1-13-9763/20 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. august 2015 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-9763 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 12. juuni 2015 määrus D.V karistuse KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu D.V, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 12. juuni 2015 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik 1. süüdi KarS § 424 järgi ning Viru Maakohtu 13.12.2013 otsusega tunnistati D.V karistati 10 kuu vangistusega. KarS § 69 alusel asendati vangistus 600 tunni üldkasuliku tööga (ÜKT) tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud. D.V oli kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

2. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametnik esitas 15.05.2015 Viru Maakohtule ettekande D.V kohta, kuna isik ei ole teinud mitte ühtegi

tundi ÜKT-d ega käi alates 26.02.2015 registreerimisel. Juhindudes KarS § 69 lg-st 6 tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata karistus täitmisele.

Maakohtu määrus

3. Viru Maakohtu 13.12.2013 Viru Maakohtu 12.06.2015 määrusega pöörati D.V-le otsusega mõistetud kandmata karistus 10 kuud vangistust täitmisele.

2 3.1. ei ole teinud mitte ühtegi tundi ÜKT-d ega käi Erakorralise ettekande kohaselt D.V alates 26.02.2015 registreerimisel. 3.2. tutvustati 29.01.2014 tema õigusi ja kohustusi ning ÜKT tegemise aega ja D.V-le korda. D.V väitis, et ei suuda teha ühtegi füüsilist tööd seoses püsiva töövõimetusega ja

esitas 26.03.2014 vastava otsuse, mille kohaselt töövõime kaotuse protsent on 70. Selline töövõimetus oli tal ka aastatel 2011-2012, kuid sellele vaatamata andis ta 13.12.2013 kohtuotsuse kohaselt nõusoleku sooritada ÜKT-d.

Alates 26.02.2015 ei käi D.V enam registreerimas. 16.04.2015 tehtud kodukülastusel selgus, et ta ei ela ettenähtud aadressil XXX , vaid on omavoliliselt lahkunud elama Sillamäele. Eeltoodu alusel kriminaalhooldusametnik leidis, et karistus tuleb täitmisele pöörata, kuna katseaja kulg on mitterahuldav, sest D.V ei ole teinud ühtegi tundi ÜKT-d ja rikub talle kehtestatud kontrollnõudeid. 3.3. seletuse ja kriminaalhooldaja ettekande ning tutvus asja Maakohus kuulas ära D.V

materjalidega. Kuna D.V ei ole teinud ühtegi tundi ÜKT-d ja rikub talle kehtestatud

kontrollnõudeid, s.o ei taotlenud luba elukoha vahetamiseks ja ei ilmunud õigeaegselt registreerimisele, siis tuleb karistus täitmisele pöörata. Maakohus leidis, et ÜKT on D.V suhtes ebaõnnestunud ning edasine kriminaalhooldus ei ole põhjendatud. 3.4. Viru Maakohtu 13.12.2013 otsusega mõistetud vangistus 10 kuud asendati D.V-le 600 tunni üldkasuliku tööga, millest ei ole sooritatud mitte ühtegi tundi. Tulenevalt eeltoodust on süüdimõistetu poolt kandmata karistuseks 10 kuud vangistust.

Määruskaebuse sisu

4. , kes palub tühistada 12. juuni 2015 Maakohtu määruse peale esitas kaebuse D.V määrus. Kaebaja märgib, et tal puudusid objektiivsed võimalused ÜKT tundide tegemiseks, kuna seda takistas tema töövõimetus 70%. Ta selgitab, et eelnevalt oli tal töövõimetus 50% ja seetõttu andis ta nõusoleku ÜKT tegemiseks, kuid alates 06.02.2014 määrati talle 70%. Selle kohta on kaebusele

lisatud püsiva töövõimetuse tuvastamise ning puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise 26.03.2014 otsused nr 1083993 ja 1083997. Samuti on kaebusele lisatud terve rida meditsiinilisi dokumente D.V tervisliku seisundi kohta. Samuti ei ole D.V nõus etteheidetega, et ta ei käinud korralikult registreerimisel, sest tegelikult käis ta ka 19.05.2015 ja 10.06.2015. Vahele jäi tal ainult 14.05.2015, sest siis ta oli haige ja püüdis sellest ka kriminaalhooldajat informeerida, kuid ei saanud teda kätte. Ta ei ole ka oma alalisest elukohast lahkunud, vaid vahel käis 2-3 päeva sealt ära. Abikaasast ta lahutas, sest pole võimeline töötama. Autot ja juhilube tal pole, tervis on väga halb.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Vaidlustatud määrus on põhjendatud ning selles ei esine menetlusega materiaalõiguse rikkumisi. Kuna maakohtu lahend on põhjalik, vastab kolleegium määruskaebusele vaid järgmist. 6. ÜKT-st kõrvale alates 29.01.2014 ehk enne Erakorralise ettekande kohaselt hoidis D.V 2015. aastat. Tulenevalt eeltoodust tuleb käesolevas asjas juhinduda enne 01.01.2015 kehtinud KarS § 69 redaktsioonist, kuna KarS § 69 uuel redaktsioonil tagasiulatuvat jõudu ei ole (RKKKm nr 3-1-1-18-15). Enne 01.01.2015 kehtinud KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus

3

kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele.

6.1. kriminaalhoolduse algus oli 31.12.2013 ning lõpp 30.06.2015. Ta ei teinud D.V ühtegi ÜKT tundi, kuigi talle anti võimalus sooritada ÜKT tunnid pooleteise aasta jooksul, s.o peaaegu seaduses ettenähtud maksimaalse tähtaja jooksul. D.V on ÜKT mittesooritamise põhjenduseks toonud töövõime kaotuse 70%. 6.2. Viru Maakohtu 13.12.2013 otsusega mõistetud vangistus 10 kuud asendati D.V-le 600 tunni üldkasuliku tööga, millest ei ole sooritatud mitte ühtegi tundi. Tulenevalt eeltoodust on süüdimõistetu poolt kandmata karistuseks 10 kuud vangistust. 7. ei teinud ettenähtud aja jooksul mitte ühtegi tundi Ringkonnakohus leiab, et kuna D.V

ÜKT-d, siis tuleb tema karistus täitmisele pöörata. 8. karistus tuleneb 13.12.2013 kokkuleppemenetluses Ringkonnakohus märgib, et D.V tehtud kohtuotsusest, kus D.V andis oma nõusoleku ÜKT tegemiseks. Kuigi talle pärast seda otsust, s.o 26.03.2014 määrati püsiv töövõimetus 70% alates 06.02.2014 kaheks aastaks, ei anna see alust karistust mitte täitmisele pöörata. Toimiku materjalidest nähtub, et D.V on liikumisvõimeline ja seega saanuks ta pidada läbirääkimisi ÜKT tegemise võimalike variantide kohta, kuid seda ta ei teinud. Seega tuleb tal kandmata karistus 10 kuud vangistust ära kanda. Kui tal selle kandmise ajal tuvastatakse parandamatult raske haigus, siis seda saab lahendada eraldi menetluses KrMS § 425 lg 1 alusel. 9. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Paavo Randma