. Alkoholiravi otsiaalprogrammi on kohta esitatud tõend 20.04.2015 ning s hooldusalune suunatud, programmiline tegevus algab sügisel 2015, täpsem aeg selgitamisel.

Kriminaalhooldusametnik tegi erakorralises ettekandes ettepaneku pikendada M.N-i

katseaega 6 kuu võrra. Lisa katseaeg annab kriminaalhooldaja hinnangul hooldusalusele võimaluse ennast parandada ja näidata oma suutlikkust käituda seaduskuulekalt.

KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.

KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Kohus, tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ning esitatud asjaoludel saab käesoleval ajal

pidada katseaja pikendamist piisavalt mõjusaks abinõuks hooldusaluse mõjutamisel. Hooldusalusele saab anda täiendava võimaluse näidata tahet täita katseaja nõudeid. Samas on

kohus seisukohal, et põhjendatuks saa kuu võrra, kuna b pidada katseaja pikendamist 3 hooldusaluse katseaeg (2 aastat 6 kuud). le on määratud niigi pikk

Seega leiab kohus, et Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne M.N-ile määratud katseaja pikendamiseks kuulub rahuldamisele, kuid katseaeg kuulub pikendamisele 3

kuu võrra.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 74 lg 4; KrMS § 387, 427, 432 kohtunik

m ä ä r a s:

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldada.

Pikendada M.N-ile (isikukood , elukoht Harju XXX xxxx)

Maakohtu 20.03.2015 kohtuotsusega nr 1-15-1541 määratud katseaega 3 (kolme

) kuu võrra, s.o kuni 19.12.2017.

Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 1 päeva jooksul, alates 5 päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata kriminaalhooldusametnikule ja M.N-ile.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp